Mehhiko

Põhja-Ameerika vabariik

Mehhiko, ametlikult Mehhiko Ühendriigid (Estados Unidos Mexicanos), on föderaalne vabariik Põhja-Ameerikas. See on Ladina-Ameerika kõige põhjapoolsem riik, piirnedes põhjas Ameerika Ühendriikidega, lõunas Guatemalaga ning kagus Belize'iga. Mehhiko piirneb läänes Vaikse ookeaniga, kagus Kariibi merega ja idas Mehhiko lahega. Mehhiko pindala on 1 972 550 km², millega ta on maailmas 13. kohal. Rohkem kui 130 miljoni elanikuga on Mehhiko rahvaarvult maailma kümnes suurim riik ning suurima hispaaniakeelse elanikkonnaga maa. Pealinn ja suurim linn on México.[4]

Mehhiko Ühendriigid


hispaania Estados Unidos Mexicanos
Mehhiko asendikaart
Riigihümn "Himno nacional mexicano"
Pealinn México
Pindala 1 972 550 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel hispaania
Rahvaarv 132 274 416 (2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 67,1 in/km²
President Claudia Sheinbaum
Iseseisvus 16. septembril 1810
SKT 1149,919 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 8910 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Valuuta Mehhiko peeso (MXN)
Ajavöönd maailmaaeg −6 kuni −8
Tippdomeen .mx
ROK-i kood MEX
Telefonikood 52

Inimasustus Mehhiko aladel ulatub vähemalt aastasse 8000 eKr ning seda peetakse üheks inimkonna hälliks.[5] Mehhiko on maailmas tuntud eelkõige ligemale 3000 aasta vanuste põlisrahvaste kõrgkultuuride poolest (asteegid, olmeegid, tolteegid, misteegid, sapoteegid, maiad). Hispaania koloniseerimine algas 1521. aastal pärast asteekide riigi vallutamist, mille tulemusena loodi Uus-Hispaania koloonia, mille pealinnaks sai Tenochtitlán (tänane México). Uus-Hispaaniast kujunes tähtis osa ülemaailmses majanduses, mida toetasid hõbeda kaevandamine ning strateegiline asukoht Euroopast Aasiasse suunduval kaubandusteel. See lõi aluse ühele maailma suurimale mitmerahvuselisele elanikkonnale. Poolsaare sõda viis 18101821 toimunud Mehhiko iseseisvussõjani, mis lõpetas Hispaania võimu ja viis Esimese Mehhiko Keisririigi loomiseni, mis lagunes kiiresti ning asendus esimese Mehhiko vabariigiga. 1848. aastal kaotas Mehhiko USA invasiooni järel ligi poole oma territooriumist.[5] 19. sajandi lõpus valitses riiki kindlakäeliselt Porfirio Díaz, kelle moderniseerimispoliitika põhjustas sotsiaalset rahutust. Aastatel 19101920 toimus Mehhiko revolutsioon, mis viis Díazi kukutamiseni ja 1917. aasta põhiseaduse vastuvõtmiseni. 1940.–1970. aastatel koges Mehhiko kiiret industrialiseerimist ja majanduskasvu, kuid samal ajal esines valimispettusi, poliitilist allasurumist ja majanduskriise. 20. sajandi lõpus liikus riik neoliberalismi suunas, näiteks sõlmiti 1994. aastal Põhja-Ameerika vabakaubandusleping NAFTA.

Mehhiko on liitvabariik, millel on presidentaalne valitsus, mida iseloomustab demokraatlik süsteem ning võimude lahusus kolmeks haruks. Föderaalne seadusandlik kogu on kahekojaline Kongress, mis koosneb alamkojast ehk Saadikutekojast ning Senatist. Mehhiko jaguneb México linnaks ja 31 osariigiks, mis omavad märkimisväärset autonoomiat, ning poliitilist süsteemi mõjutavad sügavalt nii põlisrahvaste traditsioonid kui ka Euroopa valgustusajastu ideed.

Mehhiko on uusindustrialiseerunud ja arengumaa. UNESCO maailmapärandi objektide arvult on Mehhiko esimene Ameerikas ja seitsmes maailmas. Mehhiko on oluline turismisihtkoht ning 2024. aasta andmetel oli ta maailmas rahvusvaheliste külastuste arvult kuuendal kohal.[6] Suure majanduse, rahvaarvu, kultuurilise mõju ja kasvava demokratiseerumise tõttu on Mehhikot peetud piirkondlikuks ja keskmise suurusega maailmavõimuks. Samas esinevad riigis endiselt probleemid nagu vaesus, süsteemne korruptsioon ja kuritegevus.[7][8] Alates 2006. aastast on narkokartellide vahelise vägivalla tõttu hukkunud hinnanguliselt 127 000 inimest. Mehhiko on ÜRO, G-20, OECD, WTO, APEC ja Ameerika Riikide Organisatsiooni (OAS) liige.

Asend ja mõõtmed

muuda

Riigi pindala on 1 964 375 km². Mandriosa pindala on 1 959 248 km², saarte pindala 5127 km²[viide?] või 5073 km².[viide?]

Rannajoone pikkus on 11 122 km. Selle näitaja poolest on Mehhiko Ameerika riikide seas Kanada järel teisel kohal.

Mehhiko on kõige laiem oma põhjapiiril.

Mehhikol on arvukalt saari, sealhulgas Revillagigedo saared (Socorro saar, Clarióni saar, San Benedicto saar, Roca Partida saar) ja Maríase saared Vaikses ookeanis, Guadalupe saar, Cedrose saar, Ángel de la Guarda saar, Coronado saared, Rocas Alijos, Tiburóni saar, Carmeni saar California poolsaare ja Sonora ranniku lähedal ning Ciudad del Carmen, Cozumel, Mujerese saar ja Alacranes Atlandi ookeani basseinis.

Mehhiko nimi ning kõik selle tuletised, näiteks mexicano ('mehhiklane') ja mexicanismo ('Mehhiko hispaania keelele omane keelend'[9]), soovitatakse hispaania keeles kirjutada "México" [m'ehhiko].

Loodus

muuda
 
Mehhiko füüsiline kaart

Pinnamood

muuda
 
Citlaltépetli vulkaan (5610 m), riigi kõrgeim mägi
 
Barranca del Cobre Chihuahua osariigis, osa Lääne-Sierra Madrest
 
Popocatépetli vulkaan

Pinnamood on väga ebatasane. Riigis on arvukalt vulkaane. Riiki läbivad mäestikud Ida-Sierra Madre ja Lääne-Sierra Madre, mis on Kaljumäestiku pikendused. Lääne-Sierra Madre lõpeb Nayaritis, kus ühineb Cordillera Neovolcánicaga. Sealt alates kulgeb rööbiti Vaikse ookeani rannikuga Lõuna-Sierra Madre.

Cordillera Neovolcánica läbib riigi läänest itta ja ühineb Sierra Mixtecas 3395 m kõrgusel Ida-Sierra Madrega. Suure vulkaanilise aktiivsusega Cordillera Neovolcánicas paiknevad Mehhiko kõrgeimad mäetipud Orizaba ehk Citlaltépetl (5610 m), Popocatépetl (5462 m), Iztaccíhuatl (5286 m), Nevado de Toluca (4690 m), La Malinche (4461 m) ja Nevado de Colima (4340 m). Selles piirkonnas sündis maailma noorim vulkaan Paricutín.

Ida-Sierra Madre pikendus kagu poole on Sierra Madre de Oaxaca, mis Tehuantepeci maakitsusel ühineb Lõuna-Sierra Madrega. Sealt ida poole jäävad Chiapase Keskplatoo ja Sierra Madre de Chiapas, mille kõrgeim tipp on Tacaná vulkaan (4117 m).

Mehhiko kiltmaa ja mäeahelikest kaugele ida poole, Mehhiko lahe äärde jäävad tohutud rannamadalikud, kus leidub soid, laguune ja liivavalle.

Veestik

muuda

Mehhiko suurimaks järveks on 1080 km² suurune Chapala järv, mis asub riigi suuruselt teise linna Guadalajara läheduses.

Pikim jõgi on Rio Grande, mis suubub Mehhiko lahte ja moodustab üle 2000 km pikkuse piiri USA Texase ja New Mexico osariigi ning Mehhiko vahel.

Poolsaared

muuda

Paekivist aluskivimiga Yucatan on üsna madal maasfäär, mille keskmine kõrgus on vaid 30 meetrit üle merepinna. Teine suurem Mehhiko poolsaar – California poolsaar – on sootuks teistsuguse ilmega. Tegemist on 1125 kilomeetri pikkuse kitsa maaribaga, mis saab alguse USA California osariigi lõunapiirilt ning tekitab poolsaare ja mandri vahele California lahe. Paljud mäed sellel Vaiksesse ookeani sirutaval maaribal ulatuvad rohkem kui 3000 meetri kõrgusele merepinnast.

Mehhiko kiltmaa

muuda

Mehhiko keskosas laiub suur ja kõrge põhja poolt avatud platoo – Mehhiko kiltmaa, mida piiravad kaks lõunas omavahel kokku jooksvat mäestikku: Lääne-Sierra-Madre ja Ida-Sierra-Madre. Kiltmaa võtab enda alla ligi pool Mehhiko pindalast. Kõige kõrgem on platoo oma lääneküljel, laskudes sealt tasase kallakuna ida suunas. Lõunas, kus kiltmaaga ristuvad mitmed mäeahelikud ja vulkaanid, on maapind jälle kõrgem. Veracruzi ja Puebla linna vahel asub Orizaba vulkaan, mis on Mehhiko kõrgeim tipp.

Kliima

muuda

Mehhiko kliima ja maastik on väga mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja-lõunasuunaliselt. Maapind, mis jääb merepinnast madalamale kui 910 m, kannab nimetust tierra caliente (kuum maa); 910 m ja 1800 m vaheline kõrgusvöönd kannab nimetust tierra templada (mõõdukas maa) ning 1800 m kõrgemale jääb ala tierra fria (külm maa). Pealinn México jääb tierra templada vööndisse, mistõttu valitseb seal kuiv ja jahe kliima ning õhutemperatuurid on üsnagi stabiilsed. Mehhiko põhjaosas võib maksimaalne õhutemperatuur olla kohati üle 45 °C. Selline kuumus koos vähese sademetehulgaga ongi tekitanud ulatuslikke kõrbe- ja poolkõrbealasid. Kuiva kliimaga on ka suur osa riigi kesk- ja lõunaosast. Ohtralt niiskust on vaid kaugel lõunas ja kagus paiknevatel Mehhiko troopikaaladel. Kõige rohkem vihma sajab Yucatani poolsaarel ja riigi lõunatipus, kus sademeid võib olla rohkem kui 3000 mm aastas.

Haldusjaotus

muuda
  Pikemalt artiklis Mehhiko osariikide loend
Osariik Pealinn Rahvaarv (2010)[10] Pindala (km2)[11]
  Aguascalientes Aguascalientes 1 184 996 5618
  Baja California Mexicali 3 155 070 71 446
  Baja California Sur La Paz 637 026 73 922
  Campeche Campeche 822 441 57 924
  Chiapas Tuxtla Gutiérrez 4 796 580 73 289
  Chihuahua Chihuahua 3 406 465 247 455
  Coahuila Saltillo 2 748 391 151 563
  Colima Colima 650 555 5625
  Durango Durango 1 632 934 123 451
  Guanajuato Guanajuato 5 486 372 30 608
  Guerrero Chilpancingo 3 388 768 63 621
  Hidalgo Pachuca 2 665 018 20 846
  Jalisco Guadalajara 7 350 682 78 599
  México Toluca 15 175 862 22 357
  Michoacán Morelia 4 351 037 58 643
  Morelos Cuernavaca 1 777 227 4893
  Nayarit Tepic 1 084 979 27 815
  Nuevo León Monterrey 4 653 458 64 220
  Oaxaca Oaxaca de Juárez 3 801 962 93 793
  Puebla Puebla 5 779 829 34 290
  Querétaro Santiago de Querétaro 1 827 937 11 684
  Quintana Roo Chetumal 1 325 578 42 361
  San Luis Potosí San Luis Potosí 2 585 518 60 983
  Sinaloa Culiacán 2 767 761 57 377
  Sonora Hermosillo 2 662 480 179 503
  Zacatecas Zacatecas 1 490 668 75 539
  Tabasco Villahermosa 2 238 603 24 738
  Tamaulipas Ciudad Victoria 3 268 554 80 175
  Tlaxcala Tlaxcala 1 169 936 3991
  Veracruz Xalapa 7 643 194 71 820
  Yucatán Mérida 1 955 577 39 612
  Ciudad de México Cuauhtémoc 8 720 916 1485


Rahvastik

muuda

126 miljoni elanikuga on Mehhiko maailma suurima rahvaarvuga hispaaniakeelne riik, rahvaarv on Hispaaniast ligi kaks ja pool korda suurem. Mehhiko aladel on elanud paljud iidsed tsivilisatsioonid, näiteks olmeegid, maiad ja asteegid. Viimased asusid Mehhiko alale elama 13. sajandi paiku ning ehitasid oma pealinna Tenochtitláni samale kohale, kus praegu asub México linn. Suurema osa asteekide tsivilisatsioonist hävitasid 16. sajandi alguses hispaanlased. Tänapäeval moodustavad põlisameeriklased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu 7%. Ligikaudu 60% rahvastikust on mestiitsid – indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad. Alates 1930. aastatest on Mehhiko valitsused edendanud seisukohta, et kõik mehhiklased on mestiitsid, mille raames eristatakse neid ainult põlisrahvaste kogukonda kuuluvuse, nende keelte rääkimise või kommete järgimise järgi. 1930. aasta rahvaloendusel ei jagatud elanikke enam valgeteks, põliselanikeks ja mestiitsideks, vaid keele järgi - hispaaniakeelsed ja põlisrahvaste keelte kõnelejad.[12][13]

Rahvastiku soolis-vanuselise jaotus (2020)
Vanus (aastates) Mehed (%) Naised (%) Kokku (%)
0–14 13,31% 12,7% 26,01%
15–24 8.61% 8.36% 16.97%
25–54 19.91% 21,15% 41.06%
55–64 3,79% 4,5% 8.29%
65+ 3.40% 4,27% 7.67%

Mehhikos moodustavad rahvast suure osa noorukid vanuses 0-24, mida iseloomustab sealne suur sündimus. Naiste osakaal on alates 25 aastaselt meeste omast suurem. Väiksema osa rahvastikust moodustavad vanemad inimesed, mis viitab lühikesele keskmisele elueale ja vanemaealiste väiksele osatähtsusele.

 
Mehhiko rahvastikupüramiid (2020)

Mehhiko rahvastikupüramiidilt on näha, et see on 3. etapis (Demograafilise arengu II etapp). Mehhiko rahvaarv suureneb endiselt ja iive on positiivne, kuid laste osakaal on vähenemas ning sündimus väheneb, kuid on ikkagi suur. Keskmine eluiga on suurenemise teel ja eakate osakaal suureneb.

Väljaränne

muuda

Filmidest ja meediast on maailmale hästi teada ebaseaduslik ränne Mehhikost Ameerika Ühendriikidesse. Arvatakse, et USAs elab 12 miljonit Mehhikos sündinud inimest, kuid Mehhiko päritolu inimesi elab seal salaja veelgi rohkem. Sellesuunaline inimeste liikumine pole üllatav, sest Mehhiko on kiiresti kasvava rahvastikuga vaene riik maailma ühe rikkama riigi naabruses. Mõlemas riigis olevad erinevad võimalused tekitavad inimestes soovi parema elu järele, mis tõttu põgenetaksegi USAsse. Mehhiko-USA rände puhul on selgelt näha, et rändevöö tekkimisel on oma osa mõlemal riigil.

Mehhiko omapäraks on kiire rahvastiku kasv ning väga noor elanikkond. Igal aastal kasvab Mehhiko rahvastik 2 miljoni inimese võrra, kes kõik vajavad varsti tööd. USA majanduskasvu perioodidel on nende inimeste järele ka praktiline vajadus. Just tänu sellele on juba 20. sajandi algusest saadik suhtutud Mehhikost tulevate illegaalide vastu üsnagi leebelt. Ränne Mehhikost USAsse on kestnud ligi sajandi ning Mehhikos räägitav hispaania keel on jõudnud ka paljudesse USA piirkondadesse.[14]

Tervishoid

muuda

Alates 1990. aastast on Mehhiko meditsiini osas üleminekuetapis ning paljud näitajad, näiteks suremus, on suurlinnades saadud pea sama väikeseks kui Saksamaal või Jaapanis.[15] Mehhiko meditsiiniline infrastruktuur on üsnagi kõrgelt arenenud ja seda just suuremates linnades, kuna maakogukondadel puudub endiselt varustus edasijõudnud meditsiini protseduuride jaoks. See tõttu on maaelanikud sunnitud parema arstiabi saamiseks linna liikuma.[16]

Riigi rahastatavad asutused, näiteks Mehhiko sotsiaalkindlustuse instituut (IMSS) ja riigitöötajate sotsiaalkindlustuse ja -teenuste instituut (ISSSTE), mängivad olulist rolli tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Eratervishoiuteenused on samuti väga olulised ja moodustavad 13% kogu riigi meditsiiniüksustest.[17]

Meditsiiniline väljaõpe toimub enamasti avalik-õiguslikes ülikoolides, kus palju spetsialiseerutakse kutse- või praktikakohtadele. Mõned Mehhiko avalik-õiguslikud ülikoolid, näiteks Guadalajara ülikool, on USA-ga sõlminud lepingud Ameerika Ühendriikide meditsiiniüliõpilaste vastuvõtmiseks ja koolitamiseks.[18]

Haridus

muuda

2004. aastal oli kirjaoskuse määr alla 14-aastaste noorte hulgas 97% [19] ja üle 15-aastaste inimeste seas 91% [19], asetades Mehhiko UNESCO andmetel maailma edetabelis 24. kohale.

