Aurik
Aurik ehk aurulaev on laev, mille jõuallikaks on üks või mitu aurumasinat või -turbiini.[1]
Aurikute auru tootvad katlad on tänapäeval sageli õliküttega.[1]
Auruturbiinid on tänapäeval ühed kõige võimsamad laevajõuseadmed.[1] Neid kasutatakse näiteks tankeritel, kiiretel konteinerlaevadel jpt.[1]
Aurikuid hakati leiutama varsti pärast aurumasina leiutamist, aga praktiliselt võeti nad kasutusse alles 19. sajandil.[2]
Esimest aurikut demonstreeris Napoleonile 1803. aasta 9. augustil Seine'i jõel Pariisis leiutaja Robert Fulton.[3][4]
Esimese kommertskasutuses olnud auriku ehitas 1807 Robert Fulton.[2] Seda kasutati reisijate veol mööda Hudsoni jõge Albany ja New Yorgi vahel. Venemaal ehitati esimene aurik "Jelizaveta" 1815 ühenduse pidamiseks Peterburi ja Kroonlinna vahel.[2]
Eestis nähti aurulaeva esimest korda 1827. aastal, kui Tallinnat külastas Inglismaa ratasaurik George VI. 1842. aastal jõudis Eestisse Peipsi-Emajõe vesikonda esimene aurulaev Juliane Clementine ning tegi esimese sõidu 1843. aasta 27. mail.[5][6][7] Samal aastal alustas Emajõel ja Võrtsjärvel tegevust aurupaat Karl.[8]
Tänapäeval kasutatakse aurikuid vähe. Peamiseks laevatüübiks on kujunenud mootorlaev, mille peamasin on sisepõlemismootor.[2]
Viited Redigeeri
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 1. köide, 1985.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Tehnikaleksikon, lk. 37
- ↑ "Fulton, Robert - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 9. augustil 2023.
- ↑ "Ühistöö : Rapla maakonna ajaleht 22 detsember 1966 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 9. augustil 2023.
- ↑ Efkin (25. mai 2021). "Esimene Eestis ehitatud aurik Juliane Clementine sai nime õnnetult hukkunud preili järgi". EMSA. Vaadatud 9. augustil 2023.
- ↑ "Juliane Clementine – esimene omataoline | tehnikamaailm.ee". tehnikamaailm.ee. Vaadatud 9. augustil 2023.
- ↑ "Kuidas Pärnusse jõudis esimene aurulaev". www.ohtuleht.ee. Vaadatud 9. augustil 2023.
- ↑ "Ajalooarhiivi fondiloend". www.eha.ee. Vaadatud 9. augustil 2023.