Tallinna Linna Politseivalitsus

Tallinna Linna Politseivalitsus oli Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangu Tallinna korrakaitse ja haldusasutus.

Tallinna Linna Politseivalitsus

Ревельское Городское Полицейское Управление vene keeles Revalsche Polizeiverwaltung saksa keeles
Tallinna Linna Politseivalitsuse hoone Vene tänav 23, Tallinn
Asutatud	1882
Tegevuse lõpetanud	1917
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Nikolskaja tänav 23, Tallinn
Tegevuspiirkond	Tallinna linn
Emaorganisatsioon	Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang

Politseivalitsuse koosseisu kuulusid politseimeister, kvartali- ehk rajooniülevaatajad ja nende abid (linnavaht ehk kardavoi), sekretärid, aktuaarius ja kantseleiametnikud. Politseimeistri nimetas ametisse Eestimaa kuberner.

Korravalitsuse ülalpidamiskulud kandis linn, kus politseivalitsus tegutses, kuid nende käsutusse anti patrullteenistuse läbiviimiseks keisririigi kulul ülalpeetav sõjaväestatud kasakakomando.

Pädevus

Kubermanguvalitsuse eeskirjaga politseile järgmised kohustused:

• ehitiste järelevalve ja kruntide kättenäitamine ehituste otstarbeks;
• järelevalve toiduainete hindade üle; hoolekanne;
• kontroll tsiviil- ja kriminaalkohtute otsuste täitmise üle;
• tuleohutuse järelevalve; sildade ja teede korrashoiu järelevalve;
• läbimarssivate sõjaväelaste majutamine;
• väiksemate kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine (nõude hind ei tohtinud ületada 20 rubla);
• kurjategijate vahistamine.

Ajalugu

Tänapäeva Eestimaa (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) aladel loodi kolm korravalitsust – Tallinnas (24. oktoobril 1803), Tartus (13. juunil 1805) ja Viljandis (10. juulil 1805). 1803. aasta 24. oktoobri Venemaa keisririigi Senati ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate (sõja- ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli Tallinna sõjakuberner, kelle alluvuses oli linna politseivalitsus ja selle ülem – politseimeister. 1862. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, -kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega aga kehtestati Venemaa keisririigi Läänemereprovintsides alles 1888. aastal.

Tallinna linna kaart, 1910

18. mail 1882 muudeti Korravalitsuse (Ревельская Управа Благочиния) nimetus Tallinna Linna Politseivalitsuseks (Городское полицейское управление). Politseireformi ja 1878. aastal Toompea ühendamisega Tallinna all-linnaga, ühise Tallinna linnavalitsuse alla, tulemusel jaotati linn senise 7 linnaosa asemel politseijaoskondade järgi 6 linnaosaks:

• I jsk Tallinna lahe äärne Kopli ja Vanasadama piirkond, jaoskonnakantselei Vana-Kalamaja tänav 5
• II jsk Kadriorg, jaoskonnakantselei Suur-Kompasna tänav 38
• III jsk Suur-Tartu maantee ümbrus, jaoskonnakantselei Suur-Tartu maantee 43
• IV jsk Kesklinn, jaoskonnakantselei Tatari tänav 34
• V jsk Toompea ja Kassisaba, jaoskonnakantselei Paldiski maantee 14
• VI jsk Vanalinn, jaoskonnakantselei Müürivahe tänav 22. Tallinna sadamas asus piirkondlik VII jsk.

Linnade politseivalitsuste ülesanneteks oli määratletud: avaliku korra tagamine; järelevalve streigiliikumise, isikute, seltside tegevuse, trükikodade jm üle — s.o üldise poliitilise meelsuse jälgimine; järelevalve kaubanduseeskirjade täitmise üle; administratiivüleastumiste korral vastutusele võtmine; jooksikute kinnipidamine; järelevalve teede korrashoiu üle; kuritegude puhul juurdluse läbiviimine; kriminaal- ja tsiviilasjade puhul kohtuotsuste täideviimisele pööramine; sõjaväeliste kohustuste täitmise järelevalve; riiklike toetuste jagamine (hoolekandealused, sõjaväelaste perekonnaliikmed); sõjaolukorras riigi kasuks rekvireerimiste teostamine; järelevalve prostituutide üle; seadusandlike aktide teatavakstegemine. Linnade politseivalitsuse koosseisu kuulusid linna politseimeister ja tema kaks asetäitjat (kes olid ametisse valitud linnavalitsuse poolt), jaoskondade pristavid (jaoskonnaülem, участковый пристав), nende abilised (järelevaatajad, полицейский надзиратель, oколоточный надзиратель), linnakordnikud (kardavoi, городничий) ning kantseleiametnikud. Linna politseivalitsuse ülema politseimeistri nimetas ametisse Eestimaa kubermangu kuberner.

