Ava peamenüü
Kaart
Müürivahe tänava vaade Harju tänava ristmikult Assauwe torni suunas, suvi 2011
Müürivahe tänava vaade Viru väravate poolt Hellemani torni suunas, suvi 2011
Vaade Müürivahe tänavale Suur-Karja tänava ristmikult

Müürivahe tänav on tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Vanalinna asumis.

Müürivahe tänav ulatub Rüütli tänava ja Harju tänava ristmikult Bremeni käiguni, ristudes Vana-Posti tänava, Suur-Karja tänava, Väike-Karja tänava, Viru tänava, Katariina käigu ja Munga tänavaga. Algselt kujutas Müürivahe tänav Tallinna all-linna ida- ja lõunaküljel paiknevat Tallinna linnamüüri kaitsekäiku. Enamasti kitsas tänav on Harju ja Suur-Karja tänavate vahelisel lõigul kaks korda laiem, sest sinna ehitati Teise maailmasõja ajal purustatud hoonete asemele uued ning samal ajal laiendati tänavat.

HoonestusRedigeeri

AjaluguRedigeeri

Müürivahe tänav on kujunenud endisest kaitsekäigust Tallinna linnamüüri ääres. Tänava üheks küljeks oli linnamüür. Müürivahe tänava endised nimed on olnud tänav Müüride vahel (Zwischen den Mauern) ja Müüri tänav (Mauerstrasse). Viru tänava ja Munga tänava vahelist osa ehk Müürivahe põiktänavat nimetati Mungaõueks (Münkenhof). 1872. aasta 3. veebruari otsusega nimetati tänav Müüri tänavaks. Eestikeelse nimena jäi käibele Müürivahe tänav.

Müürivahe tänavas, Harju värava lähedal[5] asus Püha Rochuse Vennaskonna katkutõbiste maja-varjupaik[6], mis eksisteeris kuni Liivimaa sõjani ja kinnistu müüdi eraisikule alles 17. sajandi keskel. Kinnistul asus üks Tallinna omaaegseid kuulsaid lõbumaju, mis kandis nime Punane Klooster[7].

20. sajandi alguses hakati müüri äärde 1820. aastatel püstitatud elamuid, kuure, talle ja töökodasid lammutama ning maad linnale tagasi ostma, et taastada Müürivahe tänav endisel kujul.

Müürivahe tänav ristub Vana-Posti tänavaga, kus ristmikuni ulatunud teravnurksel krundil asuvad hooned põlesid varemeiks 1944. aasta märtsipommitamisel ning neid ei taastatud, varemed lammutati. Praegu asub samas kohas aastatel 19531955 ehitatud kino Sõprus esisel suur kolmnurkne plats purskkaevuga.

ViitedRedigeeri

  1. 28313 Valli baari interjöörid kultuurimälestiste riiklikus registris
  2. 3079 Elamu hooviansambliga Sauna 6 kultuurimälestiste riiklikus registris
  3. 3080 Elamu Sauna 8 hooviansambliga, 15.-19.saj. kultuurimälestiste riiklikus registris
  4. 3085 Elamu Suur-Karja t.18 fassaad, 1923.a. kultuurimälestiste riiklikus registris
  5. Toimetaja:Leo Tiik, Tallinna gildidest ja nende kinnistuist, Tartu Riiklik Ülikool, lk 10
  6. Aleksander Kivi, Mäed ja mäenimelised tänavad Tallinnas, Keel ja Kirjandus, 1964 nr 7
  7. Tõnis Erilaid, Kuidas katkutõbilast sai kerglaste naiste maja, Õhtuleht, 5. märts 2015