Vega (barkantiin)

Vega (kuni 1948 Venta, vene keeles Вента; ka Vega II, vene keeles Вега, tõlkes 'Veega') on pärast Teist maailmasõda Soomes sõjakahjutasukuunarina ehitatud ja Eesti NSV-s õppelaevana kasutatud 3-mastiline puust purjelaev. On säilinud tänaseni, kuid on pikemat aega Soomes taastamisel.

Vega
Schooner Vega.gif
Vega joonis
Sõsarlaevad 12
Ajalugu
Ehitaja Oy Laivateollisuus Ab, Turu, Soome
Vette lastud 1952
Tehnilised andmed
Maste 3
Taglase tüüp Barkantiin

AjaluguRedigeeri

Ehitamisest Nõukogude aja lõpuniRedigeeri

Vega ehitati 1952. aastal Soomes Turus (Pansios) Laivateollisuus-laevatehases sõjakahjude korvamiseks NSV Liidule. Kokku ehitati Soomes sõjakahjudeks 91 puukuunarit, Vega oli kogu sarja viimaseid laevu (nr 88). Laevade planeeritud ekspluatatsiooniiga oli 20 aastat.

Vegast sai 1959. aastal Tallinna Merekooli esimene õppelaev. 1962. aastal moderniseeriti laeva oluliselt Loksa Laevaremonditehases. Ehkki loodeti, et uuendused lubavad laeval sõita Läänemerest kaugemale, see ei täitunud.

Ligi 27 aastat ekspluatatsioonis olnud laevast käis läbi 3116 kursanti peaaegu kõigist tollase NSV Liidu merekoolidest. Läbisõidetud meremiile jagus enam kui umbes 5-kordseks ümbermaailmasõiduks mööda ekvaatorit. Laev osales üle 10 korra mängufilmides.

1978. aasta jäi Vega viimaseks navigatsioonihooajaks.

1979. aasta 1. aprillil otsustati laev anda Eesti Meremuuseumile esimeseks ujuveksponaadiks. Vega jäi seisma peamiselt Pirita sadamasse, kus kasutati ka ujuvrestoranina.

1986. aastal õnnestus juba üsna kehvas seisus laev viia remonti Tallinna Meretehasesse ja tõsta staaplile.

Iseseisvuse taastamise järelRedigeeri

Vega seisis 1991. aastal ikka Meretehases staaplil. Töö ei edenenud ja Meremuuseumil oli käsil muid kulukaid projekte. Väidetavalt oli laeva kahjustanud vamm. Eesti ametkondadele sai järjest selgemaks, et Vegat eri põhjusil lähiaastail taastada ei õnnestu ja laev võib halvemal juhul üldse hävida. Samal ajal hakkasid nukras seisus laeva vastu suuremat huvi tundma aga soomlased, kes nägid selles oma merekultuuri pärandit ja otsisid võimalusi ülevõtmiseks.

Tagasi SoomeRedigeeri

Sinimustvalge lipu all laev merele ei jõudnudki. 26. novembril 1996 võõrandati Vega valitsuse otsusega Kultuuriministeeriumilt ja anti detsembris üle Soomes moodustatud sihtasutusele Soome Vega. Eesti noortele reserveeriti sihtasutuse põhikirjaga siiski võimalus oma purjetamisoskuste arendamiseks Vegal tulevikus, kui see peaks taastatama. Laev tehti Meretehases veel Eesti riigi raha (180 000 EEK) eest veeskamiskõlblikuks ja veetigi 1997. aastal Soome Pietarsaari Vanasse sadamasse. Hiljem tõsteti Vega seal uuesti staaplile ja alustati taastamistöid. Suur osa laevast on kogutud ja annetatud raha eest taastatud, seejuures paljud detailid täielikult uuendatud, kuid teadaolevalt pole töö väga suure mahu tõttu seni veel valmis.

KirjeldusRedigeeri

Põhiandmed:

  • kere pikkus: 44 m
  • maksimaalne pikkus: 53 m
  • laius: 8,9 m
  • süvis: 2,9–3,5 m
  • veeväljasurve: 595 t
  • mahutavus: 322 brt
  • purjede arv: 14
  • purjepind: 882 m²
  • peamasin: 300 hj
  • kiirus masinajõul: 7 sõlme
  • laevapere: 15 + 35 merekooli kursanti

Vega oli 3-mastiline puidust kerega barkantiin. Paljud seadmed ja ehitised olid siiski metallist. Laev oli väidetavalt üsna hea merekindlusega. 4–6-pallises tuules saavutati purjede all kiiruseks 6–7 sõlme. Suurim saavutatud purjetamiskiirus olnud 8 sõlme. Kiirus polnud suur ja see oli tingitud peamiselt laeva suhteliselt laiast kaubalaevalikust kerest, kuid õppesõidul polnudki kiirus oluline.

Praktikandid elasid 4- ja 6-kohalistes kahekordsete koidega kajutites. Lisaks oli mõned ülestõstetavad koid kahes kursantide messis ja madruste kajutites.

1962. aastal läbis laev uuenduskuuri. Peamasina 225 hj kalorisaatormootor asendati moodsama 300 hj diiselmootoriga, paigaldati kaks võimsat 150 kW diiselgeneraatorit ja ankrupeli ottomootor asendati elektrimootoriga. Laevaruumide kivisöega köetav vesiküttesüsteem asendati elekterküttega. Kambüüsi samuti kivisöeküttel pliit asendati elektripliidiga ja tekile ehitati suur külmkamber toiduainete säilitamiseks. Kolme tekiehitise vahele ehitati uued laiemad ülekäigusillad ja avasild sai nn tiivad, mis hõlbustasid ettepoole vaatamist. Laev sai uue radari, translatsiooni ja 10 numbriga sisetelefoni jaama.

FilmRedigeeri

Vega osales umbes 10 filmi võtetel, sealhulgas:

  • 1969. aastal filmitud ja 1970. aastal väljatulnud Eesti Telefilmi muusikalise revüü "Ahvatluste tund" (peaosades Marika Lenk ja Peeter Jakobi) üks episood võeti üles Vegal:
    • "Ahvatluste tund". Ajavahemik 14:24 kuni 16:39. ERR Jupiter, vaadatud 21. august 2020
  • 1979. aastal on laeva näha Anne Veski laulu "Troopikaöö" videos
  • 1980. aastal olümpiaregati puhul filmitud Tõnis Mäe venekeelse populaarse laulu "Olimpiada" videos
  • 1984. aastal on laeva näha Anne Veski laulu "Pozadi krutoi povorot" videos

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Ants Pärna. "56. Vega". // 100 laeva. Valgus. Tallinn 1975. Lk 132–133
  • Eero Levanto, Matti Pietikäinen. "Sotakorvauskuunari Vega". Vega-säätiö. Helsinki 2000. 64 lk. ISBN 951-98536-0-X. Soome keeles
  • Lauri Saviluoto. "Vega. Voimallisin". 2010. ISBN 978-952-235-271-2. Soome keeles
  • Mati Õun, Hanno Ojalo. "56. Barkantiin Vega. 1952". // 100 Eesti laeva. Varrak. Tallinn 2015. Lk 120–121
  • "1952. Purjelaev Vega". // 100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades. Eesti Meremuuseum. Tallinn 2015. Lk 76–77

VälislingidRedigeeri