Tallinna sõjasadam
Tallinna sõjasadam oli Peeter I poolt Tallinnas Tallinna lahes asutatud sõjaline kaitserajatis, mis tegutses kuni 1857. aastani, kui Tallinn kaotas sõjalise tähtsuse meresadamana.
.jpg)
Tallinna sõjasadama ehitust alustati 28. jaanuaril 1714 Venemaa tsaari Peeter I käsul kaitserajatisena Põhjasõjas, mille käigus Venemaa oli juba vallutanud Eesti- ja Liivimaa, kuid sõjategevus jätkus veel Venemaal ja Ukrainas.
Sõjasadama asutamine ja arenguetapidRedigeeri
Tallinna sõjasadama esimesed tööd olid 2. veebruaril 1714 alustatud sadama ja Admiraliteedi (sõjalaevade ehitamise ja remondidoki) ehitustööd. Suure osa tööst hävitas 13.–14. novembril 1716 tugev torm. 1718. aastal hakkasid sõjasadama tööd venima, sest Peeter I muutis sadama ehituse plaane ja kavatses sõjasadama rajada hoopis Pakri lahte. 1721. aastal käiski ehitus põhiliselt Pakri lahe rannikul, kuid jätkus ka Tallinnas. 1722. aastaks olid Admiraliteedi töökojad kujunenud linna esimeseks suureks tööstusettevõtteks, kus töötas ligi 250 töölist. Admiraliteedi kanali kaldale olid ehitatud kasarmuid ja hooneid.
1763. aastal määrati Läänemere sadamate peadirektoriks krahv Burchard Christoph von Münnich, kes kontrollis arengus seisma jäänud Tallinna sadama seisukorda. Kuni selle ajani oli sõjasadama asutamisel põhirõhk Peeter I soovi arvestades Pakri lahe suunal, kus olid soodsamad meresõiduomadused. Tallinna sadama olukorda arutanud komisjon otsustaski rakendada kõik jõud ja vahendid uute kivipulvärkidega sadama rajamiseks Tallinna, säilitades seejuures Pakri lahe kohana, kuhu laevad saaksid tormi eest pakku minna. Tallinna sadam tuli ehitada Johann Ludwig von Potti projekti järgi endisest lääne poole ning mahutama pidi ta 10 liinilaeva, 10 fregatti ja mõned väiksemad laevad. Sadamamüüride kõrguseks nähti ette 19 jalga (umbes 5,8 m) veepinnast.
1790. aasta paiku koondus Tallinna sõjasadamasse peaaegu kogu Venemaa Läänemere laevastik. 1797. aastal ehitati rootsiaegsest kaubasillast (Kaupmehe sild (koordinaadid 59° 26′ 41″ N, 24° 45′ 53″ E)) põhja poole kaitsetamm Läänemuul (Lääne pulvärk), mis moodustas terviku hiljem eraldunud lõunamuuliga. Läänemuul oli ette nähtud sõjalaevade jaoks, kuna olemasolev sadamasild ei pakkunud selleks piisavalt ruumi ega varju. 1799. aastal aga süvendati Tallinna sadamas sõjasadama basseini ja rannikule rajati uusi patareisid. Laiendati ka Admiraliteedi töökoda ja tööliste arv tõusis ettevõttes 500-ni.
Napoleoni sõdade ajal koostas Rootsi insener Johan Norberg 1806. aastal Tallinna sõjasadama uue projekti ja selle järgi asuti järgmisel aastal ka sõjasadamat välja ehitama. Merre, läänemuuli merepoolsest otsast loodesse rajati eraldi lainemurdja ja sajandi keskel läänemuuli ümberehituse käigus sellega ühendati. Põhjalikult remonditi muid kindlustusi.
