Mehhiko
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) |
Mehhiko (ametlikult Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Põhja-Ameerikas. Mehhiko piirneb põhjas Ameerika Ühendriikidega, lõunas Guatemalaga ja kagus Belize'iga. Ulatub Vaiksest ookeanist Kariibi mereni. Mehhiko on suuruselt viies riik Ameerikas ja rahvaarvult 10. maailmas. Maailmas tuntud eelkõige ligemale 3000 aasta vanuste põlisrahvaste kõrgkultuuride poolest (asteegid, olmeegid, tolteegid, misteegid, sapoteegid, maiad). Mehhiko föderatsioon koosneb 31 osariigist ja eraldiseisvast México linnast.
|
Mehhiko Ühendriigid
| |||||
| |||||
.svg) | |||||
| Riigihümn | "Himno nacional mexicano" | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Pealinn | México | ||||
| Pindala | 1 972 550 km² | ||||
| Riigikeel | hispaania | ||||
| Rahvaarv | 130 658 071 (2018) | ||||
| Rahvastikutihedus | 66,2 in/km² | ||||
| President | Andrés Manuel López Obrador | ||||
| Iseseisvus | 16. septembril 1810 | ||||
| SKT |
1149,919 mld $ (2017)[1]  | ||||
| SKT elaniku kohta |
8910 $ (2017)[2] | ||||
| Rahaühik | peeso (MXN) | ||||
| Ajavöönd | maailmaaeg −6 kuni −8 | ||||
| Tippdomeen | .mx | ||||
| ROK-i kood | MEX | ||||
| Telefonikood | 52 | ||||
Asend ja mõõtmedRedigeeri
Riigi mandriosa paikneb Põhja-Ameerika mandri lõunaosas. Mehhiko piirneb põhjas USA-ga ning lõunas (Yucatáni poolsaarel) Guatemala ja Belize'iga. Läänes piirneb riik Vaikse ookeani ja California lahega, idas Atlandi ookeanist, Mehhiko lahe ja Kariibi merega.
Riigi pindala on 1 964 375 km². Mandriosa pindala on 1 959 248 km², saarte pindala 5127 km²[viide?] või 5073 km²[viide?].
Rannajoone pikkus on 11 122 km. Selle näitaja poolest on Mehhiko Ameerika riikide seas Kanada järel teisel kohal.
Mehhiko on kõige laiem oma põhjapiiril.
Mehhikol on arvukalt saari, sealhulgas Revillagigedo saared (Socorro saar, Clarióni saar, San Benedicto saar, Roca Partida saar) ja Maríase saared Vaikses ookeanis, Guadalupe saar, Cedrose saar, Ángel de la Guarda saar, Coronado saared, Rocas Alijos, Tiburóni saar, Carmeni saar California poolsaare ja Sonora ranniku lähedal ning Ciudad del Carmen, Cozumel, Mujerese saar ja Alacranes Atlandi ookeani basseinis.
NimiRedigeeri
Mehhiko nimi ning kõik selle tuletised, näiteks mexicano ('mehhiklane') ja mexicanismo ('Mehhiko hispaania keelele omane keelend'[3]), soovitatakse hispaania keeles kirjutada "México" [m'ehhiko].
LoodusRedigeeri
PinnamoodRedigeeri
Pinnamood on väga ebatasane. Riigis on arvukalt vulkaane. Riiki läbivad mäestikud Ida-Sierra Madre ja Lääne-Sierra Madre, mis on Kaljumäestiku pikendused. Lääne-Sierra Madre lõpeb Nayaritis, kus ühineb Cordillera Neovolcánicaga. Sealt alates kulgeb rööbiti Vaikse ookeani rannikuga Lõuna-Sierra Madre.
Cordillera Neovolcánica läbib riigi läänest itta ja ühineb Sierra Mixtecas 3395 m kõrgusel Ida-Sierra Madrega. Suure vulkaanilise aktiivsusega Cordillera Neovolcánicas paiknevad Mehhiko kõrgeimad mäetipud Orizaba ehk Citlaltépetl (5610 m), Popocatépetl (5462 m), Iztaccíhuatl (5286 m), Nevado de Toluca (4690 m), La Malinche (4461 m) ja Nevado de Colima (4340 m). Selles piirkonnas sündis maailma noorim vulkaan Paricutín.
Ida-Sierra Madre pikendus kagu poole on Sierra Madre de Oaxaca, mis Tehuantepeci maakitsusel ühineb Lõuna-Sierra Madrega. Sealt ida poole jäävad Chiapase Keskplatoo ja Sierra Madre de Chiapas, mille kõrgeim tipp on Tacaná vulkaan (4117 m).
Mehhiko kiltmaa ja mäeahelikest kaugele ida poole, Mehhiko lahe äärde jäävad tohutud rannamadalikud, kus leidub soid, laguune ja liivavalle.
VeestikRedigeeri
Mehhiko suurimaks järveks on 1080 km² suurune Chapala järv, mis asub riigi suuruselt teise linna Guadalajara läheduses.
Pikim jõgi on Rio Grande, mis suubub Mehhiko lahte ja moodustab üle 2000 km pikkuse piiri USA Texase ja New Mexico osariigi ning Mehhiko vahel.
