Kiek in de Kök

Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') oli Tallinna linnamüüri suurtükitorn, mis asetseb linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne pool.

Kiek in de Kök
Üldandmed
Asukoht	Tallinn, Komandandi tee 2
Koordinaadid	59° 26′ 5,1″ N, 24° 44′ 28,5″ E
Tehniline ülevaade
Ehitusmaterjal	Flagstone

Kiek in de Kök

Torni aadress on Komandandi tee 2.

Ajalugu

Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime ei teata. Uut torni on esimest korda mainitud 1475. aastal, siis nimetati seda "uueks torniks Bolemanni sauna taga". Torni ehitati 1483. aastani ja see oli Tallinna linnamüüri üks võimsamaid torne.

Tornil oli algselt kuus korrust, torni kõrgus oli umbes 38 m. Torn on sõõrja põhiplaaniga ning selle läbimõõt oli jalamil umbes 17,3 m ja eenduvas ülaosas umbes 18,5 m. Kiek in de Kök on Tallinna linnamüüri kõige kõrgem torn.

Torn sai kõvasti kannatada, kui Moskva tsaaririigi väed 1577. aastal Tallinna piirasid, Liivi sõja mälestuseks müüriti tornipaigale suured suurtükikuulid sisse.

Torn taastati tõenäoliselt aastatel 1601–1602. Seoses uute kaitsebastionide ehitamisega ehitati torn aastatel 1693–1697 põhjalikult ümber. Torni jalam jäi uue Ingeri bastioni kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles). Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest kupli- ja väljast koonusekujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu.

Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui Tallinna kindlus arvati jaanuaris 1864 Venemaa kindluste nimekirjast välja, andis Vene keiser Aleksander II Kiek in de Köki torni ja kõrval asunud Komandandi maja koos suure viljapuuaiaga Toompea Kaarli kogudusele. Endine sõjahiiglane omandas siis hoopis rahumeelsema funktsiooni, sinna asusid käsitööliste töökojad, korterid ja raskejõustikusaal.

1938. aasta sügisel tegi Vabariigi President Konstantin Päts Vabariigi Valitsusele ettepaneku asutada Kiek in de Köki tornis riiklik ajaloomuuseum, kuhu oleksid koondatud kõik dokumendid ja esemed, mis annaksid ülevaate Eesti iseseisvuse sünnist ja selle hilisemast arengust. Muuseum pidi olema korrastatud 1943. aastaks.

Kui Tallinna Toompea Kaarli kogudus hakkas 1939. aastal aadressile Toompuiestee 4 uut kogudusehoonet ehitama, müüdi torn ja komandandimaja selle ehitise rahastamiseks riigile.

Lagunenud torni hakati korrastama 1958. aastal. Aastatel 1966–1968 rekonstrueeriti torni ulatuslikult, juurde ehitati esimese korruse sissepääs, esimeselt korruselt teisele viiv lai trepp, küttesüsteem. Osaliselt restaureeritud ja osaliselt ümber ehitatud ning juurdeehitistega täiendatud tornis avati 1968. aastal Tallinna linnamuuseum.

Torni tänapäev

Kiek in de Kök tellingutes, mai 2009

Aastatel 2008–2010 uuendati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusega Kiek in de Köki ekspositsiooni ja Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel renoveeriti bastionikäike. Pärast renoveerimist on Kiek in de Köki torn ühenduses Ingeri ja Rootsi bastioni kasematikäikudega.

Pildid

• 
  Kiek in de Kök, vaade Rüütli tänavalt, 2011. aasta kevad
• 
  Kiek in de Kök, vaade Taani kuninga aiast, suvi 2011
• 
  Kiek in de Köki dansker

I korrus, J. Künnapi fotonäitus 2008. aastal

II korrus, J. Künnapi fotonäitus 2008. aastal

VI korrus, J. Künnapi fotonäitus 2008. aastal

Vaata ka

• Kiek in de Köki kindlustustemuuseum
• Tallinna vanalinna tornistik
• Tallinna linnamüür

Kirjandus

• "Suurtükitorn Kiek in de Kök". Koostaja Tiia Vint. Tallinn: Tallinna Linnamuuseum, 1959
• Andri Ksenofontov. Linnamüür osutab lammutajatele vastupanu. Eesti Päevaleht, 15. august 2002
• TV3: Kiek in de Kökist saab aastasse 2219. Delfi, 1. veebruar 2010