Tallinna Laevaühisus

AS Tallinna Laevaühisus oli aastatel 1911–1959[viide?] tegutsenud laevandusettevõte.

AS Tallinna Laevaühisus
Sini-must-valge lipp, mille keskel on suured kollased tähed: T, L, Ü.
AS Tallinna Laevaühisuse lipp.[1]
Asutatud 1911
Tegevus lõpetatud 1950
Peakorter Merepuiestee 5, Tallinn
Valdkonnad laevandus

Tallinna Laevaühisus alustas tegevust kahe laevaga. Enne esimest maailmasõda arendas Tallinna Laevaühisus reisilaevandust rannasõiduliinidel (näiteks Tallinn-Pirita; 1913. aastal teenindas laevaliini viis laeva). Aastatel 1919-1922 ehitati kolm terasest mootorpurjekat: (Läänemaa, Harjumaa ja Virumaa, igaüks 567,2 brt).

Tallinna Laevaühisus juhtis lisaks oma laevadele korrespondentreederina osanike laevu, esindas välismaa laevaliine ja -agentuure, tal oli Joh. Pitka ja Pojad nime all ekspedeerimisfirma ning talle kuulusid oma laevaremonditöökoda (Suur-Patarei 18/20), laevatarvete kauplus ja söeladu. Tallinna Laevaühisus ühendas lisaks aurulaevaomanikele 400-430 meremeest ning 100 töölist ja teenistujat.

Tallinna Laevaühisuse direktorid olid: Heinrich Neuhaus ja Artur Hüüs. Ühisuse juhatusse kuulusid 1937. aastal: esimees N. Neuhaus, abiks O. Diedeman ja liikmeteks H. Soo, E. Bergmann, A. Viselhaak, A. Horst, E. Maasik, A. Laane, J. Rang, E. Kristenbrunn, G. Sergo.

1940. aastal oli ettevõttel neli laeva (6207 brt), 15 laevas oldi osanikud (28 669,8 brt). 1940. aastal Tallinna Laevaühisus natsionaliseeriti, emigratsioonis püüti välismaale jäänud ühisuse laevadega pärast Nõukogude okupatsiooni jätkata tegevust Rootsis, kuid 1959. aastal jäädi pankrotti.

Laevaühisuse laevu muuda

Viited muuda

  1. Eesti Meremuuseumi püsinäitus. (2020)
  2. EESTI LAEVADE LIIKUMINE, Päewaleht, nr. 259, 20 september 1934

Välislingid muuda