PoolsaaredRedigeeri
Paekivist aluskivimiga Yucatan on üsna madal maasfäär, mille keskmine kõrgus on vaid 30 meetrit üle merepinna. Teine suurem Mehhiko poolsaar – California poolsaar – on sootuks teistsuguse ilmega. Tegemist on 1125 kilomeetri pikkuse kitsa maaribaga, mis saab alguse USA California osariigi lõunapiirilt ning tekitab poolsaare ja mandri vahele California lahe. Paljud mäed sellel Vaiksesse ookeani sirutaval maaribal ulatuvad rohkem kui 3000 meetri kõrgusele merepinnast.
Mehhiko kiltmaaRedigeeri
Mehhiko keskosas laiub suur ja kõrge põhja poolt avatud platoo – Mehhiko kiltmaa, mida piiravad kaks lõunas omavahel kokku jooksvat mäestikku: Lääne-Sierra-Madre ja Ida-Sierra-Madre. Kiltmaa võtab enda alla ligi pool Mehhiko pindalast. Kõige kõrgem on platoo oma lääneküljel, laskudes sealt tasase kallakuna ida suunas. Lõunas, kus kiltmaaga ristuvad mitmed mäeahelikud ja vulkaanid, on maapind jälle kõrgem. Veracruzi ja Puebla linna vahel asub Orizaba vulkaan, mis on Mehhiko kõrgeim tipp.
KliimaRedigeeri
Mehhiko kliima ja maastik on äärmiselt mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja–lõunasuunaliselt. Maapind, mis jääb merepinnast madalamale kui 910 m, kannab nimetust tierra caliente (kuum maa); 910 m ja 1800 m vaheline kõrgusvöönd kannab nimetust tierra templada (mõõdukas maa) ning 1800 m kõrgemale jääb ala tierra fria (külm maa). Pealinn México jääb tierra templada vööndisse, mistõttu valitseb seal kuiv ja jahe kliima ning õhutemperatuurid on üsnagi stabiilsed. Mehhiko põhjaosas võib maksimaalne õhutemperatuur olla kohati üle 45 °C. Selline kuumus koos vähese sademetehulgaga ongi tekitanud ulatuslikke kõrbe- ja poolkõrbealasid. Kuiva kliimaga on ka suur osa riigi kesk- ja lõunaosast. Ohtralt niiskust on vaid kaugel lõunas ja kagus paiknevatel Mehhiko troopikaaladel. Kõige rohkem vihma sajab Yucatani poolsaarel ja riigi lõunatipus, kus sademeid võib olla rohkem kui 3000 mm aastas.
HaldusjaotusRedigeeri
|
|
RahvastikRedigeeri
Mehhiko aladel on elanud paljud iidsed tsivilisatsioonid, näiteks olmeegid, maiad ja asteegid. Viimased asusid Mehhiko alale elama 13. sajandi paiku ning ehitasid oma pealinna Tenochtitláni samale kohale, kus praegu asub México linn. Suurema osa asteekide tsivilisatsioonist hävitasid 16. sajandi alguses hispaanlased. Tänapäeval moodustavad põlisameeriklased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu 7%. Ligikaudu 60% rahvastikust on mestiitsid – indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad.
MajandusRedigeeri
Mehhiko majandus on suuruselt maailmas 11. kohal. Majandus tõusis 2010. aasta teisel poolel võrreldes esimese poolega 7,6%[6].
1. jaanuarist 1994 on Mehhiko Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (NAFTA) liige. 2000. aastal sõlmis Mehhiko vabakaubanduslepingu Euroopa Liiduga.
Tööjõulisi on Mehhikos 46,2 miljonit, töötus oli 2009. aasta seisuga 5,5%.[7]
| Sektor | SKT osakaal | Tööjõu osakaal |
|---|---|---|
| Põllumajandus | 4,3% | 13,7% |
| Tööstus | 32,9% | 23,4% |
| Teenindus | 62,8% | 62,9% |
VäliskaubandusRedigeeri
Mehhiko tähtsaimad ekspordiartiklid on tööstuses produtseeritud kaubad, nafta ja naftasaadused, hõbe, puuviljad, köögiviljad, kohv ning puuvill. Mehhiko tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 80,5%, Kanada 3,6%, Saksamaa 1,4% (2009).[7]
Mehhiko tähtsaimad impordiartiklid on metallitöötlusmasinad, põllumajandusmasinad, autode koostedetailid, mootorsõidukite varuosad, lennukid, elektroonika ja lennukite varuosad. Mehhiko tähtsaimad impordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 56,7%, Hiina 9,35%, Lõuna-Korea 5,21% (2009).[7]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 18.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ Hispaania Kuningliku Akadeemia hispaania keele sõnastik
- ↑ censo2010.org.mx vaadatud 23.04.11 (hispaania keeles)
- ↑ "INEGI" vaadatud 23.04.11 (hispaania keeles)
- ↑ PuntoDigital.com välja otsitud 23.11.10
- ↑ 7,0 7,1 7,2 CIA Factbook välja otsitud 23.11.10
VälislingidRedigeeri
