Vene-Balti sadam

Vene-Balti sadam (sadama kood: EE VEB) on sadam Tallinnas. See asub Kopli lahe kirdeosas Kopli poolsaare edelarannikul Põhja-Tallinna linnaosas aadressil Kopli tänav 103.

Õhuvaade Koplist

Sadam maa-ala on 581 965 m². Sadamas on 21 kaid üldpikkusega 2430 meetrit ja 3 Tallinna Laevatehase ujuvdokki. Suurim sügavus kai ääres on 11,4 meetrit.

Vene-Balti sadam saab vastu võtta kuni 200 m pikki ja kuni 35 m laiusi laevu, mille süvis on kuni 11,0 m või kuni 7,5 m (põhjapoolseimas basseinis). Põhjapoolseima basseini kõrval asub naftatoodete terminal Dekoil, kus laaditi varasemail aastail laevadele kuni 3 miljonit tonni naftatooteid.

Teenused sadamas

Laevadele osutatavad põhiteenused:

• laevaremonditööd, kaikoha, portaal- ja ujuvkraana eraldamine,
• pukseerimistööd, dokkimine ujuvdokkides.

Sadamas asuvatele asutustele osutatavad täiendavad teenused:

• laevade agenteerimine;
• laeva kaldaelektri- ja telefonivõrku lülitamine;
• stividoritööd;
• kaupade ladustamine (ka tollilaos);
• pilsi- ja feekaalvee vastuvõtt;
• olmejäätmete vastuvõtt.

Sadamas on võimalik:

• täiendada laeva kütuse- ja toiduvarusid;
• teostada laevadel desinfektsiooni, desinsektsiooni, deratisatsiooni ja fumigatsiooni;
• teostada meeskonna vahetust.

Vene-Balti sadamal on kaks eraldi sissepääsuga basseini.

Põhjabassein

• Põhjabasseini moodustavad kahe muuli ja kahe kaldatammiga piiratud veeala:
  • Vana-Lääne muul üldpikkusega 480 m on jaotatud neljaks kaiks numeratsiooniga 0–3. Kaidele nr 0, 1, ja 2 on juurde toodud torustik naftasaaduste ümberlaadimiseks laevadele. Kai nr 0 ääres on 84 m pikkune sildumisliin tankeritele, mis võimaldab vastu võtta kuni 185 m pikkuseid aluseid.
  • Vana-Põhja kaldatamm üldpikkusega 265 m on jaotatud kaideks nr 4 ja 5. Kaisid nr 3, 4, 5, 6 ja 7 kasutatakse remonditavate laevade teenindamiseks ja kaupade lastimiseks/lossimiseks. Kaidel on portaalkraanad tõstejõuga 10 t, tööstusvoolu, suruõhu, tuletõrje ja mageda vee magistraalid.
  • Vana-Ida kaldatamm üldpikkusega 240 m, kaide nr on 6 ja 7. Kaide nr 6 ja 7 juurde viib raudtee, mis on ühenduses AS Eesti Raudtee infrastruktuuriga.
  • Keskkai on kai nr 8 pikkusega 150 meetrit.

Lõunabassein

• Lõunabassein, sadamasuu laius ca 120 m, võib vastu võtta laevu pikkusega kuni 200 m, laiusega kuni 35 m ja süvisega kuni 7,2 m. Kaid on ehitatud kaldatammile ja kahe muuli sisekülgedele.
  • Põhja kaldatamm – üldpikkusega 461 m on jaotatud viieks kaiks numeratsiooniga 9÷13. Kaid on varustatud kolme portaalkraanaga tõstejõuga 10 t ja ühe 32 tonnise tõstejõuga kraanaga, suruõhu, tuletõrje vee magistraaliga.
  • Kai nr 9 kõrval, idas, sadamasuu vastas seisavad kolm ujuvdokki.
  • Kaidele 12, 13 viib raudtee.
• Läänemuul üldpikkusega 240 m eraldab Lõunabasseini Põhjabasseinist ja on jaotatud kaheks kaiks nr 14 ja nr 15. Kai nr 14 juurde viib raudtee. Kaidel on elekter, vesi, suruõhk ja telefon ning kaks portaalkraanat tõstejõuga 30 t ja 20 t. Neid kaisid kasutatakse ka suuremõõtmeliste, raskekaaluliste konstruktsioonide ja konteinerite lastimiseks.
• Lõunamuul üldpikkusega 500 m on jaotatud viieks kaiks numeratsiooniga 16÷20. Kaisid kasutatakse seisukaidena.

Koondtabel kaide pikkuse ja sügavuse kohta

Vene-Balti sadam	Kai nr	Sügavus (m)	Pikkus (m)
Põhja bassein	0	10,9	185 (Naftaterminaal)
Põhja bassein	1	8,3	160 (Naftaterminaal)
Põhja bassein	2.	6,3	130 (Naftaterminaal)
Põhja bassein	3.	4,1	100
Põhja bassein	4.	6,5	132,5
Põhja bassein	5.	7,8	132,5
Põhja bassein	6.	10,0	120
Põhja bassein	7.	10,0	120
Põhja bassein	8.	10,0	120
Lõuna bassein	9.	5,5	92
Lõuna bassein	10.	7,2	92
Lõuna bassein	11.	7,4	92
Lõuna bassein	12.	7,2	92
Lõuna bassein	13.	7,5	92
Lõuna bassein	14.	7,5	120
Lõuna bassein	15.	7,4	120
Lõuna bassein	16.	6,0	100
Lõuna bassein	17.	6,3	100
Lõuna bassein	18.	6,6	100
Lõuna bassein	19.	7,1	100
Lõuna bassein	20.	6, 5	100

Ajalugu

Sadam ehitati 1911. aastal asutatud Vene-Balti laevaehitustehase sadamaks.

Nõukogude armee topograafilistel kaartidel (o42, 1:25 000) (1961, 1987) on tänast Vene-Balti sadamat ja Piirivalvesadamat kokku nimetatud Kopli Põhjasadamaks.

Ajaloolise Vene-Balti sadama lõunapoolseimast sadamabasseinist on moodustatud iseseisev Piirivalvesadam.

Perestroika ajal olid tehase töötajad detsembris 1989 asutanud rendiettevõtte, mis hakkas remontima ka kauba- ja reisilaevu. 1989. aastal remonditi tehases esimene välismaa reederi laev – Soome kuivlastilaev Trаde Wind. 1995. aastal loodi AS Balti Laevaremonditehas. 2001. aastal omandas BLRT Grupp nii Tallinna Meretehase kui ka Klaipeda laevaremonditehas. Balti Laevaremonditehas nimetati ümber kontserniks BLRT Grupp. Nii ettevõtte peakontor kui ka hulk Tallinnas asuvaid tütarettevõtteid tegutsevad Tallinnas Kopli poolsaare lõpus ja Vene-Balti sadamas.

 Pikemalt artiklis BLRT Grupp

Välislingid

• Vene-Balti sadam Sadamaregistris