Laev
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2007) |
Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk. Laeval on reeglina vähemalt üks laevatekk ja vähemalt kajut (laevaruum) või tekiehitis.

Laevast väiksemat sarnaste omadustega veesõidukit nimetatakse tavaliselt kaatriks või paadiks.
Laeva ehitus ja omadused kavandatakse ja kujundatakse vastavalt kasutusotstarbele. Laevu kasutatakse peamiselt majanduslike, teaduslike, hariduslike või riiklike (sealhulgas sõjaliste) ülesannete täitmiseks, samuti rekreatsiooniks või spordiks veekogudel.
Laevade kasutamisega seonduvaid tegevusi ja vajadusi nimetatakse üldistavalt laevanduseks.
Laeva õiguslik määratlus EestisRedigeeri
Legaaldefinitsioon: Meresõiduohutuse seadus (MSOS) §2 |
Eesti Vabariigi õiguse järgi on laev veesõiduk, mida kasutatakse majandustegevuseks, riigihaldusülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks. Selles tähenduses ei käsitata laevana väikelaeva, seevastu laevana käsitatakse ka üle 24 m pikkust veesõidukit, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks.[1] Üldjuhul käsitatakse laevana kõiki üle 24 m pikkusi veesõidukeid, 1990. aastatel käsitati laevana kõiki üle 12 m pikkusi veesõidukeid.
Venemaa keisririigis ja Eesti Vabariigis enne 1940. aastat ning samuti Nõukogude okupatsiooni lõpuni kanti registrisse laev alates 20 brutoregistertonnist.
AjaluguRedigeeri
ÜldistRedigeeri
Laev on olnud ajalooliselt peamine veesõiduk ja veekogude ületamise vahend.
Algsed laevad nägid välja nagu suured paadid ja olid sõltumata otstarbest üsna sarnase ehitusega. Aja jooksul on laevade mõõtmed oluliselt suurenenud, omadused paranenud ja väliskuju vastavalt otstarbele märgatavalt eristunud.
Uuema laevanduse ajaloos võib suures osas eristada laevade peamise liikumisjõu järgi purjelaevade ajastut (kuni 19. sajandi lõpuni), aurulaevade ajastut (19. sajandi keskpaigast 20. sajandi keskpaigani) ja mootorlaevade ajastut.
Kuni õhusõidukite massilise kasutuselevõtmiseni 20. sajandil oli laev ainus vahend suurte veekogude ületamiseks ja ühenduste pidamiseks. Sellele vaatamata on laevad tänapäevalgi peamised kaubavedude teostamise vahendid – enamus maailma kaubaveomahust langeb jätkuvalt meretranspordile. See on tingitud sellest, et võrreldes muude transpordivahenditega on laevad märksa suurema mahutavuse ja madalama kasutushinnaga.
Tuntumaid või olulisemaid laevu ajaloostRedigeeri
- Santa Maria
- Victoria
- Cutty Sark
- North River Steamboat (Clermont)
- Vandal
- Titanic
Laevade liigitamine vastavalt üldomadusteleRedigeeri
LiikumisjõudRedigeeri
Liikumapaneva jõu järgi eristatakse:
- Liikurlaev (mootorlaev) - liigub ühe või mitme mehaaniliste jõuseadmete (mootorid) abil,
- Purjelaev - liigub tuule jõul,
- Aerulaev - liigub aerudega sõudmise abil,
- Pukseeritav laev ehk praam ja pargas - veetakse (tõugatakse) teise laeva või puksiiri poolt. Praam võib olla ka iseliikurlaev.
JõuseadeRedigeeri
Jõuseadme tüübi järgi eristatakse diisel-, auru-, turbiin-, elektri- ja aatomilaevu. Peale eelmainitute võidakse laevadel kasutada nende mootoritüüpide kombinatsioone.
Jõuseadmega laeva käituriks võib olla sõuajam (sõukruvi, sõuratas, tiivikkäitur), (aero-)propeller, reaktiivmootor või jugakäitur.
