2. detsember
kuupäev
| << Detsember >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
| 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
| 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
| 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
| 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2025 | ||||||
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2014) |
2. detsember on Gregoriuse kalendri 336. päev (liigaastal 337. päev). Juliuse kalendri järgi 19. november (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1869 – esimene vedur sõitis Tallinna sadamast Balti jaamani.[1]
- 1889 – Tartu ülikooli põhikirja muutmisega likvideeriti ülikooli autonoomia ja privileegid, mitme kõrge ametikoha (rektori, prorektori jt) valitavus asendati nende määramisega, üliõpilastele tehti kohustuslikuks kanda riietusvormi.[2]
- 1900 – Tartus toimus Aleksander Lätte sümfooniaorkestri esimene kontsert.[3]. Kavas olid F. J. Haydni "Oxfordi sümfoonia", F. Schuberti "Lõpetamata sümfoonia" ja avamäng "Rosamunde" ning avamäng L. Cherubini ooperile "Lodoiska"
- 1903 – Tartus hakkas Peeter Speegi toimetusel ilmuma sotsiaaldemokraatlik ajaleht Uudised.[4]
- 1928 – Tallinnas avati Balti rügemendi mälestussammas.
- 1930 – Tallinna linnavalitsus kiitis põhimõtteliselt heaks kava ehitada Tallinna krematoorium.
- 1934 – Johan Kõpp valiti ühehäälselt Tartu Ülikooli koguduse õpetajaks.
- 1935 – Rumeenia saadik Gheorghe Davidescu esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
Maailmas
muuda- 1409 – avati Leipzigi Ülikool.
- 1804 – Notre Dame'i katedraalis krooniti Napoleon I Prantsusmaa keisriks.
- 1805 – Kolmanda koalitsiooni sõda: Austerlitzi lahingus purustasid Napoleon I väed Vene-Austria koalitsiooni väed.
- 1823 – USA president James Monroe deklareeris oma läkituses Kongressile, et Ameerika Ühendriigid on vastu igasugusele Euroopa võimu edasisele laienemisele Ameerikas. Seda pöördumist on hakatud nimetama Monroe doktriiniks.
- 1848 – Franz Joseph I sai Austria keisriks.
- 1851 – Prantsuse II Vabariigi president Charles Louis Napoléon Bonaparte teostas riigipöörde.
- 1852 – Charles Louis Napoléon Bonaparte krooniti Napoleon III-na Prantsusmaa keisriks.
- 1859 – poodi üks abolitsionistide juhte John Brown.
- 1901 – American Safety Razor Company (hilisem The Gillette Company) esitles žiletti. Tootmine algas 1903. aastal, mil müüdi 51 pardlit ja 168 žiletitera.[5]
- 1920 – Aleksandroopoli rahuga lõppes Türgi-Armeenia sõda.
- 1939 – avati LaGuardia lennujaam.
- 1942 – füüsik Enrico Fermi viis Manhattani projekti raames Chicago Ülikoolis läbi esimese juhtud tuumaahelreaktsiooni. Sellega algas tuumaenergia ajastu.
- 1956 – Fidel Castro ja Ernesto Che Guevara maabusid koos 80 26. Juuli Liikumise revolutsionääriga Ida-Kuubas. Sellega algas Kuuba revolutsiooni sissisõda diktaator Fulgencio Batista vastu.
- 1971 – moodustati Araabia Ühendemiraadid.
- 1975 – Laose kodusõda: kukutati monarhia ja kuulutati välja Laose Rahvademokraatlik Vabariik.
- 1976 – Kuuba presidendiks sai Fidel Castro.
- 1982 – Ameerika Ühendriikides Utah' ülikooli kliinikus viidi läbi esimene edukas kunstsüdame siirdamine.
- 1988 – Benazir Bhuttost sai Pakistani peaminister. Ta oli esimene naisriigijuht islamimaailmas.
- 1991 – esimestena tunnistasid Ukraina iseseisvust Kanada ja Poola.
- 1993 – Medellínis lasti haarangu käigus maha Colombia narkoparun Pablo Escobar.
Sündinud
muuda
Pikemalt artiklis Sündinud 2. detsembril
- 1846 – Pierre Waldeck-Rousseau, Prantsuse jurist ja poliitik, peaminister
- 1891 – Otto Dix, saksa maalikunstnik
- 1909 – Walenty Kłyszejko, Eesti-Poola korvpallur ja treener
- 1923 – Maria Callas, kreeka ooperilaulja
- 1944 – Ibrahim Rugova, Kosovo 1. president
- 1946 – Gianni Versace, itaalia moedisainer
- 1950 – Martin Veinmann, eesti näitleja
- 1962 – Tracy Austin, USA tennisist
- 1968 – Lucy Liu, USA filminäitleja
- 1969 – Pavel Loskutov, Eesti maratonijooksja
- 1973 – Jan Ullrich, saksa jalgrattur
- 1973 – Monica Seles, tennisist
- 1978 – Alo Kõrve, eesti näitleja
- 1978 – Nelly Furtado, Kanada laulja
- 1981 – Britney Spears, USA laulja
- 1998 – Juice Wrld, USA laulja
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 2. detsembril
- 1547 – Hernán Cortés, Hispaania maadeavastaja ja vallutaja
- 1594 – Gerardus Mercator, flaami kartograaf
- 1814 – markii de Sade, prantsuse kirjanik
- 1932 – Georg Lasson, sakslasest protestantlik teoloog
- 1941 – Edward Rydz-Śmigły, Poola sõjaväelane
- 1944 – Filippo Tommaso Marinetti, itaalia luuletaja
- 1963 – Thomas J. Hicks, ameerika kergejõustiklane
- 1968 – Adamson-Eric, eesti maali- ja tarbekunstnik
- 1977 – Alma Aavik, eesti õpetaja
- 1990 – Sergio Corbucci, itaalia filmilavastaja
- 1993 – Pablo Escobar, Colombia narkoparun
- 2020 – Valéry Giscard d'Estaing, Prantsusmaa poliitik, riigi president aastatel 1974–1981
Pühad
muudaIlmarekordid
muudaViited
muuda- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 142
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 155
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 161
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 163
- ↑ Spang, Joseph P. (1951). Look Sharp! Feel Sharp! Be Sharp!. Boston, Massachusetts: Newcomen Society of England.