Mehhiko
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) |
Mehhiko, ametlikult Mehhiko Ühendriigid (Estados Unidos Mexicanos), on föderaalne vabariik Põhja-Ameerikas. See on Ladina-Ameerika kõige põhjapoolsem riik, piirnedes põhjas Ameerika Ühendriikidega, lõunas Guatemalaga ning kagus Belize'iga. Mehhiko piirneb läänes Vaikse ookeaniga, kagus Kariibi merega ja idas Mehhiko lahega. Mehhiko pindala on 1 972 550 km², millega ta on maailmas 13. kohal. Rohkem kui 130 miljoni elanikuga on Mehhiko rahvaarvult maailma kümnes suurim riik ning suurima hispaaniakeelse elanikkonnaga maa. Pealinn ja suurim linn on México.[4]
|
Mehhiko Ühendriigid
| |||
.svg) | |||
| Riigihümn | "Himno nacional mexicano" | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | México | ||
| Pindala |
1 972 550 km²  | ||
| Riigikeel | hispaania | ||
| Rahvaarv |
132 274 416 (2024)[1] | ||
| Rahvastikutihedus | 67,1 in/km² | ||
| President | Claudia Sheinbaum | ||
| Iseseisvus | 16. septembril 1810 | ||
| SKT |
1149,919 mld $ (2017)[2] | ||
| SKT elaniku kohta |
8910 $ (2017)[3] | ||
| Valuuta | Mehhiko peeso (MXN) | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg −6 kuni −8 | ||
| Tippdomeen | .mx | ||
| ROK-i kood | MEX | ||
| Telefonikood | 52 | ||
Inimasustus Mehhiko aladel ulatub vähemalt aastasse 8000 eKr ning seda peetakse üheks inimkonna hälliks.[5] Mehhiko on maailmas tuntud eelkõige ligemale 3000 aasta vanuste põlisrahvaste kõrgkultuuride poolest (asteegid, olmeegid, tolteegid, misteegid, sapoteegid, maiad). Hispaania koloniseerimine algas 1521. aastal pärast asteekide riigi vallutamist, mille tulemusena loodi Uus-Hispaania koloonia, mille pealinnaks sai Tenochtitlán (tänane México). Uus-Hispaaniast kujunes tähtis osa ülemaailmses majanduses, mida toetasid hõbeda kaevandamine ning strateegiline asukoht Euroopast Aasiasse suunduval kaubandusteel. See lõi aluse ühele maailma suurimale mitmerahvuselisele elanikkonnale. Poolsaare sõda viis 1810–1821 toimunud Mehhiko iseseisvussõjani, mis lõpetas Hispaania võimu ja viis Esimese Mehhiko Keisririigi loomiseni, mis lagunes kiiresti ning asendus esimese Mehhiko vabariigiga. 1848. aastal kaotas Mehhiko USA invasiooni järel ligi poole oma territooriumist.[5] 19. sajandi lõpus valitses riiki kindlakäeliselt Porfirio Díaz, kelle moderniseerimispoliitika põhjustas sotsiaalset rahutust. Aastatel 1910–1920 toimus Mehhiko revolutsioon, mis viis Díazi kukutamiseni ja 1917. aasta põhiseaduse vastuvõtmiseni. 1940.–1970. aastatel koges Mehhiko kiiret industrialiseerimist ja majanduskasvu, kuid samal ajal esines valimispettusi, poliitilist allasurumist ja majanduskriise. 20. sajandi lõpus liikus riik neoliberalismi suunas, näiteks sõlmiti 1994. aastal Põhja-Ameerika vabakaubandusleping NAFTA.
Mehhiko on liitvabariik, millel on presidentaalne valitsus, mida iseloomustab demokraatlik süsteem ning võimude lahusus kolmeks haruks. Föderaalne seadusandlik kogu on kahekojaline Kongress, mis koosneb alamkojast ehk Saadikutekojast ning Senatist. Mehhiko jaguneb México linnaks ja 31 osariigiks, mis omavad märkimisväärset autonoomiat, ning poliitilist süsteemi mõjutavad sügavalt nii põlisrahvaste traditsioonid kui ka Euroopa valgustusajastu ideed.
