Tallinna Linna Politseivalitsus
Tallinna Linna Politseivalitsus oli Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangu Tallinna korrakaitse ja haldusasutus.
|
Ревельское Городское Полицейское Управление vene keeles Revalsche Polizeiverwaltung saksa keeles | |
.jpg) Tallinna Linna Politseivalitsuse hoone Vene tänav 23, Tallinn | |
| Asutatud | 1882[1] |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1917 |
| Peakorter | Tallinn |
| Asukoht | Nikolskaja tänav 23, Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Tallinna linn |
| Emaorganisatsioon | Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang |
Politseivalitsuse koosseisu kuulusid politseimeister, kvartali- ehk rajooniülevaatajad ja nende abid (linnavaht ehk kardavoi), sekretärid, aktuaarius ja kantseleiametnikud. Politseimeistri nimetas ametisse Eestimaa kuberner.
Korravalitsuse ülalpidamiskulud kandis linn, kus politseivalitsus tegutses, kuid nende käsutusse anti patrullteenistuse läbiviimiseks keisririigi kulul ülalpeetav sõjaväestatud kasakakomando.
Pädevus muuda
Kubermanguvalitsuse eeskirjaga politseile järgmised kohustused:
- ehitiste järelevalve ja kruntide kättenäitamine ehituste otstarbeks;
- järelevalve toiduainete hindade üle; hoolekanne;
- kontroll tsiviil- ja kriminaalkohtute otsuste täitmise üle;
- tuleohutuse järelevalve; sildade ja teede korrashoiu järelevalve;
- läbimarssivate sõjaväelaste majutamine;
- väiksemate kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine (nõude hind ei tohtinud ületada 20 rubla);
- kurjategijate vahistamine[2].
Ajalugu muuda
Tänapäeva Eestimaa (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) aladel loodi kolm korravalitsust – Tallinnas (24. oktoobril 1803), Tartus (13. juunil 1805) ja Viljandis (10. juulil 1805). 1803. aasta 24. oktoobri Venemaa keisririigi Senati ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate (sõja- ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli Tallinna sõjakuberner, kelle alluvuses oli linna politseivalitsus ja selle ülem – politseimeister. 1862. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, -kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega aga kehtestati Venemaa keisririigi Läänemereprovintsides alles 1888. aastal.
18. mail 1882 muudeti Korravalitsuse (Ревельская Управа Благочиния) nimetus Tallinna Linna Politseivalitsuseks (Городское полицейское управление). Politseireformi ja 1878. aastal Toompea ühendamisega Tallinna all-linnaga, ühise Tallinna linnavalitsuse alla, tulemusel jaotati linn senise 7 linnaosa asemel politseijaoskondade järgi 6 linnaosaks[3]:
- I jsk Tallinna lahe äärne Kopli ja Vanasadama piirkond, jaoskonnakantselei Vana-Kalamaja tänav 5
- II jsk Kadriorg, jaoskonnakantselei Suur-Kompasna tänav 38
- III jsk Suur-Tartu maantee ümbrus, jaoskonnakantselei Suur-Tartu maantee 43
- IV jsk Kesklinn, jaoskonnakantselei Tatari tänav 34
- V jsk Toompea ja Kassisaba, jaoskonnakantselei Paldiski maantee 14
- VI jsk Vanalinn, jaoskonnakantselei Müürivahe tänav 22. Tallinna sadamas asus piirkondlik VII jsk.
Linnade politseivalitsuste ülesanneteks oli määratletud: avaliku korra tagamine; järelevalve streigiliikumise, isikute, seltside tegevuse, trükikodade jm üle — s.o üldise poliitilise meelsuse jälgimine; järelevalve kaubanduseeskirjade täitmise üle; administratiivüleastumiste korral vastutusele võtmine; jooksikute kinnipidamine; järelevalve teede korrashoiu üle; kuritegude puhul juurdluse läbiviimine; kriminaal- ja tsiviilasjade puhul kohtuotsuste täideviimisele pööramine; sõjaväeliste kohustuste täitmise järelevalve; riiklike toetuste jagamine (hoolekandealused, sõjaväelaste perekonnaliikmed); sõjaolukorras riigi kasuks rekvireerimiste teostamine; järelevalve prostituutide üle; seadusandlike aktide teatavakstegemine[4]. Linnade politseivalitsuse koosseisu kuulusid linna politseimeister ja tema kaks asetäitjat (kes olid ametisse valitud linnavalitsuse poolt), jaoskondade pristavid (jaoskonnaülem, участковый пристав), nende abilised (järelevaatajad, полицейский надзиратель, oколоточный надзиратель), linnakordnikud (kardavoi, городничий) ning kantseleiametnikud. Linna politseivalitsuse ülema politseimeistri nimetas ametisse Eestimaa kubermangu kuberner.
.jpg)
.jpg)
Linna politseivalitsuse välipolitsei koosnes jaoskonnapristavitest, pristaviabidest, politseijaoskonna järelevaatajatest, kordnikest ja lihtpolitseiteenistujatest. Suurel tööstusettevõttel võis olla ka eraldi politseijärelevaataja (Nt. vt. Tallinna Linna Politseivalitsuses Balti Manufaktuuris, Dvigateli tehases, Lutheri vabrikus, Põhja Paberi- ja tselluloosivabrikus, Bekkeri laevatehases, Vene-Balti laevaehitustehases).
