14. märts
kuupäev
| << Märts >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 1 | 2 |
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2025 | ||||||
14. märts on Gregoriuse kalendris aasta 73. (liigaastal 74.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. märts (1901–2099). Aasta lõpuni on 292 päeva.
Sündmused
muuda- 1783 – asutati Kuressaare oblast.
- 1917 – Veebruarirevolutsioon: Tallinna jõudsid teated tsaarivalitsuse kukutamisest. Algas 19. märtsini kestnud üldstreik.
- 1922 – registreeriti Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing.[1]
- 1926 – toimus Riia Jahtklubi jääpurjetamisvõistlus, mille esimese nädala võitsid Erik Holst ja Etienne Galnhbäck.[2]
- 1926 – toimusid Pärnumaa meistrivõistlused tõstmises, kus Arnold Luhaäär tegi Eesti rekordi, saades viie tõste kogusummaks 507,5 kg[2].
- 1930 – Nõukogude Liidu täievoliline esindaja Fjodor Raskolnikov esitas oma volitused riigivanem Otto Strandmanile.
- 1934 – riigivanem Konstantin Päts nimetas Kaitsevägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri ühtlasi ka Kaitsevägede Juhatajaks.
- 1934 – moodustati Eesti Võimlejate Liit.[2]
- 1935 – riigivanem Konstantin Päts kinnitas Riigi Majandusnõukogu koosseisu.
- 1989 – Tallinnas Linnahalli juures toimus Interliikumise ja Töökollektiivide Ühendnõukogu organiseeritud mitmekümne tuhande osavõtjaga suur miiting. Samasugused miitingud toimusid ka Kohtla-Järvel ja Tartus.
- 1999 – esimest korda tähistati emakeelepäeva riikliku tähtpäevana.
Maailmas
muuda- 1440 – 53 aadlikku ja 19 Preisimaa linna sõlmisid Saksa ordu omavoli vastu Liidu vägivalla ja ebaõigluse vastu.
- 1857 – Kopenhaageni konventsiooniga kaotati Sundi tollimaks Sundi väina läbivatele laevadele, mis oli neli sajandit olnud Taani riigi oluliseks sissetuleku allikaks.
- 1939 – Bratislavas kuulutati välja Slovakkia iseseisvus.[3]
- 1946 – Hamburgis alustas tegevust Balti Ülikool.[1]
- 1950 – FBI alustas kümne kõige tagaotsitavama põgeniku nimekirja koostamist
- 1978 – Operatsioon Litani: Iisraeli armee tungis Lõuna-Liibanoni.
- 1991 – Kuveidi emiir Jābir al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ pöördus pärast Lahesõda eksiilist tagasi kodumaale.
- 1998 – India Kongressipartei valis oma uueks juhiks Itaalia päritolu Sonia Gandhi.
- 1999 – Venezuela Margarita saare kuberneriks valiti endine Miss Universum Irene Saez.
Sündinud
muuda
Pikemalt artiklis Sündinud 14. märtsil
- 1681 – Georg Philipp Telemann, saksa helilooja
- 1801 – Kristjan Jaak Peterson, eesti luuletaja
- 1804 – Johann Strauß (isa), Austria helilooja
- 1879 – Albert Einstein, relatiivsusteooria looja
- 1882 – Waclaw Sierpinski, poola matemaatik
- 1908 – Nikolai Rakov, vene helilooja ja pianist
- 1925 – Viktor Grigorjev, vene keeleteadlane
- 1933 – Michael Caine, briti näitleja
- 1933 – Quincy Jones, ameerika muusik ja helilooja
- 1935 – Erno Paasilinna, soome kirjanik ja ajakirjanik
- 1947 – Billy Crystal, ameerika komöödianäitleja
- 1947 – Gennadi Trošev, Venemaa sõjaväelane
- 1949 – Helle Meri, endine näitleja, Lennart Meri abikaasa
- 1958 – Albert II, Monaco vürst
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 14. märtsil
- 1883 – Karl Marx, saksa filosoof
- 1932 – George Eastman, fotograafia pioneer, rullfilmi leiutaja
- 1934 – João do Canto e Castro, Portugali sõjaväelane ja poliitik
- 1935 – August Schulzenberg, Põltsamaa gümnaasiumi direktor
- 1942 – Harald Kõrvne, Eesti sõjaväelane
- 1945 – Karl Säre, eesti kommunistliku liikumise tegelane, 1940–1941 EK(b)P KK I sekretär
- 1946 – Ants Simm, eesti näitleja, lavastaja, diplomaat ja ajakirjanik
- 1953 – Klement Gottwald, Tšehhoslovakkia partei- ja riigitegelane
- 1995 – William Alfred Fowler, Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1983
- 2006 – Lennart Meri, Eesti Vabariigi president 1992–2001
- 2008 – Merike Pau, eesti tõlkija
- 2013 – Ieng Sary, Kambodža poliitik
- 2018 – Stephen Hawking, inglise füüsikateoreetik, kosmoloog, kirjanik
Pühad
muuda- Eestis emakeelepäev
- Maailmas tähistatakse pii päeva
Ilmarekordid
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
- ↑ Überblick wichtiger historischer Ereignisse und Meilensteine[alaline kõdulink] Slovakia Travel