PurjelaevadRedigeeri
Purjelaevu liigitatakse peamiselt taglase iseärasuste, sealhulgas purjestuslahenduse ja mastide arvu ning asetuse järgi. Samuti võib purjelaevatüüp tuleneda kere kuju iseärasustest. Purjelaevatüüpe on olnud aegade jooksul kasutusel kümneid, kui mitte sadu erinevaid. Näiteid purjelaevatüüpidest: Viikingilaev, Džonki, Jahtlaev, Galeoon, Fregatt, Kaljas, Kuunar, Prikk,Korvett.
Kere omadusedRedigeeri
Vees liikumise põhimõtte ja kere kuju järgi eristatakse veepinnal ujuvaid süvislaevu, glisseerivaid (glisserid), tiibureid, hõljukeid, ujuklaevu, laugureid ja allveelaevu.
Kerede arvu järgi eristatakse ühe- ja mitmekerelisi (katamaraan, trimaraan).
Laevade liigitamine vastavalt otstarbeleRedigeeri
KaubalaevadRedigeeri
- Kuivlastilaevad
- Segalastilaev
- Külmutuslaev
- Puistlastilaev
- Maagilaev
- Konteinerilaev
- Veeremilaevad
- Tankerid
- Toornaftatanker
- Gaasitanker
- Kemikaalitanker
- Bituumenitanker
- Toiduõlitanker
ReisilaevadRedigeeri
Kalalaevad ehk püügilaevadRedigeeri
- Püügilaevad
- Püügibaasid ja püügi abilaevad
- Kalatranspordilaev
- Kala vastuvõtu- ja transpordilaev
- Kalapüügi baaslaev
TeenistuslaevadRedigeeri
- Sõjalaev (sulgudes näited)
- Lahinguotstarbeline avamerelaev (Lennukikandja, ristleja, hävitaja, fregatt
- Lahinguotstarbeline rannikulaev (Korvett, lahingukaater)
- Allveelaev (Raketiallveelaev)
- Lahingutoetuslaev (Miinijahtija, dessantlaev, luurelaev)
- Abilaev (Toetuslaev, remondilaev)
- Valvelaev (nii tsiviil-, kui sõjalaev)
- Transpordilaev
- Õppelaev (merehariduse- mitte rekreatsiooni eesmärgiline)
Eriotstarbelised laevadRedigeeri
AbilaevadRedigeeri
- Puksiir
- Lootsilaev
- Päästelaev
- Punkrilaev
- Heitmetanker
- Jäätmekoguja
Laeva üldehitusRedigeeri
Laeva ehitus ja tarind sõltuvad tema kasutamise eesmärgist.
Laeva iseloomustavad näitajadRedigeeri
Laeva iseloomustavad peamiselt
- tehnilised näitajad,
- veeväljasurve,
- kogumahutavus ja dedveit,
- üldpikkus, veeliinipikkus, laius ja süvis,
- käitumine erinevates ilmastikutingimustes,
- sõiduohutus,
- ehitustarindi täiuslikkus,
- stabiilsus,
Nendest näitajatest tuleneb laevaklass.
Laeva kereRedigeeri
Laevakere ehitusmaterjalina kasutatakse puitu, terast, alumiiniumi, raudbetooni, plastmasse või nende materjalide kombinatsioone, harvemini titaani.
Laeva parraste väliskatet nimetatakse metallkerega laeva puhul plaadistuseks, puitkerega laeval plangutuseks. Laeva plangutust ja keret toestavat tarindit nimetatakse talastikuks. Laeva kere kuju põhijoonist, kus avalduvad määratud vahega lõiked eri pikkustelt ja laiustelt, nimetatakse teoreetiliseks jooniseks.
Laevakeresse tekkinud auku või pragu, mille kaudu vesi tungib laevakeresse, nimetatakse lekiks.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ "Meresõiduohutuse seadus". eRT. Vaadatud 28. juuli 2019.
VälislingidRedigeeri
Tsitaadid Vikitsitaatides: Laev |
- Laev Merevikis
- Eesti etümoloogiasõnaraamat, Laev
- International Symposium on Archaeology of Medieval and Modern Ships of Iberian-Atlantic Tradition. Hull remains, manuscripts and ethnographic sources: a comparative approach
- HISTORY AND ARCHAEOLOGY OF THE SHIP - Portfolio Assigments
- Website by commercial ships and crews
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kategooria:Laevad |