Ava peamenüü

Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') oli Tallinna linnamüüri suurtükitorn, mis asetseb linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne poole.

Kiek in de Kök
Kiek in de Kök1 2013.jpg
Üldinfo
Asukoht Tallinn, Komandandi tee 2
Tehniline ülevaade
Ehitusmaterjal Flagstone
Kiek in de Kök

Torni aadress on Komandandi tee 2.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime pole teada. Uut torni mainiti esmakordselt 1475. aastal, kuid siis oli selle nimi "uus torn Bolemanni sauna taga". Torni ehitati 1483. aastani ja see oli Tallinna linnamüüri üks võimsamaid torne.

Tornil oli algselt kuus korrust, torni kõrgus oli umbes 38 m. Torn on sõõrja põhiplaaniga ning selle läbimõõt oli jalamil umbes 17,3 m ja eenduvas ülaosas umbes 18,5 m. Kiek in de Kök on Tallinna linnamüüri kõige kõrgem torn.

Torn sai kõvasti kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed 1577. aastal Tallinna piirasid, Liivi sõja mälestuseks müüriti tornipaigale suured suurtükikuulid sisse.

Torn taastati tõenäoliselt aastatel 1601–1602. Seoses uute kaitsebastionide ehitamisega ehitati torn aastatel 1693–1697 põhjalikult ümber. Torni jalam jäi uue Ingeri bastioni kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles). Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest kupli ja väljast koonuse kujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu.

Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui Tallinna kindlus Venemaa maakindluste nimekirjast välja arvati, andis Vene keiser Aleksander II 1864. aastal Kiek in de Kök torni ja kõrval asunud Komandandi maja (Kaarli tänav 1) koos suure viljapuuaia ja linnatorniga Toompea Kaarli kogudusele. Endine sõjahiiglane omandas nüüd hoopis rahumeelsema funktsiooni, siia asusid käsitööliste töökojad, elukorterid ning raskejõustikusaal.[1]

1938. aasta sügisel tegi Vabariigi President Konstantin Päts Vabariigi Valitsusele ettepaneku asutada Kiek in de Köki tornis riiklik ajaloomuuseum, kuhu oleksid koondatud kõik dokumendid ja esemed, mis annaksid ülevaate Eesti iseseisvuse sünnist ja selle hilisemast arengust. Muuseum pidi olema korrastatud 1943. aastaks[2].

Kui Tallinna Toompea Kaarli kogudus hakkas 1939. aastal uut kogudusehoonet Toompuiestee 4 ehitama, müüdi torn ja komandandimaja selle ehitise rahastamiseks riigile.

Lagunenud torni hakati korrastama 1958. aastal, aastatel 1966–1968 tehti tornis ulatuslikke rekonstrueerimistöid, juurde ehitati esimese korruse sissepääs, esimeselt korruselt teisele viiv lai trepp, küte. Osaliselt restaureeritud ning osaliselt ümber ehitatud ja juurdeehitistega täiendatud tornis avati 1968. aastal Tallinna linnamuuseum.

Torni tänapäevRedigeeri

Aastatel 2008–2010 uuendati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusega Kiek in de Köki ekspositsiooni ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel renoveeriti bastionikäike. Peale renoveerimistööde valmimist on Kiek in de Köki torn ühenduses Ingeri ja Rootsi bastioni kasematikäikudega.

PildidRedigeeri

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. „Lauluraamatud suurtükitornis. Eesti köitekunsti meistriteoseid 1793 – 1938" - Muuseum Kiek in de Kök ja Bastionikäigud pressiteade, 26.04.2016
  2. "Kiek in de Kök" – riikliku ajaloo muuseumiks. Rahvaleht, 18. märts 1939, nr. 66, lk. 6.

VälislingidRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • T. Vint (koostaja). Suurtükitorn Kiek in de Kök. Tallinn: Tallinna Linnamuuseum, 1959