National Autonomous University of Mexico on saanud 103. koha QS World University Rankingsis, ning see teeb sellest ühtlasi ka Mehhiko parima ülikooli.[20]

Muusika

muuda

Mehhiko ühiskond kuulab palju erinevaid muusikažanre, näidates Mehhiko kultuuri mitmekesisust. Pärimusmuusika hulka kuuluvad mariachi, banda, norteño, ranchers ja corridos; igapäevaelus kuulab enamik mehhiklasi kaasaegset muusikat, näiteks poppi, roki jne, nii inglise kui ka hispaania keeles. Mehhikos on Ladina-Ameerika suurim meediatööstus, kus reklaamitakse Mehhiko artiste, kes on kuulsad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Euroopa osades, eriti Hispaanias.

Majandus

muuda
 
Riigid, millega Mehhiko on sõlminud vabakaubanduslepingu

Mehhiko majandus on suuruselt maailmas 11. kohal. Majandus suurenes 2010. aasta teisel poolel võrreldes esimese poolega 7,6%.[21]

1. jaanuarist 1994 on Mehhiko Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (NAFTA) liige. 2000. aastal sõlmis Mehhiko vabakaubanduslepingu Euroopa Liiduga.

Tööjõulisi on Mehhikos 46,2 miljonit, töötus oli 2009. aasta seisuga 5,5%.[22]

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse
Sektor SKT osakaal Tööjõu osakaal
Põllumajandus 4,3% 13,7%
Tööstus 32,9% 23,4%
Teenindus 62,8% 62,9%

Väliskaubandus

muuda

Mehhiko tähtsaimad ekspordiartiklid on tööstuses produtseeritud kaubad, nafta ja naftasaadused, hõbe, puuviljad, köögiviljad, kohv ning puuvill. Mehhiko tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 80,5%, Kanada 3,6%, Saksamaa 1,4% (2009).[22]

Mehhiko tähtsaimad impordiartiklid on metallitöötlusmasinad, põllumajandusmasinad, autode koostedetailid, mootorsõidukite varuosad, lennukid, elektroonika ja lennukite varuosad. Mehhiko tähtsaimad impordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 56,7%, Hiina 9,35%, Lõuna-Korea 5,21% (2009).[22]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. https://datos.gob.mx/busca/dataset/proyecciones-de-la-poblacion-de-mexico-y-de-las-entidades-federativas-2020-2070/resource/9e23c5ca-c866-4627-8ef0-6cfeca2391c0.
  2. Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 18.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 27.05.2019.
  4. "12 Largest Cities in Mexico, Ranked by Population". How Stuff Works. Vaadatud 29. juunil 2025.
  5. 5,0 5,1 "Mexico country profile". BBC News. Vaadatud 29. juunil 2025.
  6. "Mexico Ranks as the 6th Most Visited Country in the World in 2024, According to UN Tourism". WTFI. Vaadatud 29. juunil 2025.
  7. "Corruption Devastates Indigenous Families". ReVista. Vaadatud 29. juunil 2025.
  8. "Mexico Events of 2024". Human Rights Watch. Vaadatud 29. juunil 2025.
  9. Hispaania Kuningliku Akadeemia hispaania keele sõnastik
  10. censo2010.org.mx vaadatud 23.04.11 (hispaania keeles)
  11. "INEGI" vaadatud 23.04.11 (hispaania keeles)
  12. "MÉXICO NACIÓN MULTICULTURAL Programa Universitario". web.archive.org. 23. august 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. august 2013. Vaadatud 3. jaanuaril 2024.
  13. "Wayback Machine" (PDF). web.archive.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. oktoober 2013. Vaadatud 3. jaanuaril 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  14. Ülle Liiber (2013). Geograafia gümnaasiumile ( I kursus RAHVASTIK JA MAJANDUS). Tartu: Eesti Loodusfoto. Lk 42.
  15. "Mexican Health Care and Social Security".
  16. "Mexican history".
  17. "Mexican Health Information". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2010.
  18. "Mexican Health Care".
  19. 19,0 19,1 "Mexican Education". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuli 2011.
  20. "Mexican university".
  21. PuntoDigital.com välja otsitud 23.11.10
  22. 22,0 22,1 22,2 CIA Factbook välja otsitud 23.11.10

Välislingid

muuda
  Mehhiko – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus