Õppelaev

Õppelaev on laevanduse või merendusega seotud väljaõppeks ehitatud või kohandatud eriotstarbeline laev või teenistuslaev.

Venemaa õppepurjelaev Sedov, maailma suurim käigus olev traditsiooniline purjelaev ja õppepurjelaev
Kunagine Tallinna merekooli õppelaev Vega
Eraomanduses õppelaev Christian Radich

LiigitusRedigeeri

Riigiasutusele (sealhulgas mereväele) või riiklikule õppeasutusele kuuluv õppelaev, kus on kehtib põhieesmärkide efektiivsemaks saavutamiseks tavapärasest märkimisväärsem sisekord, on liigitatav kui teenistuslaev. Mereväes liigitatakse sõjalaevad-õppelaevad omakorda abilaevade hulka. Rekreatiivsemaks kogemus- või huvipõhisemaks õppetegevuseks rakendatavat õppelaeva võib käsitleda ka kui eriotstarbelist laeva.

Õppelaevu võib jagada üldfunktsiooni järgi:

  • Sõitvad - merepraktika otstarbelised
  • Seisvad - ujuv väljaõppetaristu

Purjetamiseks valmistatud õppelaevu võib nimetada ka õppepurjelaevadeks.

KirjeldusRedigeeri

Õppelaevadena kasutatakse sageli kas vanemaid ja varem muul otstarbel kasutatud laevu, mis on kohandatud õppetegevusteks või spetsiaalselt õppelaevaks projekteeritud laevu. Õppelaevad on veel tänapäeval sageli ajaloolise taustaga purjelaevad.

Õppelaevad kuuluvad tavaliselt riiklikele mereõppeasutustele, merevägedele aga ka muudele organisatsioonidele. Mõnes riigis on riigiasutusele kuuluv õppelaev käsitletav (tänu üldjuhuL kas poolsõjaväelisele või sõjaväelisele sisekorrale) ka teenistuslaevana. Palju õppelaevu on mereõppeasutuste ja eraõiguslike, sealhulgas mittetulundusorganisatsioonide omanduses, kus need on tavaliselt käigus õppetegevusteks rekreatiivsetel eesmärkidel.

Õppelaeva laevapere on tänu lisanduvaile õpetajaile üldjuhul suurem kui tavapäraselt vajalik. Tavaliselt on efektiivsuse huvides õppelaeva pardal õpetatavaile ette nähtud rohkem kohti kui laevaperele.

Õppelaevapõhine väljaõpe eelneb tavaliselt merepraktikale, selle eelis võrreldes praktikakohaga muud põhiülesannet (näiteks kaubavedu) täitval laeval on, et kõik sõidud ja tegevused pardal toimuvad väljaõppe vajadusi ja algnõudeid järgides. See võimaldab anda kõigile õpetatavaile ühtlasemad baasoskused ja õpetada üldist merekultuuri.

AjaluguRedigeeri

Õppelaeva mõiste võeti kasutusele 19. sajandil, kuid väljaõppe otstarbega laevu kasutati palju varem.

Eesti esimesi spetsiaalseid õppelaevu oli Viljandi, mida kasutati 1923. aastal ajutiselt Eesti mereväes õppelaevana. Mereväes kasutati õppepraktikaks toona ka väiksemaid sõjalaevu.

1952-1978 oli Eesti NSV-s Tallinna Merekooli kasutuses õppepurjelaev Vega.

1982–1991 oli Tallinna Kalatööstusliku Merekooli kasutuses suur õppepurjelaev Krusenstern.

1969-1991 oli suuremaid sõitvaid õppelaevu reisilaev Laine, mis kuulus 1969-1972 Tallinna Noorte Meremeeste Klubile ja 1972-1991 Eesti NSV Vetelpäästeühingule. Lõpukümnendil oli Laine kasutuses siiski pigem vetelpäästjate ristluslaevana.

1993-1996 kasutas Eesti Merehariduskeskus Soomest kingiks saadud õppelaeva Linda.

1994-2000 kasutas Eesti Noorte Mereklubi õpilastele mõeldud väikesi õppelaevu Junga ja Juku.

2004 püüti õppelaevana ebaõnnestunult kasutusele võtta Taanist ostetud Kristiinat. Hiljem pole Eesti Mereakadeemia suutnud või soovinud omada suuremat õppelaeva.

Vaata kaRedigeeri