Linna politseivalitsuse juurde asutati 6. juulil 1908 otseselt politseivalitsuse ülemale (politseimeistrile) ja prokurörile allunud jälitusosakonnad (vene keeles сыскное отделение) jälitustegevuse läbiviimiseks, jälitusosakonna ülesandeks oli ka revolutsioonilise liikumise võimalikest ilmingutest Sandarmikorpuse Eestimaa kubermangu ja Politseidepartemangu Eriosakonna teavitamine.
Linna politseivalitsuse juures asunud salapolitsei jaoskond asus Linna politseivalitsuse kõrval Vene tänaval[6].
Linna politseivalitsuse juures tegutsesid politsei arstlikud osakonnad ehk komiteed (врачебно-полицейский комитет), kes teostasid üldist sanitaarjärelevalvet, sh kontrolli ja arvestust prostituutide ja nende liikumise üle.
1. jaanuaril 1916 kinnitas Eestimaa kuberner politseijaoskondade ja sellega ka linnaosade haldusterritooriumite ümberkorraldused. I jsk piires asunud Pelgulinn viidi üle V jsk territooriumiks. Lasnamäe, mis oli seni jaotatud II ja III jsk vahel, allutati III jsk-le. Toompea piirkond, mis oli V jsk piires, viidi VI jsk territooriumiks. Samuti anti senistele numbrilistele linnajagudele nimetused:
- I – (Balti jaama tagune) Kalamaja);
- II – Narva (Narva ();
- III – Tartu (Tartu (3.) linnajagu);
- IV – Pärnu (Pärnu (4.) linnajagu);
- V – Paldiski (Baltiski (5.) linnajagu);
- VI – Kesklinn[7] (Südalinn (6.) linnajagu[8]).
1916. aastal olid Tallinnas, Tallinna Linna Politseivalitsuses järgmised politseiasutused:
- 1. jaoskond
- Kopli abijaoskond,
- Balti Puuvillavabriku abijaoskond, Telliskopli tänav 21
- 2. jaoskond,
- 3. jaoskond
- Lasnamäe abijaoskond, Katusepapi tänaval
- Dvigateli abijaoskond,
- Tselluloosivabrik
- 4. jaoskond
- 5. jaoskond
- 6. jaoskond
- Sadama jaoskond (jõepolitsei)
- Politsei arestimaja
Juhtkond muuda
Politseimeistrid muuda
Korravalitsus 1805−1882 muuda
| Alates | Kuni | Nimi | Auaste |
|---|---|---|---|
| Joachim von Hueck (1764−1810) | major | ||
| Ludwig Andreas von Reutz (1764−1810)[9] | |||
| Woldemar von Renteln (1815−1906) | alampolkovnik | ||
| Wilhelm von Wolff (1802−1890) | polkovnik | ||
| Paul Adam Johann von Nottbeck (1836−1895) | õuenõunik |
Politseivalitsus 1882−1917 muuda
| Alates | Kuni | Nimi | Auaste | Märkused |
|---|---|---|---|---|
| Paul Adam Johann von Nottbeck (1836−1895) | kolleegiuminõunik | |||
| Wilhelm Karl Hermann Nieländer (1860−1929) | titulaarnõunik | Kohusetäitja | ||
| Wilhelm Karl Hermann Nieländer (1860−1929) | titulaarnõunik (a-st 1900 kolleegiumiassessor) | |||
| Woldemar von Glasenapp (1849−?) | õuenõunik (a-st 1903 kolleegiuminõunik) | |||
| Grigori Aleksejevitš Norbekov | porutšik | Kohusetäitja | ||
| Grigori Aleksejevitš Norbekov | porutšik | |||
| Lev Grigorjevitš Tsitserošin (1870–1920)[10] | kapten (a-st 1909 alampolkovnik) | |||
| Anton Õunapuu (1887−1919) |
Politseimeistri abid muuda
Kuni 1908 Ivan Petrovitš Gensior[12]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "РЕЕСТР ХРОНОЛОГИЧЕСКИЙ ПОЛНАГО СОБРАНИЯ ЗАКОНОВ РОССИЙСКОЙ ИМПЕРИИ ТОМ III". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2008. Vaadatud 2. juulil 2022.
- ↑ 1.2.3.1. Politseivalitsused
- ↑ Raimo Pullat. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 17-18
- ↑ 1.2.4.1. Politseivalitsused II, www.eha.ee
- ↑ Robert Nerman, Enamik Kopli politseinikest liikus tänaval, www.postimees.ee, 17. august 2007
- ↑ Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910 lk 72
- ↑ Raimo Pullat. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 18
- ↑ Wabatahtliste kutsumine rahwawäkke, Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918
- ↑ FINDBUCH ZUM NACHLASS KARL ERNST VON BAER (1792—1876), GIESSEN UNIVERSITÄTSBIBLIOTHEK 1999, s 66
- ↑ Tallinna sõnumid. Endine Tallinna politseimeister Tsitjeroschin tänavu kevadel Odessas plekilisse soojatõppe ära surnud., Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 188, 24 august 1920
- ↑ Anton Õunapuu lühike elulugu, www.skaut.ee
- ↑ Tallinna elu. Keisripäevad Tallinnas, Koit : [Päevalehe lühendatud väljaanne], 6 juuni 1908, nr 43, lk 3