Mehhiko on uusindustrialiseerunud ja arengumaa. UNESCO maailmapärandi objektide arvult on Mehhiko esimene Ameerikas ja seitsmes maailmas. Mehhiko on oluline turismisihtkoht ning 2024. aasta andmetel oli ta maailmas rahvusvaheliste külastuste arvult kuuendal kohal.[6] Suure majanduse, rahvaarvu, kultuurilise mõju ja kasvava demokratiseerumise tõttu on Mehhikot peetud piirkondlikuks ja keskmise suurusega maailmavõimuks. Samas esinevad riigis endiselt probleemid nagu vaesus, süsteemne korruptsioon ja kuritegevus.[7][8] Alates 2006. aastast on narkokartellide vahelise vägivalla tõttu hukkunud hinnanguliselt 127 000 inimest. Mehhiko on ÜRO, G-20, OECD, WTO, APEC ja Ameerika Riikide Organisatsiooni (OAS) liige.
Asend ja mõõtmed
muudaRiigi pindala on 1 964 375 km². Mandriosa pindala on 1 959 248 km², saarte pindala 5127 km²[viide?] või 5073 km².[viide?]
Rannajoone pikkus on 11 122 km. Selle näitaja poolest on Mehhiko Ameerika riikide seas Kanada järel teisel kohal.
Mehhiko on kõige laiem oma põhjapiiril.
Mehhikol on arvukalt saari, sealhulgas Revillagigedo saared (Socorro saar, Clarióni saar, San Benedicto saar, Roca Partida saar) ja Maríase saared Vaikses ookeanis, Guadalupe saar, Cedrose saar, Ángel de la Guarda saar, Coronado saared, Rocas Alijos, Tiburóni saar, Carmeni saar California poolsaare ja Sonora ranniku lähedal ning Ciudad del Carmen, Cozumel, Mujerese saar ja Alacranes Atlandi ookeani basseinis.
Nimi
muudaMehhiko nimi ning kõik selle tuletised, näiteks mexicano ('mehhiklane') ja mexicanismo ('Mehhiko hispaania keelele omane keelend'[9]), soovitatakse hispaania keeles kirjutada "México" [m'ehhiko].
Loodus
muuda
Pinnamood
muuda
Pinnamood on väga ebatasane. Riigis on arvukalt vulkaane. Riiki läbivad mäestikud Ida-Sierra Madre ja Lääne-Sierra Madre, mis on Kaljumäestiku pikendused. Lääne-Sierra Madre lõpeb Nayaritis, kus ühineb Cordillera Neovolcánicaga. Sealt alates kulgeb rööbiti Vaikse ookeani rannikuga Lõuna-Sierra Madre.
Cordillera Neovolcánica läbib riigi läänest itta ja ühineb Sierra Mixtecas 3395 m kõrgusel Ida-Sierra Madrega. Suure vulkaanilise aktiivsusega Cordillera Neovolcánicas paiknevad Mehhiko kõrgeimad mäetipud Orizaba ehk Citlaltépetl (5610 m), Popocatépetl (5462 m), Iztaccíhuatl (5286 m), Nevado de Toluca (4690 m), La Malinche (4461 m) ja Nevado de Colima (4340 m). Selles piirkonnas sündis maailma noorim vulkaan Paricutín.
Ida-Sierra Madre pikendus kagu poole on Sierra Madre de Oaxaca, mis Tehuantepeci maakitsusel ühineb Lõuna-Sierra Madrega. Sealt ida poole jäävad Chiapase Keskplatoo ja Sierra Madre de Chiapas, mille kõrgeim tipp on Tacaná vulkaan (4117 m).
Mehhiko kiltmaa ja mäeahelikest kaugele ida poole, Mehhiko lahe äärde jäävad tohutud rannamadalikud, kus leidub soid, laguune ja liivavalle.
Veestik
muudaMehhiko suurimaks järveks on 1080 km² suurune Chapala järv, mis asub riigi suuruselt teise linna Guadalajara läheduses.
Pikim jõgi on Rio Grande, mis suubub Mehhiko lahte ja moodustab üle 2000 km pikkuse piiri USA Texase ja New Mexico osariigi ning Mehhiko vahel.
Poolsaared
muudaPaekivist aluskivimiga Yucatan on üsna madal maasfäär, mille keskmine kõrgus on vaid 30 meetrit üle merepinna. Teine suurem Mehhiko poolsaar – California poolsaar – on sootuks teistsuguse ilmega. Tegemist on 1125 kilomeetri pikkuse kitsa maaribaga, mis saab alguse USA California osariigi lõunapiirilt ning tekitab poolsaare ja mandri vahele California lahe. Paljud mäed sellel Vaiksesse ookeani sirutaval maaribal ulatuvad rohkem kui 3000 meetri kõrgusele merepinnast.
Mehhiko kiltmaa
muudaMehhiko keskosas laiub suur ja kõrge põhja poolt avatud platoo – Mehhiko kiltmaa, mida piiravad kaks lõunas omavahel kokku jooksvat mäestikku: Lääne-Sierra-Madre ja Ida-Sierra-Madre. Kiltmaa võtab enda alla ligi pool Mehhiko pindalast. Kõige kõrgem on platoo oma lääneküljel, laskudes sealt tasase kallakuna ida suunas. Lõunas, kus kiltmaaga ristuvad mitmed mäeahelikud ja vulkaanid, on maapind jälle kõrgem. Veracruzi ja Puebla linna vahel asub Orizaba vulkaan, mis on Mehhiko kõrgeim tipp.
Kliima
muudaMehhiko kliima ja maastik on väga mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja-lõunasuunaliselt. Maapind, mis jääb merepinnast madalamale kui 910 m, kannab nimetust tierra caliente (kuum maa); 910 m ja 1800 m vaheline kõrgusvöönd kannab nimetust tierra templada (mõõdukas maa) ning 1800 m kõrgemale jääb ala tierra fria (külm maa). Pealinn México jääb tierra templada vööndisse, mistõttu valitseb seal kuiv ja jahe kliima ning õhutemperatuurid on üsnagi stabiilsed. Mehhiko põhjaosas võib maksimaalne õhutemperatuur olla kohati üle 45 °C. Selline kuumus koos vähese sademetehulgaga ongi tekitanud ulatuslikke kõrbe- ja poolkõrbealasid. Kuiva kliimaga on ka suur osa riigi kesk- ja lõunaosast. Ohtralt niiskust on vaid kaugel lõunas ja kagus paiknevatel Mehhiko troopikaaladel. Kõige rohkem vihma sajab Yucatani poolsaarel ja riigi lõunatipus, kus sademeid võib olla rohkem kui 3000 mm aastas.
Haldusjaotus
muuda
Pikemalt artiklis Mehhiko osariikide loend
|
|
Rahvastik
muuda126 miljoni elanikuga on Mehhiko maailma suurima rahvaarvuga hispaaniakeelne riik, rahvaarv on Hispaaniast ligi kaks ja pool korda suurem. Mehhiko aladel on elanud paljud iidsed tsivilisatsioonid, näiteks olmeegid, maiad ja asteegid. Viimased asusid Mehhiko alale elama 13. sajandi paiku ning ehitasid oma pealinna Tenochtitláni samale kohale, kus praegu asub México linn. Suurema osa asteekide tsivilisatsioonist hävitasid 16. sajandi alguses hispaanlased. Tänapäeval moodustavad põlisameeriklased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu 7%. Ligikaudu 60% rahvastikust on mestiitsid – indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad. Alates 1930. aastatest on Mehhiko valitsused edendanud seisukohta, et kõik mehhiklased on mestiitsid, mille raames eristatakse neid ainult põlisrahvaste kogukonda kuuluvuse, nende keelte rääkimise või kommete järgimise järgi. 1930. aasta rahvaloendusel ei jagatud elanikke enam valgeteks, põliselanikeks ja mestiitsideks, vaid keele järgi - hispaaniakeelsed ja põlisrahvaste keelte kõnelejad.[12][13]
| Vanus (aastates) | Mehed (%) | Naised (%) | Kokku (%) |
|---|---|---|---|
| 0–14 | 13,31% | 12,7% | 26,01% |
| 15–24 | 8.61% | 8.36% | 16.97% |
| 25–54 | 19.91% | 21,15% | 41.06% |
| 55–64 | 3,79% | 4,5% | 8.29% |
| 65+ | 3.40% | 4,27% | 7.67% |
Mehhikos moodustavad rahvast suure osa noorukid vanuses 0-24, mida iseloomustab sealne suur sündimus. Naiste osakaal on alates 25 aastaselt meeste omast suurem. Väiksema osa rahvastikust moodustavad vanemad inimesed, mis viitab lühikesele keskmisele elueale ja vanemaealiste väiksele osatähtsusele.
