1968
Aasta
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1930. aastad |
1940. aastad |
1950. aastad |
1960. aastad
| 1970. aastad
| 1980. aastad
| 1990. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1964 |
1965 |
1966 |
1967 |
1968
| 1969
| 1970
| 1971
| 1972
| ►
| ►►
1968. aasta (MCMLXVIII) oli 20. sajandi 68. aasta.
Sündmused maailmasRedigeeri
JaanuarRedigeeri
- 5. jaanuar – Praha kevad: Alexander Dubček valiti Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei KK I sekretäriks.
- 21. jaanuar – Vietnami sõda: algas Khe Sanhi lahing, mis lõppes 8. aprillil.
- 31. jaanuar – Việt Cộngi sõdurid ründasid USA saatkonda Saigonis.
- 31. jaanuar – Nauru president Hammer DeRoburt kuulutas välja riigi iseseisvuse.
VeebruarRedigeeri
- 6. veebruar – algasid X taliolümpiamängud Prantsusmaal Grenoble'is.
MärtsRedigeeri
- 17. märts – Londonis toimus Vietnami sõja vastane meeleavaldus. 91 inimest sai vigastada ja 200 demonstranti vahistati.
AprillRedigeeri
- 6. aprill – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Hispaania lauluga "La, la, la".
MaiRedigeeri
- 3. mai – Pariisis hõivasid üliõpilased Sorbonne'i.
- 6. mai – toimusid esimesed rahutused Pariisis.
- 17. mai – Prantsusmaal laienes üldstreik kõikidesse ettevõtetesse.
JuuniRedigeeri
- 21. juuni – Karl Ristikivi lõpetas päevaraamatu pidamise
JuuliRedigeeri
- 18. juuli – asutati NM Electronicsi nimelise ettevõtte, mis hakkas tootma arvutimälusid ja 8080 tüüpi mikroprotsessoreid, sama kuu lõpul nimetati ettevõte ümber: INTEL (Intel Corporation).
- 25. juuli – paavst Paulus VI avaldas entsüklika "Humanae vitae", milles ta mõistis hukka kõik kunstlikud rasestumisvastased vahendid.
AugustRedigeeri
- 20.–21. august – Varssavi Lepingu Organisatsiooni väed tungisid Tšehhoslovakkiasse ja tegid lõpu Praha kevadele.
- 24. august – Prantsusmaa lõhkas Fugataufa atollil Vaiksel ookeanil vesinikupommi ning sai maailma viiendaks tuumariigiks.
SeptemberRedigeeri
- 24. september – Svaasimaa võeti vastu ÜRO-sse.
- 29. september – Kreekas toimus referendum, mis andis sõjaväehuntale võimu juurde.
OktooberRedigeeri
- 2. oktoober – Tlatelolco veresaun tegi lõpu Mehhiko üliõpilaste liikumisele.
- 3. oktoober – Peruus tuli võimule Juan Velasco Alvarado.
- 11. oktoober – Panamas toimus sõjaväeline riigipööre kolonelide Boris Martíneze ja Omar Torrijose. Kukutati president Arnulfo Arias.
- 12. oktoober – Ekvatoriaal-Guinea iseseisvus.
- 12. oktoober – algasid XIX kaasaegsed suveolümpiamängud Méxicos.
- 14. oktoober – USA kosmoselaeva Apollo 7 pardalt toimus esimene otseülekanne.
NovemberRedigeeri
- 5. november – vabariiklane Richard Nixon võitis USA 37. presidendivalimised.
DetsemberRedigeeri
- ...
Sündmused EestisRedigeeri
JaanuarRedigeeri
- 21. jaanuar – Oskar Kerson nimetati Eesti Panga presidendiks eksiilis.
VeebruarRedigeeri
MärtsRedigeeri
AprillRedigeeri
MaiRedigeeri
- 25. mai – Rapla–Virtsu rong tegi viimase reisi enne selle kitsarööpmelise raudteeliini likvideerimist[1].