1813–1818 ehitati põhjamuul, 1844 valmis idamuul ja 1850–1856 rajati Viktoria sild. Pärast Idamuuli (Idapulvärk), mida ehitati pikka aega, valmimist moodustus Tallinnas kaks sõjasadamat: Uus sõjasadam põhja- ja idamuuli haardes ning Vana sõjasadam läänemuuli varjus. Vana sõjasadam (Läänemuul) antigi kaubalaevade kasutada ja sellest ajast hakati seda sadamaosa nimetama kaubasadamaks.
1860. aastal nimetati senised admiraliteedi töökojad ümber Tallinna Sadamatehasteks. Kuid kuna Admiraliteet, Tallinna senine suurim tööstusettevõte oli rajatud Tallinnas baseeruva purjelaevade eskaadri remondiks, siis koos purjelaevade osa vähenemisega 19. sajandi keskel Admiraliteedi töökodade tähtsus vähenes: auru-sõjalaevu hooldati Kroonlinnas.
1864 kaotati Tallinna kindlus ning sadama läänemuul, Kaupmehe sild ja rannaveosild anti üle Tallinna linnale.
Peeter Suure SõjasadamRedigeeri
Tallinnas toimus 12. juulil 1912 Peeter Suure sadama nurgakivipaneku pidulik tseremoonia, kus osales ka keiser Nikolai II kaaskonnaga. Alustati uue sõjasadama ehitamist, mis hõlmas praeguse Lennusadama, Miinisadama, Hundipea sadama, Lahesuu sadama, Paljassaare sadama ja Katariina kai.
Pikemalt artiklis Peeter Suure sadam
Sõjasadama juhidRedigeeri
- viitseadmiral Robert von Wirén
- mereväe vanemleitnant Anton Schönberg (1874–1930)
Tallinna sõjasadam Eesti VabariigisRedigeeri
1. aprillil 1927 moodustati Merejõudude Baas ja Sõjasadam iseseisvate üksustena, kuid alles 1934. aastaks suudeti lõpetada kõige olulisemad tööd sõjasadama väljaehitamisel: ehitati lõplikult välja sadamakaid, ehitistesse toodi aurutorustik, veemagistraal ja elekter, ehitati kaks raudteeliini, remonditi ehitused ja sisustati, sh laevaremonditöökoda, torpeedode ja akude töökoda, laod, suurtüki-, miini- ja mehaanika õppeklassid, spordisaal ja pesumaja.
Tallinna sõjasadama ülem oli aastatel 1927–1940 kaptenmajor Mihkel Kõvamees.
1940 koosnes Eesti Mereväe Merejõudude Baas üld-, miini-, torpeedo-, suurtüki-, tehnika- ja majandusjaoskonnast ning sõjasadamast koos abilaevastikuga[1]. Sõjasadama koosseisus olid abilaevad “Kompass”, “Jaan Poska”, “Sakala”, “Tahkona”, mootorpaadid, tuukripaat, veopraamid ja mootordresiinid.
17. juunil 1940 kell 7.40 vallutas Punalipulise Balti Laevastiku valvevalitsuse koondpataljon Miinisadama ja laevastiku kasarmud Tallinnas. 25. juunil võttis Balti Laevastik Tallinna Sõjasadama ametlikult üle. Tallinna sõjasadama baasil moodustati Balti laevastiku Tallinna sõjamerebaasi Tallinna Peabaas.
Miinisadamast lahkus viimane Venemaa Föderatsiooni sõjalaev 31. augustil 1994. Eesti merevägi võttis seejärel sadama täielikult üle.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
VälislingidRedigeeri
- Tallinna sadam, ajalugu
- Les plans et profils de tour les ouvrages en detail qui feront partie du port de guerre, et du port marschand a Reval. Collonel Ingenieur I. E. Witte. (Jacob Eduard de Witte 1792. aastal kavandatud Tallinna sõjasadama projekt. EAA.854.4.478)
- Robert Nerman. Vallutusplaanid ajendasid Peeter I rajama Tallinna sõjasadamat. Tallinna Postimees, 8. detsember 2006