Mehhiko rahvastikupüramiidilt on näha, et see on 3. etapis (Demograafilise arengu II etapp). Mehhiko rahvaarv suureneb endiselt ja iive on positiivne, kuid laste osakaal on vähenemas ning sündimus väheneb, kuid on ikkagi suur. Keskmine eluiga on suurenemise teel ja eakate osakaal suureneb.
Väljaränne
muudaFilmidest ja meediast on maailmale hästi teada ebaseaduslik ränne Mehhikost Ameerika Ühendriikidesse. Arvatakse, et USAs elab 12 miljonit Mehhikos sündinud inimest, kuid Mehhiko päritolu inimesi elab seal salaja veelgi rohkem. Sellesuunaline inimeste liikumine pole üllatav, sest Mehhiko on kiiresti kasvava rahvastikuga vaene riik maailma ühe rikkama riigi naabruses. Mõlemas riigis olevad erinevad võimalused tekitavad inimestes soovi parema elu järele, mis tõttu põgenetaksegi USAsse. Mehhiko-USA rände puhul on selgelt näha, et rändevöö tekkimisel on oma osa mõlemal riigil.
Mehhiko omapäraks on kiire rahvastiku kasv ning väga noor elanikkond. Igal aastal kasvab Mehhiko rahvastik 2 miljoni inimese võrra, kes kõik vajavad varsti tööd. USA majanduskasvu perioodidel on nende inimeste järele ka praktiline vajadus. Just tänu sellele on juba 20. sajandi algusest saadik suhtutud Mehhikost tulevate illegaalide vastu üsnagi leebelt. Ränne Mehhikost USAsse on kestnud ligi sajandi ning Mehhikos räägitav hispaania keel on jõudnud ka paljudesse USA piirkondadesse.[14]
Tervishoid
muudaAlates 1990. aastast on Mehhiko meditsiini osas üleminekuetapis ning paljud näitajad, näiteks suremus, on suurlinnades saadud pea sama väikeseks kui Saksamaal või Jaapanis.[15] Mehhiko meditsiiniline infrastruktuur on üsnagi kõrgelt arenenud ja seda just suuremates linnades, kuna maakogukondadel puudub endiselt varustus edasijõudnud meditsiini protseduuride jaoks. See tõttu on maaelanikud sunnitud parema arstiabi saamiseks linna liikuma.[16]
Riigi rahastatavad asutused, näiteks Mehhiko sotsiaalkindlustuse instituut (IMSS) ja riigitöötajate sotsiaalkindlustuse ja -teenuste instituut (ISSSTE), mängivad olulist rolli tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Eratervishoiuteenused on samuti väga olulised ja moodustavad 13% kogu riigi meditsiiniüksustest.[17]
Meditsiiniline väljaõpe toimub enamasti avalik-õiguslikes ülikoolides, kus palju spetsialiseerutakse kutse- või praktikakohtadele. Mõned Mehhiko avalik-õiguslikud ülikoolid, näiteks Guadalajara ülikool, on USA-ga sõlminud lepingud Ameerika Ühendriikide meditsiiniüliõpilaste vastuvõtmiseks ja koolitamiseks.[18]
Haridus
muuda2004. aastal oli kirjaoskuse määr alla 14-aastaste noorte hulgas 97% [19] ja üle 15-aastaste inimeste seas 91% [19], asetades Mehhiko UNESCO andmetel maailma edetabelis 24. kohale.