JuuniRedigeeri
JuuliRedigeeri
AugustRedigeeri
- 17. august – Tallinnas sai valmis EKP Keskkomitee uus hoone[1].
- 26. august–4. september – Tallinnas toimus ÜRO põlevkivivarude uurimise ja kasutamise sümpoosion, millel oli esindatud 29 riiki[1].
SeptemberRedigeeri
OktooberRedigeeri
- 24. oktoober – Svetlana Tširkova, kes elas Eestis, sai México olümpiamängudel vehklemise naiskonnavõistluses floretis esikoha[1].
- 19. oktoober – Tartus toimus üliõpilaspäevade raames tõrvikurongkäik, mille järgnesid rongkäigust osavõtjate ülekuulamised, läbiotsimised ning Eesti üliõpilaste ühiskondliku tegevuse järsk piiramine Nõukogude okupatsioonivõimude poolt[1].
NovemberRedigeeri
DetsemberRedigeeri
- Detsembris ilmus "Eesti nõukogude entsüklopeedia" I köide[1].
- Adelaide'i Eesti Meeskoori hakkas juhatama Lembit Härm.
SündinudRedigeeri
Pikemalt artiklis Sündinud 1968
- 2. jaanuar – Oleg Deripaska, Venemaa ettevõtja
- 1. veebruar – Lisa Marie Presley, ameerika laulja
- 1. veebruar – Hillar Zahkna, Eesti laskesuusataja ja treener
- 4. veebruar – Marko Matvere, eesti näitleja, laulja ja lavastaja
- 5. veebruar – Marcus Grönholm, Soome rallisõitja
- 17. veebruar – Lew R. Berg, eesti ulmekirjanik
- 18. veebruar – Molly Ringwald, Ameerika filminäitleja
- 4. märts – Patsy Kensit, inglise näitleja ja laulja
- 6. märts – Moira Kelly, Ameerika näitleja
- 29. märts – Lucy Lawless, Uus-Meremaa näitleja
- 30. märts – Céline Dion, Kanada laulja
- 18. aprill – Piret Bristol, eesti kirjanik
- 24. aprill – Jelena Välbe, vene suusataja
- 7. mai – Traci Lords, Ameerika laulja ja näitleja
- 28. mai – Kylie Minogue, Austraalia filminäitleja ja laulja
- 1. juuni
- Jason Donovan, Austraalia näitleja ja laulja
- Mathias Rust, saksa piloot
- 12. juuli – Tõnu Viik, eesti filosoof
- 16. juuli – Larry Sanger, Vikipeedia rajaja
- 21. juuli – Brandi Chastain, Ameerika jalgpallur
- 5. august – Marine Le Pen, Prantsusmaa poliitik
- 5. august – Colin McRae, šoti rallisõitja
- 9. august – Gillian Anderson, ameerika näitleja
- 18. august – Alges Maasikmets, eesti jalgrattasportlane
- 25. september – Will Smith, Ameerika laulja rap ja näitleja
- 28. september – Mika Häkkinen, soome vormelipiloot
- 30. september – Monica Bellucci, itaalia modell ja näitleja
- 23. detsember – Sandra Roelofs, Mihheil Saakašvili abikaasa
SurnudRedigeeri
- 19. veebruar – Georg Hackenschmidt, Eesti maadleja ja filosoof
- 14. märts – Gustav Raud, eesti kunstnik
- 20. märts – Carl Theodor Dreyer, taani filmilavastaja
- 24. märts – August Arras, Eesti Loomaarstide Koja esimees
- 27. märts – Juri Gagarin, kosmonaut, maailma esimese kosmoselennu (1961) sooritaja
- 29. mai – Arnold Susi, Eesti poliitik
- 27. oktoober – Lise Meitner, Austria füüsik
- 2. detsember – Adamson-Eric, eesti maali- ja tarbekunstnik
- 20. detsember – John Steinbeck, USA kirjanik
- 30. detsember – Trygve Lie, Norra poliitik, esimene ÜRO peasekretär