Vikipeedia

Kopli tänav

tänav Tallinnas
See artikkel See artikkel räägib Kopli tänavast Tallinnas. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Kopli tänav (täpsustus).

Kopli tänav (vanasti Telliskopli tänav ja Kalinini tänav) asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja, Karjamaa, Sitsi, Pelguranna ja Kopli asumis ning Kopli poolsaarel.

Kaart

Kopli tänav algab Kesk-Kalamaja tänava ja Põhja puiestee ristmikult Balti jaama juures ning kulgeb esialgu läände. Tal on ühine ristmik paremalt Vana-Kalamaja tänavaga, vasakult Reisijate tänavaga, paremalt Kotzebue tänava, Vabriku tänava ja Malmi tänavaga ning vasakult Telliskivi tänavaga. Seejärel keerab tänav loodesse. Tal on edasi ühine ristmik paremalt poolt Graniidi tänava, Salme, Kungla ja Volta tänavaga, ta piirneb vasakult Kopli kaubajaamaga, ristub paremalt Erika ja vasakult Ristiku tänavaga, paremalt Angerja ja Karjamaa tänavaga ning vasakult Paavli tänavaga, keerab taas läände, ristub vasakult Sitsi tänavaga, paremalt Tööstuse tänava ja Paljassaare teega, vasakult Niidi ja Lõime tänavaga, paremalt Maleva tänavaga, vasakult Sõle ja Pelguranna tänavaga, piirneb vasakult Kopli kalmistupargiga, pöördub taas loodesse, ristub vasakult Vasara tänava, paremalt Uus-Maleva tänavaga, vasakult Ankru tänava ja paremalt Kilbi tänavaga, vasakult Marati ja Ketta tänavaga, paremalt Sepa ja Kaevuri tänavaga ning vasakult Süsta ja Kaluri tänavaga.[1]

Kopli tänav, majad 16 ja 18

Kopli tänav on ligikaudu 6,25 km pikk.[1].

Algusest kuni peaaegu lõpuni, kunagise Vene-Balti laevatehase peahoone juures oleva lõpp-peatuseni kulgeb Kopli tänava ääres trammitee: tänava algusest kuni Ristiku ja Erika tänavani Kopli tänava vasakus servas ja sealt edasi paremas servas. Alates Sõle tänavast kuni trammide lõpp-peatuseni ning Sitsi tänavast kuni Erika ja Ristiku tänavani kulgeb Kopli tänaval ka bussiliin.

Hoonestus ja taristuRedigeeri

Ristiku tänava raudteeviadukt

GaleriiRedigeeri

  • Kopli tänav 1, Balti Jaama Turg

  • Kopli tänav 4 ja 4c

  • Vaade Kopli tänava ja Kotzebue tänava ristmikule ning hoonele Kopli tn 14 Telliskivi trammipeatusest

  • Kopli 14

  • Kopli 20, kohvik "Boheem"

  • Kopli kaubajaama auruvedurite pöördesild, Kopli 23

  • Standardi Ärimaja, Kopli 25a ja tootmishooned

  • Balti Puuvillavabriku tootmishoone peakorpus, Kopli 35

  • Kopli 69

  • Paviljon Kopli 70, 1931

  • Peeter Suure merekindluse üleajateenijate Punased kasarmud, Kopli 78, 78a ja Erika 2

  • Endine Bekkeri laevatehase meistrite ja ametnike elamu, Kopli 75

  • Endine Bekkeri laevatehase inseneride elamu, Kopli 77

  • Endine Bekkeri laevatehase direktori elamu, Kopli 79

  • Endine Bekkeri laevatehase politseijaoskond, Kopli 85

  • Kopli 87, endine Bekkeri laevatehase veetorn Kopli tn 89b ja tööstushoone Kopli 87a

  • Kopli ametikool, Kopli 98

  • Endine Vene-Balti laevaehitustehase peahoone, Kopli 101, 2009. aastal

  • Endine Vene-Balti laevaehitustehase peahoone, Kopli 101, 1996. aastal

  • Endine Vene-Balti laevatehase politseijaoskond, Kopli 108

  • Kopli trammidepoo

AjaluguRedigeeri

Kopli poolsaare asustuse algandmed pärinevad 14. sajandist, mil mainiti Koplirannas olnud kaluriküla praeguses Maleva tänava algosas ligikaudu kohal, kus tänapäeval on Keraamikatehas. Seal paiknes linna telliselööv ja seetõttu kandis paik vanasti Telliskopli nime. Sinna viis Suure Rannavärava juurest läbi Kalamaja eeslinna tee, mis kulges ligikaudu tänapäevaste Tööstuse, Soo ja edasi Kopli tänava sihil juba mainitud kaluriküla suunas. 1772 keelati surnute matmine kirikutesse ja tuli asutada uusi kalmistuid. 1773 ühendati Sitsimäele suunduv teelõik linna Nunnaväravaga tänapäevase Kopli tänava sihil. Tee kandis pikka aega Telliskopli tänava nime. 1774 rajati telliselöövi ja kaluriküla vahele Niguliste ja Oleviste kiriku saksa koguduste kalmistu (Kopli kalmistu).

Kopli tänav Tallinnas on kandnud ajalooliselt nimetusi - Teliskopli tänav, Teiliskople tänav, saksa keeles Ziegelskoppelstraße, Koppelstraße, Koppelscher Weg; vene keeles Цигельскоппельская ул., Коппельская ул.[18]

 
Franz Krulli tehase sissepääs

1899. aastal kolis ettevõtte AS Franz Krull Tallinnas Kopli tänavale, kuhu ehitati moodne tehasekompleks 12 suure tootmishoonega, lisaks kontori- ja elamuhoone.

 
Kopli tn 2 (1938)
 
Vaade Balti jaama hoone katuselt Nõmme elektritrammi ooteplatvormi ümbrusele (Suurtüki tänava juures). Vasakul Kopli tänav, aastatel 1924/1930
 
Kopli tn 4 (1938)

Tänav nimetati alles 14. jaanuaril 1925 ametlikult Kopli tänavaks.

Kopli tänav 21 tegutses Balti puuvillavabriku eraalgkool.

1928. aastal kirjutati ajalehes Rahvaleht: «Kopli tänav on üldse kuulus pussitamiste, peksmiste ja röövimiste poolest. Seda teed mööda liigub "koplielement", kelle suhtes inimene kunagi kindel ei või olla, kas ta terve nahaga ehk röövimata läbi pääseb.»[19]

Kopli kaubajaama hakati ehitama 1933. aastal insener Wilhelm Salemanni (1884–1942) projekti järgi aadressil Telliskivi 57b. Balti Raudtee Peatehaste kõrvale rajatava jaama ehitustööd kestsid 1938. aastani ja algselt kandis kaubajaam Telliskivi kaubajaama nime. Kuna rahvasuus hakati seda aga Kopli kaubajaamaks kutsuma, sai sellest peagi ka ametlik nimi.

Aastatel 1950–1990 kandis Kopli tänav kommunistliku revolutsionääri Mihhail Kalinini nime (vene keeles Михаила Калинина, ул.). Kalinin töötas mõnda aega Volta tehases, kus tegi ühtlasi tööliste seas kommunistlikku kihutustööd.

Kopli tänava nimetus taastati 3. augustil 1990. aastal Tallinna Linnavalitsuse määrusega.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. ↑ 1,0 1,1 Ekspresskataloog 2005, lk. 33–35.
  2. ↑ Epp Lankots, EESTI 20. SAJANDI ARHITEKTUURI KAITSE PROGRAMM. TALLINNA NÕUKOGUDEAEGNE EHITUSPÄRAND, Tallinn 2009, lk 19.
  3. ↑ Kinnisvarafirmad ostavad Tallinna Soojuse vara, arileht.delfi.ee, 04.05.2001.
  4. ↑ Tallinna Köievabrik , John Carry pärijad" Kopli 33 tel. 439-79, Uus Eesti, nr. 52, 23 veebruar 1940.
  5. ↑ Krulli masinatehase territoorium, www.delfi.ee, 21.03.2018.
  6. ↑ Kultuurimälestis nr 8615 "Bekkeri laevatehase meistrite ja ametnike elamu, 1912-1914", Kultuurimälestiste riiklik register.
  7. ↑ Kultuurimälestis nr 8616 "Bekkeri laevatehase inseneride elamu, 1912-1914", Kultuurimälestiste riiklik register
  8. ↑ Kultuurimälestis nr 8617 "Bekkeri laevatehase direktori elamu, 1912-1914", Kultuurimälestiste riiklik register.
  9. ↑ Askur Alas (02.04.2004). "TTÜ müüb Kopli energeetikamaja". Eesti Päevaleht. Vaadatud 14.01.2018.
  10. ↑ Kultuurimälestis nr 8618 "Bekkeri laevatehase politseijaoskond, 1912-1916", Kultuurimälestiste riiklik register.
  11. ↑ Kultuurimälestis nr 8623 "Bekkeri laevatehase veetorn, 1914. a.", Kultuurimälestiste riiklik register.
  12. ↑ Robert Nerman, Kopli seltsielu süda tuksus rahvamajas, epl.delfi.ee, 7. november 2002.
  13. ↑ Kadi Raal, Uue ilme saavas Kopli rahvamajas hakkab kevadel taas elu keema, https://kopli.geenius.ee, 03.11.2020.
  14. ↑ Kopli Rahvamaja, 1936. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 05.11.2020).
  15. ↑ Koostanud ja toimetanud Anto Raukas, ENDISE NÕUKOGUDE LIIDU SÕJAVÄE JÄÄKREOSTUS JA SELLE LIKVIDEERIMINE, Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium Tallinn 1999, lk 78.
  16. ↑ Kultuurimälestis nr 8647 Vene-Balti laevatehase politseijaoskond, 1914. a., Kultuurimälestiste riiklik register.
  17. ↑ Mälestised • 8648 Vene-Balti laevatehase tuletõrjujate maja, 1914. a.
  18. ↑ Kopli tn, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 15.07.2021).
  19. ↑ "Õudne öö Kopli tänaval". "Rahvaleht", 12. juuli 1928, nr. 81, lk. 1.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kopli_tänav&oldid=6052014"