Bekkeri laevatehase politseijaoskonna hoone Koplis

Vene-Balti laevaehitustehase politseijaoskond, Koplis (Vene-Balti asunduse majas nr 24)

Tatari tänav 54, IV politseijaoskonna hoone

Katusepapi 38 (Lasnamäe abijaoskonna hoone), 38a

Enne 1917. aastat pidasid korda linnapolitseinikud e kardavoid (vene городовой ehk "linnavaht")

Linna politseivalitsuse välipolitsei koosnes jaoskonnapristavitest, pristaviabidest, politseijaoskonna järelevaatajatest, kordnikest ja lihtpolitseiteenistujatest. Suurel tööstusettevõttel võis olla ka eraldi politseijärelevaataja (Nt. vt. Tallinna Linna Politseivalitsuses Balti Manufaktuuris, Dvigateli tehases, Lutheri vabrikus, Põhja Paberi- ja tselluloosivabrikus, Bekkeri laevatehases, Vene-Balti laevaehitustehases).

Linna politseivalitsuse juurde asutati 6. juulil 1908 otseselt politseivalitsuse ülemale (politseimeistrile) ja prokurörile allunud jälitusosakonnad (vene keeles сыскное отделение) jälitustegevuse läbiviimiseks, jälitusosakonna ülesandeks oli ka revolutsioonilise liikumise võimalikest ilmingutest Sandarmikorpuse Eestimaa kubermangu ja Politseidepartemangu Eriosakonna teavitamine.

Linna politseivalitsuse juures asunud salapolitsei jaoskond asus Linna politseivalitsuse kõrval Vene tänaval.

Linna politseivalitsuse juures tegutsesid politsei arstlikud osakonnad ehk komiteed (врачебно-полицейский комитет), kes teostasid üldist sanitaarjärelevalvet, sh kontrolli ja arvestust prostituutide ja nende liikumise üle.

1. jaanuaril 1916 kinnitas Eestimaa kuberner politseijaoskondade ja sellega ka linnaosade haldusterritooriumite ümberkorraldused. I jsk piires asunud Pelgulinn viidi üle V jsk territooriumiks. Lasnamäe, mis oli seni jaotatud II ja III jsk vahel, allutati III jsk-le. Toompea piirkond, mis oli V jsk piires, viidi VI jsk territooriumiks. Samuti anti senistele numbrilistele linnajagudele nimetused:

• I – (Balti jaama tagune) Kalamaja);
• II – Narva (Narva ();
• III – Tartu (Tartu (3.) linnajagu);
• IV – Pärnu (Pärnu (4.) linnajagu);
• V – Paldiski (Baltiski (5.) linnajagu);
• VI – Kesklinn (Südalinn (6.) linnajagu).

1916. aastal olid Tallinnas, Tallinna Linna Politseivalitsuses järgmised politseiasutused:

• 1. jaoskond
  • Kopli abijaoskond,
  • Balti Puuvillavabriku abijaoskond, Telliskopli tänav 21
• 2. jaoskond,
• 3. jaoskond
  • Lasnamäe abijaoskond, Katusepapi tänaval
  • Dvigateli abijaoskond,
  • Tselluloosivabrik
• 4. jaoskond
• 5. jaoskond
• 6. jaoskond
• Sadama jaoskond (jõepolitsei)
• Politsei arestimaja

Juhtkond

Politseimeistrid

Korravalitsus 1805−1882

Alates	Kuni	Nimi	Auaste
		Joachim von Hueck (1764−1810)	major
		Ludwig Andreas von Reutz (1764−1810)
1860	1865	Woldemar von Renteln (1815−1906)	alampolkovnik
1865	1880	Wilhelm von Wolff (1802−1890)	polkovnik
1880	1882	Paul Adam Johann von Nottbeck (1836−1895)	õuenõunik

Politseivalitsus 1882−1917

Alates	Kuni	Nimi	Auaste	Märkused
1882	1895	Paul Adam Johann von Nottbeck (1836−1895)	kolleegiuminõunik
1895	1897	Wilhelm Karl Hermann Nieländer (1860−1929)	titulaarnõunik	Kohusetäitja
1897	1903	Wilhelm Karl Hermann Nieländer (1860−1929)	titulaarnõunik (a-st 1900 kolleegiumiassessor)
1903	1904	Woldemar von Glasenapp (1849−?)	õuenõunik (a-st 1903 kolleegiuminõunik)
1904	1906	Grigori Aleksejevitš Norbekov	porutšik	Kohusetäitja
1906	1907	Grigori Aleksejevitš Norbekov	porutšik
1907	1916	Lev Grigorjevitš Tsitserošin (1870–1920)	kapten (a-st 1909 alampolkovnik)
1917		Anton Õunapuu (1887−1919)

Politseimeistri abid

Kuni 1908 Ivan Petrovitš Gensior

Vaata ka

• Tallinna-Harju prefektuur