Siselinna kalmistu
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Siselinna kalmistu on kalmistute kompleks Tallinnas Kesklinna linnaosas Juhkentali asumis aadressil Toonela tee 3. 18 hektari suurune praegu kasutuses olev kalmistukompleks paikneb Tallinna lõunaküljel, Tartu maanteest poole kilomeetri võrra läänes, Ülemiste järvest üle Järvevana tee.
Ajalooliselt kuuluvad Siselinna kalmistu alla kolm eri aegadel tekkinud kalmistut:
- Aleksander Nevski kalmistu (1775);
- Vana-Kaarli kalmistu (1864);
- Sõjaväekalmistu (1887).
Territooriumil asus ka neli Nõukogude võimu ajal hävitatud[viide?] kalmistut:
- Vene tänaval (16b) asuvale Rooma-Katoliku Kiriku Peeter-Pauli koguduse Poola-katoliku kalmistu Poolamäel, rajatud 1844. aastal,
- vana juudi kalmistu, rajatud 18. sajandil (Magasini tänava poolsel küljel) ja
- muhamedi kalmistu, rajatud 18. sajandi lõpus (asus Sõjaväekalmistu kõrval).
- Koolerakalmistu, rajatud 1860. aastate kooleraepideemiate aegu.
Aleksander Nevski kalmistuRedigeeri
Pikemalt artiklis Tallinna Aleksander Nevski kalmistu
Vanim kalmistutest on juba 1775. aastal rajatud endine vene õigeusuliste Aleksander Nevski koguduse liikmete Aleksander Nevski kalmistu.
Sissepääs Aleksander Nevski kalmistule asub Herne tänava poolsel küljel.
Aleksander Nevski kalmistu on suurima pindalaga 13,01 hektarit. See on Tallinna tänapäeval kasutatavaist kalmistuist vanim, mille eakaaslased olid Mõigu kalmistu ning 1774 rajatud ja 1951. aastal hävitatud Kopli kalmistu.
1856. aastal lasksid Tallinna kaupmehed Aleksandr Jermakov ja Ivan Germanov ehitada kalmistule Aleksander Nevskile pühendatud väikese kivikiriku, mis hävis Nõukogude Vene pommirünnaku tagajärjel 9. märtsil 1944. Kiriku aseme lähedal on säilinud punastest tellistest kabelihoone.
- Pikemalt artiklis Aleksander Nevski kalmistu kirik
Algselt paiknes kalmistu künkal, mis ulatub kirikust kaugemale. Põhiosa sellest on olnud sõjaväekalmistu ülesannetes, mistõttu seal säilis ka vanemate hauamärkidena tähistusi sõjaväelaste kalmudel. Osa neist on ajaloomälestistena riikliku kaitse alla võetud.
Kalmistul asuvad ka üksikud hauamälestised ja mälestuskabelid: Siselinna kalmistu punane kabel, mis ehitati 1920. aastate lõpul – 1930. aastate alguses, maapealne osa on väike kabel jumalateenistusteks ja selle all asub hauakamber.
Vana-Kaarli kalmistuRedigeeri
- Pikemalt artiklis Vana-Kaarli kalmistu
Eestlaste 1864. aastal asutatud Tallinna Kaarli kiriku Kaarli koguduse Vana-Kaarli kalmistu rajati, kuna Kalamaja kalmistu jäi kogudusele kitsaks. Vana-Kaarli kalmistu on kõrvalasuvast Nevski kalmistust (nn vene kalmistust) üheksa aastakümmet noorem.
Sissepääs Vana-Kaarli kalmistule asub Toonela teel ja kulgeb läbi Vana-Kaarli kalmistu väravaehitis- kabeli. Vana-Kaarli ja Aleksander Nevski kalmistuid lahutab kunagine kõrge paekivimüür, mille põhjapoolses osas on lahtine ava, kustkaudu kulgeb avar tee ühelt kalmistult teisele.
Vana-Kaarli kalmistul on samuti arhailine miljöö ning võib näha mõndagi tähelepanuväärset, nagu üle saja aasta vanu kalmutähiseid. Nii mõnigi 19. sajandist pärinev paekivi- või sepisrist on muutunud haruldaseks. Kalmistu peateest paremal võib näha 1,5 meetri kõrgust punasest graniidist sammast helilooja ja Tallinna Kõrgema Muusikakooli ühe esimese õppejõu Peeter Süda büstiga.
1927. aastal loodud kalmutähis (skulptor Ferdi Sannamees) hävis Teise maailmasõja ajal 1944. aastal ning taastati algsel kujul 1970 aastal Sannamehe kipsmudelite järgi. 1990. aastate algul pronksbüst varastati ja asendati graniitbüstiga.
SõjaväekalmistuRedigeeri
- Pikemalt artiklis Kaitseväe kalmistu
Sõjaväekalmistu ehk Kaitseväe kalmistu algusajaks võib pidada 1887. aasta detsembrit, mil Tallinna linn eraldas tsaari sõjaväevõimudele Juhkentalis kalmistu tarbeks tasuta maad ning sinna hakati matma 23. jalaväediviisi surnuid. Tsaariaja intensiivseim matmine toimus Esimese maailmasõja ajal 1915–1917, kui kalmistu algne õigeusklike kalmistuosa sai täis.
1918. aastal hakkas Saksa okupatsioonivõim oma sõdureid samasse matma ning sama aasta lõpus hakati kalmistule matma ka Eesti Vabadussõjas langenuid. Sõja käigus maeti sinna kokku 575 Eesti sõdurit, Vene valgekaartlast ja sõjavangi. Sel ajal leidsid kalmistul viimse puhkepaiga ka langenud Briti mereväelased.
Nüüdseks on Eesti-aegsetele haudadele valdavas osas peale maetud Vene sõjaväelased. Ülematmine ning hauatähiste hävitamine sai alguse 1949. aastal ning 1918. aastal maetute kalmud maeti 1970. aastail nõukogude võimu poolt üle.
Silmapaistvate ühiskonna- ja kultuuritegelaste kalmudRedigeeri
UsutegelasedRedigeeri
- Árpád Arder (eesti baptisti vaimulik, 1922–1995)
- Rudolf Hurt (Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja, 1874–1918)
- Aleksander Kapp (Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja, 1874–1940)
- Nikolai Kokla (õigeusu preester, 1912–1983)
- Konstantin Kokla (õigeusu preester, 1878–1946)
- Jakob Kukk (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) piiskop, 1920–1933)
- Aleksander Maripuu (õigeusu preester, 1885–1948)
- Nikolai Päts (õigeusu preester, 1871–1940)
ÜhiskonnategelasedRedigeeri
- Jaan Poska (1866–1920), eesti riigimees, Eesti Vabariigi valitsuse välisminister ja Tartu rahulepingu sõlmija
- Karl Kark (1883–1924), Eesti Vabariigi Valitsuse teedeminister, kes hukkus 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ajal;
- Jaan Raamot (1873–1927)
- Otto Strandmann (1875–1941)
- Wilhelmine Ida Emilie (Helma) Päts (1878–1910) (ümber maetud Metsakalmistule)
- August Kristal (1866–1925)
- Ernst Hiis (1872–1964)
- Jaan Lõo (1872–1939)
- Hans Treumann (1905–1974)
- Hans Tiismann (1829–1886)
- Elli Jõeleht (18??−1919)
- Gustav Pihlakas (1864–1937)
- Georg Leets (1896–1975)
- Priit Nigula (1899–1962)
- Ernst Põdder (1879–1932)
- Johan Unt (1876–1930)
KultuuritegelasedRedigeeri
- Vello Agori (1894–1944)
- Theodor Altermann (1885–1915)
- Ott Arder (1950–2004)
- Heinrich Bauer (1874–1927)
- Jüri Garšnek (1939–1980)
- Valdur Himbek (1925–1991)
- Karl Jungholz (1878–1925)
- Nikolai Kull (1894–1945)
- Enn Murdmaa (1874–1957)
- Johannes Pori (1906-1947)
- Peeter Ramul (1881–1931)
- Igor Severjanin (1887–1941)
- Arvi Siig (1938–1999)
- Peeter Süda (1883–1920)
- Theodor Ussisoo (1878–1959)
VälislingidRedigeeri
- Siselinna kalmistu plaan, hauaplatsi otsing
- Siselinna kalmistu kultuurimälestiste riiklikus registris
