Ava peamenüü

Otto Strandman

Eesti poliitik
Disambig gray.svg  See artikkel on Eesti poliitikust Otto Strandmanist; rootsi skulptori kohta vaata artiklit Otto Strandman (skulptor).

Otto August Strandman VR III/1 (30. november 1875 Vandu küla, Undla vald, Virumaa5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat.

Otto Strandman
Eesti välisminister
Ametiaeg
12. november 1918 – 27. november 1918
Eelnev Jaan Poska
Järgnev Jaan Poska
Eesti peaminister
Ametiaeg
8. mai 1919 – 18. november 1919
Eelnev Konstantin Päts (Ministrite Nõukogu esimees)
Järgnev Jaan Tõnisson
Eesti sõjaminister
Ametiaeg
8. mai 1919 – 18. november 1919
Eelnev Konstantin Päts
Järgnev August Hanko
Eesti välis- ja kohtuminsiter
Ametiaeg
26. oktoober 1920 – 21. jaanuar 1921
Eelnev Ado Birk
Järgnev Ants Piip
Eesti välisminister
Ametiaeg
26. märts 1924 – 14. mai 1924
Eelnev Friedrich Akel
Järgnev Karl Robert Pusta
Eesti riigivanem
Ametiaeg
9. juuli 1929 – 12. veebruar 1931
Eelnev August Rei
Järgnev Konstantin Päts
Isikuandmed
Sünniaeg 30. november 1875
Sünnikoht Vandu, Virumaa, Eestimaa kubermang, Venemaa Keisririik
Surmaaeg 5. veebruar 1941 (65-aastasena)
Surmakoht Kadrina, Eesti NSV, Nõukogude Liit
Erakond Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei (1917)
Eesti Tööerakond (1917-1932)
Rahvuslik Keskerakond (1932-1935)
Alma mater Peterburi Riiklik Ülikool (1899-1901)
Tartu Ülikool (1901-1903)

EluluguRedigeeri

Otto Strandmani isa oli Kadrina kihelkonna Undla valla Neeruti mõisa õpetaja Hans Strandman, ema neiupõlvenimi oli Apfelbaum. Vend Andres Strandman oli Vene Keisririigi teenistuses ning 1905. aastal Peterburi Krestõ vangla ülem. Tal oli ka õde Anna[1].

Õppis Tallinna Aleksandri ja Peterburi V ja VII gümnaasiumis, lõpetas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumi. Seejärel töötas kolm aastat Riigipanga Tallinna kontoris.

Õppis 1899–1901 Peterburi Ülikooli ja 1901–1903 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.

Osales 1905. aasta revolutsioonis, 19051909 elas seetõttu pagulasena Šveitsis, Soomes ja teistes Euroopa riikides.

1918 oli Saksa okupatsioonivõimude poolt vangistatud.

1919. aasta mai – november sõjaminister.

1924 võeti tema ettepanekul Eesti rahaühiku nimetusena kasutusele kroon.

Oli Eesti delegaat Rahvasteliidu Assamblee 9. istungil 1928.

Strandmani saadikuajal Poolas käis novembris 1928 Varssavis eridelegatsioon eesotsas kindralite Johan Laidoneri ja Paul Lillega.

Riigivanemana käis 1930 visiidil Poolas. Eestisse naastes sõitis ta Lätist läbi seal toimunud rahvaloenduse ajal ja loeti seetõttu loendusel Läti elanikuks[2].

Oli kurikuulus oma kokkuhoidlikkuse poolest.

1938 oli Strandman Alalise Rahvusvahelise Kohtu rahvuslik kohtunik.

Mürgitas end 5. veebruaril 1941, kui NKVD oli saatnud talle kutse ülekuulamisele. On maetud Tallinna Siselinna kalmistule.

Strandman kuulus Tööerakonda.

AmetidRedigeeri

Otto Strandman oli Estonia Seltsi, Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse ja teiste seltskondlike ühingute juhtorganite liige.

Otto Strandmanile on pühendatud Tallinnas Roosikrantsi 4a majal mälestustahvel. 2008. aastal ilmus Otto Strandmani portreega Eesti Posti postmark.

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Otto Strandmani abikaasa oli Lydia Strandman (Lydia Hindrikson, 24. august 188929. juuli 1934). Nad abiellusid 20. veebruaril 1908; neil sündis kolm last.

ViitedRedigeeri

  1. Neeruti kooli ajaloost
  2. Riigivanem loetakse Läti elanikkude nimekirja... Päevaleht, 12. veebruar 1930, nr 42, lk 3
  3. Otto Strandman... Rahvaleht, 5. jaanuar 1940, nr 4, lk 3.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri