Kohtuministeerium

Disambig gray.svg  See artikkel räägib endisest Eesti ministeeriumist; üldmõiste kohta vaata artiklit Justiitsministeerium (üldmõiste)

Kohtuministeerium oli üks Eesti ministeeriumeid, aastatel 1918–1929 ja 1934–1940.

Kohtuministeerium
Saksa suursaadiku residents.JPG
Lossi plats 7, Tallinn
Asutatud 1918, 1934
Tegevuse lõpetanud 1929, 1940
Asukoht Vene tänav 5[1], Tallinn
Lossi plats 7[2], Tallinn (1934–)
Tegevuspiirkond Eesti Vabariik
Juhtkond Eesti kohtuminister:
Jüri Vilms (1918)
Jaan Poska (1918)
Jüri Jaakson (1918–1919)
Lui Olesk (1919)
Jüri Jaakson (1919–1920)
Otto Strandman (1920–1921)
Jaak Reichmann (1921–1923)
Rudolf Gabrel (1923–1925)
Tõnis Kalbus (1925–1926)
Johan Sepp (1926–1927)
Otto Tief (1927)
Tõnis Kalbus (1927–1928)
sise- ja kohtuminister (1929–1934)
Johan Müller (1934–1938)
Albert Assor (1938–1940)
Emaorganisatsioon Eesti Vabariigi Valitsus
Allorganisatsioonid Riigikohus
Tallinna Ringkonnakohus/Kohtupalat
Tallinna-Haapsalu Rahukogu
Tartu-Võru Rahukogu
Rakvere-Paide Rahukogu
Viljandi-Pärnu Rahukogu
Prokuratuur
politsei Kriminaalpolitsei Peavalitsus (1920–1924)
Kaitsepolitsei (1919–1920)
Vangimajade Peavalitsus

KohtuministeeriumRedigeeri

Kohtuministeerium alustas tegevust 1918. aasta novembris-detsembris. Kohtuministeeriumi alluvusse kuulusid

1919. aasta alguseks oli välja kujunenud Kohtuministeeriumi järgmine struktuur:

  • kantselei,
  • arveosakond ja
  • kodifikatsiooni osakond, koos Riigi Teataja toimetus ja talitusega. Kodifikatsiooni osakonna juhataja Juhan Neinhold, seejärel Johan Reinhold oli ühtlasi ka Riigi Teataja vastutav toimetaja.

Vangimajade Peavalitsuse asutas Ajutine Valitsus 22. jaanuaril 1919. aastal, “Wangimajade walitsuskorra” seadusega Kohtuministeeriumi juurde, millele allutati kõik vanglaasutused. Vangimajade Peavalitsust juhtis ülemana Kohtuministeeriumi osakonnajuhataja. 30. juulil 1919. aastal anti Eesti valitsuse korraldusel merekindluse kasarmulinnak üle Vangimajade Peavalitsusele Patarei kasarmutesse rajati Keskvangla, Keskvangla osakond avati Harkus ja Harkus ka alaealiste parandusmaja.

6. augustist 1919 Kohtuministeeriumi alluvusse määratud Kaitsepolitsei määrati jaanuaris 1920 Siseministeeriumi haldusalasse. 1924. aasta mais vastuvõetud seadusega viidi politsei kriminaalpolitsei Siseministeeriumi alluvusse, peale eelkaristusteadete toimkonna, kelle kohustused jäid Kohtuministeeriumile.

Kohtu- ja SiseministeeriumRedigeeri

1929. aasta 1. juulist liideti Kohtuministeerium Siseministeeriumiga, kohtuminister Tõnis Kalbus jätkas uue liitministeeriumi – Kohtu- ja Siseministeeriumi ministrina. Ühendatud Kohtu- ja Siseministeerium koosnes järgmistest allüksustest:

  1. Ministeeriumi kantselei
  2. Administratiivosakond (senine Siseministeeriumi osakond)
  3. Kodifikatsiooni osakond (senine Kohtuministeeriumi osakond)
  4. Piirivalve Valitsus
  5. Politseivalitsus
  6. Vangimajade Valitsus (senine Kohtuministeeriumi Vangimajade Peavalitsus)

Aastal 1934. aastal need ühendatud ministeeriumid lahutati taas[3], Kohtuministeeriumi asus juhtima endine kohtu- ja siseminister Johan Müller. 1935. aastal kehtestati Kriminaalseadustik, Kaitseväe kriminaalseadustik, Maksukaristuse seadustik, Kriminaalkohtupidamise seadustik, Vangistusseadustik ja Distsiplinaarseadustik.

KohtuministeeriumRedigeeri

Kohtuministeeriumi alluvusse jäid:

  • Vangimajade valitsus,
  • kohtud,
  • prokuratuur,
  • kodifikatsiooni osakond ja
  • osa ministeeriumi kantseleist.

Kohtuministeeriumi likvideerimineRedigeeri

Eesti NSV Kohtu Rahvakomissariaat ja seejärel Eesti NSV Kohtuministeerium olid ka Eesti NSV-s kuni 1960. aastani. 1970. aastal asutati Eesti NSV Justiitsministeerium, millest sai Eesti Vabariigi Justiitsmisteerium.

ViitedRedigeeri

  1. Ministeriumite adressid, Riigi Teataja, nr. 4, 4 detsember 1918
  2. Riigikogu esimehe ametkorter kaotati, Sakala (1878-1940), nr. 101, 31 august 1934
  3. http://web.archive.org/web/20141110094109/https://www.siseministeerium.ee/98 (vaadatud 10.11.2014)

VälislingidRedigeeri