Eesti Kultuurkapital

Eesti Kultuurkapital (lühend KULKA) on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine. Kultuurkapital jagab kultuuri- ja sporditoetuseid kirjanduse, näitekunsti, helikunsti, audivisuaalse kunsti, kujutava ja rakenduskunsti, arhitektuuri, kehakultuuri ja spordi ning rahvakultuuri sihtkapitalide, maakondlike ekspertgruppide ja programmide kaudu. Eesti Kultuurkapitali tegevuse aluseks on Eesti Kultuurkapitali seadus, mis võeti vastu 1. juunil 1994. aastal ja jõustus 1. juulil 1994. Hetkel kehtiv redaktsioon 24.10.2018.

Kultuurkapital enne Teist maailmasõdaRedigeeri

Seadus Kultuurkapitali asutamise kohta võeti vastu Konstantin Pätsi esimese valitsuse poolt 8. juulil 1921, kuid I Riigikogu seda ei kinnitanud. Kultuurkapitali asutamine õnnestus alles 1925. aastal.

Enne Teist maailmasõda olid järgmised sihtkapitalid:

1927. aastal töötati Põllutööministeeriumis välja seaduseelnõu, mille kohaselt oleks lisaks senistele sihtkapitalidele asutatud sihtkapital põllumajanduse kultuuri kui tähtsaima ja väärilisima kultuuriala toetamiseks^[1].

11. jaanuaril 1935 nimetas Vabariigi Valitsus Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali valitsuste esimeesteks 3 aastaks (RTL 1935, 6):

kirjanduse sihtkapitali valitsusse Eduard Hubeli
helikunsti sihtkapitali valitsusse Juhan Aaviku
kujutava kunsti sihtkapitali valitsusse Voldemar Pätsi
näitekunsti sihtkapitali valitsusse Albert Üksipi
kehakultuuri sihtkapitali valitsusse Karl Terrase
ajakirjanduse sihtkapitali valitsusse Harald Tammeri

22. märtsil 1938 toimunud koosolekul, millest võtsid osa Õpetajate Koja nõukogu poolt valitud kuus esindajat ja Eesti Kultuurkapitali iga sihtkapitali valitsuse poolt valitud üks esindaja, valiti I Riiginõukogu hariduse ja kultuuri alalt valitavaks liikmeks Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse esimees Voldemar Päts.

Kultuurkapital pärast Eesti taasiseseisvumistRedigeeri

Alates 1995. aastast annab Eesti Kultuurkapital välja aastapreemiaid. Need on Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad^[2] ja sihtkapitalide aastapreemiad^[3].

Praegu eksisteerivad järgmised sihtkapitalid:

Vaata kaRedigeeri

Eesti Kultuurkapitali auhinnad (1927–1931)
Eesti Kultuurkapitali aastapreemia

ViitedRedigeeri

↑ Kultuur-kapital põllumajanduse teenistusse. Rahvaleht, 3. veebruar 1927, nr. 14, lk. 1.
↑ Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad Eesti Kultuurkapital
↑ Sihtkapitalide aastapreemiad Eesti Kultuurkapital

KirjandusRedigeeri

Ellen Plotnik, "Kultuurkapitali osast kodanluse kultuuripoliitikas ja eesti rahvusliku kultuuri arengus a. 1920–1940" – raamatus "Eesti NSV ajaloo küsimusi" I, Tartu 1960, lk 169–223
Aleksander Sibul, "Tammsaare suhtumine Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitalisse" – Keel ja Kirjandus 1972, nr 4, lk 235–236
Oskar Kruus, "Kellele jagati kultuurkapitalist toetusi" – Keel ja Kirjandus 1991, nr 5, lk 293–297
Marin Laak, "Kultuurkapitali lugu: 1920. aastate kirjanduskriitika mõistmiseks" – raamatus "Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. Paar sammukest" XIII, Tartu 1996, lk 35–57
Jüri Uljas, "KULKA ja kirjandus" (pdf-vormingus) – Tuna 2000, nr 4, lk 56–64
Katrin Raid, "Loomise lugu. Eesti aeg. Eesti Kirjanikkude Liit 1922–1940", Eesti Kirjanike Liit, Tallinn 2002; ISBN 9985787129; peatükk "Kultuurkapital" lk 117–132
Jüri Uljas, "Eesti Kultuurkapital 1921–1941", Eesti Kultuurkapital, Tallinn 2005, 124 lk; ISBN 9949109256

VälislingidRedigeeri

Eesti Kultuurkapitali koduleht
Jüri Uljas, Kultuurkapitali uus tulemine – Sirp, 24. juuli 2009, lk 2
Jüri Uljas, Eesti Kultuurkapital – eeskujud ja lahendused – Sirp 24. august 2012, lk 15–18

[1] Kultuur-kapital põllumajanduse teenistusse. Rahvaleht, 3. veebruar 1927, nr. 14, lk. 1.

[2] Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad Eesti Kultuurkapital

[3] Sihtkapitalide aastapreemiad Eesti Kultuurkapital

[1]

[2]

[3]