Tallinn (laev)
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Tallinn oli Nõukogude Liidus ehitatud Projekt 592 Kõrgõzstan Kõrgõzstan-klassi reisilaev.
_1982.jpg)
Algne nimi oli Svanetija.
AjaluguRedigeeri
_dokis_86.jpg)
ReisilaevanaRedigeeri
Laev ehitati 1959–1960 Leningradis Ždanovi nimelises laevatehases nr 190 seeria kolmanda laevana ja võeti teenistusse 31. detsembril 1960. aastal, saades nimeks Svanetija. Selle projekti laevu oli võimalik kasutada sõja ajal ka transpordilaevadena.
Alates 1960. aastast kuulus Svanetija Musta mere laevandusele ja kodusadamaks sai Odessa. Tegi reise Zdanovist Mustale merele. 1965. aastal sooritas reisi Kuubale, kus sõitis 5. veebruaril Santiago de Cuba lähistel madalikule.[1]
1966. aastal omandas laeva Eesti Merelaevandus. Laevale anti uus nimi Tallinn (vene keeles Таллин) ja kodusadamaks sai Tallinn. Laev alustas regulaarseid reise Tallinna–Helsingi liinil, vahetades välja aasta varem liiniliiklust alustanud, aga juba väikseks jäänud reisilaeva Vanemuine. Reis Tallinnast Helsingisse vältas 4 tundi.
27. mail 1975 põrkas Tallin tihedas udus kokku Jugoslaavia kaubalaevaga Belgrad, saades tõsiseid vigastusi.[2]
Noorte õppelaevanaRedigeeri
Seoses uue laeva Georg Ots liinile tulekuga lõpetas Tallinn 1980. aastal sõidud. Augustis 1980 loovutas Eesti Merelaevandus Tallinna Eesti Noorte Mereklubile õppelaevaks (laeva Koit asendamiseks). Mereklubi ehitas omandamise järel laeva kajutid õppetööks sobivamaks. Jalutustekil asuvast suurte akendega kohvik-baarist ehitati veemoto töökoda. Samas oli ka väike õhkrelva lasketiir. Peateki reisijakajutitest said laevamudelismi töötoad ja klubi palgalise koosseisu kabinetid. Peatekil tekiehitise ahtriotsas asunud restoran suures osas säilitati ja jäi pidulikumateks koosviibimisteks. Suur osa alumisi reisijakajuteid ühendati vaheseinte eemaldamise teel kolme kaupa õppeklassideks. Ümberehitused kooskõlastati tingimusega, et sõja korral on võimalik kasutada laeva hospidallaevana.
.jpg)
Alates 1980 seisis laev Lahesuu sadama kaugemas sopis otse Paljassaare tee kõrval. Pardale pääses ahtrisse paigaldatud trapi kaudu. Laeval tegutsesid laevajuhtide, mehaanikute (motoristide), laevamudelismi, veemotospordi ja paljud muud huviringid, kus õppis sadu alaealisi õpilasi. Pardasse kinnitusid klubi väiksemad õppelaevad. Kapten ja klubi juht oli Tõnu Meltsas.
Taasiseseisvunud Eesti uued sadamaomanikud soovisid kasutada laeva senist seisukohta majanduslikumal otstarbel ja 1998. aastal tuli laev Paljassaarest ära viia. Uueks asukohaks sai Miinisadam. Miinisadama kaikoht ei olnud mugav lahendus, sest asus mereväe territooriumil ja seetõttu oli laeva pääs pisut raskendatud. Kuna Eesti Merehariduskeskusele oli laeva ülalpidamine kulukas, kerkis üles ka Tallinna mahakandmise ja klubi maismaale kolimise küsimus. 2000. aastal andis Eesti Haridusministeerium laeva üle Tallinna Linnavalitsusele koos ülalpidamisrahaga, millest oleks jätkunud aastaks-kaheks. Lepingu alusel ASiga Kalarand viidi Tallinn koos teiste endiste Eesti Noorte Mereklubi laevadega kasutuskõlbmatusse Kalasadamasse.[3]
2000. aastal alustati Vene-Balti sadamas ulatuslikku laevakere remonti, mille eesmärk oli muuta laev klubitööks sobivamaks ja mille kogumaksumuseks kujunes umbes 3,5 miljonit Eesti krooni. Laevast plaaniti isegi teha avatud noortekeskus.
_vanarauaks_2003.jpg)
Segastel asjaoludel otsustati aga 2001. aastal Tallinn hoopis lammutada ja lõigati samas Kalasadama kai ääres 2003. aastal vanarauaks.
Laeva üldandmedRedigeeri
- pikkus: 101,5 m
- laius: 14,56 m
- süvis: 3,84 m
- veeväljasurve: 3220 t
- peamasinad: 2x Russkii disel 8DR 43/61, 2000 hj
- kiirus: 16,5 sõlme
- sõidukaugus: 2918 miili
- reisijaid: 247 kajutites + umbes 60 tekil
- lastiruumi maht: 290 m³
- meeskond: 58 (+ 33 teenindajat)
Laeval oli restoran, 2 baari ja muusikasalong. Vööris trümmiluugi kõrval asusid kaks kraanat tõstejõuga 2 t.
Vaata kaRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tallinn (laev) |
ViitedRedigeeri
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. oktoober 2021. Vaadatud 4. oktoobril 2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. oktoober 2021. Vaadatud 4. oktoobril 2021.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ Madli Vitismann. Vaade valge laevaga. Meremees nr 5, 2000