National Autonomous University of Mexico on saanud 103. koha QS World University Rankingsis, ning see teeb sellest ühtlasi ka Mehhiko parima ülikooli.[20]
Muusika
muudaMehhiko ühiskond kuulab palju erinevaid muusikažanre, näidates Mehhiko kultuuri mitmekesisust. Pärimusmuusika hulka kuuluvad mariachi, banda, norteño, ranchers ja corridos; igapäevaelus kuulab enamik mehhiklasi kaasaegset muusikat, näiteks poppi, roki jne, nii inglise kui ka hispaania keeles. Mehhikos on Ladina-Ameerika suurim meediatööstus, kus reklaamitakse Mehhiko artiste, kes on kuulsad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Euroopa osades, eriti Hispaanias.
Majandus
muuda
Mehhiko majandus on suuruselt maailmas 11. kohal. Majandus suurenes 2010. aasta teisel poolel võrreldes esimese poolega 7,6%.[21]
1. jaanuarist 1994 on Mehhiko Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (NAFTA) liige. 2000. aastal sõlmis Mehhiko vabakaubanduslepingu Euroopa Liiduga.
Tööjõulisi on Mehhikos 46,2 miljonit, töötus oli 2009. aasta seisuga 5,5%.[22]
| Sektor | SKT osakaal | Tööjõu osakaal |
|---|---|---|
| Põllumajandus | 4,3% | 13,7% |
| Tööstus | 32,9% | 23,4% |
| Teenindus | 62,8% | 62,9% |
Väliskaubandus
muudaMehhiko tähtsaimad ekspordiartiklid on tööstuses produtseeritud kaubad, nafta ja naftasaadused, hõbe, puuviljad, köögiviljad, kohv ning puuvill. Mehhiko tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 80,5%, Kanada 3,6%, Saksamaa 1,4% (2009).[22]
Mehhiko tähtsaimad impordiartiklid on metallitöötlusmasinad, põllumajandusmasinad, autode koostedetailid, mootorsõidukite varuosad, lennukid, elektroonika ja lennukite varuosad. Mehhiko tähtsaimad impordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 56,7%, Hiina 9,35%, Lõuna-Korea 5,21% (2009).[22]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ https://datos.gob.mx/busca/dataset/proyecciones-de-la-poblacion-de-mexico-y-de-las-entidades-federativas-2020-2070/resource/9e23c5ca-c866-4627-8ef0-6cfeca2391c0.
- ↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 18.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas. Vaadatud 27.05.2019.
- ↑ "12 Largest Cities in Mexico, Ranked by Population". How Stuff Works. Vaadatud 29. juunil 2025.
- ↑ 5,0 5,1 "Mexico country profile". BBC News. Vaadatud 29. juunil 2025.
- ↑ "Mexico Ranks as the 6th Most Visited Country in the World in 2024, According to UN Tourism". WTFI. Vaadatud 29. juunil 2025.
- ↑ "Corruption Devastates Indigenous Families". ReVista. Vaadatud 29. juunil 2025.
- ↑ "Mexico Events of 2024". Human Rights Watch. Vaadatud 29. juunil 2025.
- ↑ Hispaania Kuningliku Akadeemia hispaania keele sõnastik
- ↑ censo2010.org.mx vaadatud 23.04.11 (hispaania keeles)
- ↑ "INEGI" vaadatud 23.04.11 (hispaania keeles)
- ↑ "MÉXICO NACIÓN MULTICULTURAL Programa Universitario". web.archive.org. 23. august 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. august 2013. Vaadatud 3. jaanuaril 2024.
- ↑ "Wayback Machine" (PDF). web.archive.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. oktoober 2013. Vaadatud 3. jaanuaril 2024.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link) - ↑ Ülle Liiber (2013). Geograafia gümnaasiumile ( I kursus RAHVASTIK JA MAJANDUS). Tartu: Eesti Loodusfoto. Lk 42.
- ↑ "Mexican Health Care and Social Security".
- ↑ "Mexican history".
- ↑ "Mexican Health Information". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2010.
- ↑ "Mexican Health Care".
- ↑ 19,0 19,1 "Mexican Education". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuli 2011.
- ↑ "Mexican university".
- ↑ PuntoDigital.com välja otsitud 23.11.10
- ↑ 22,0 22,1 22,2 CIA Factbook välja otsitud 23.11.10
Välislingid
muuda
Mehhiko – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus
Mehhiko – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis