Hans Tiismann
Hans Tiismann (15 (vkj)/27. jaanuar 1829 Tuisu talu, Alu vald, Rapla kihelkond – 5. jaanuar 1886) oli misjonär ja koolmeister.

Ta oli Alu algkooli esimene õpetaja ja koolijuht.[viide?]
Hans Tiismann lõpetas Baseli lähedal misjonikooli ja tegutses misjonärina Palestiinas, Ida-Aafrikas Sansibaril ja Keenias. Misjonitöö kõrval tundis ta elavat huvi kohalike suguharude keele, kommete, usundi ja rahvamuusika vastu. 1882. aastal välja antud raamatus „Ahvrikamaa õis ehk..." kirjeldab Hans Tiismann tollal vähe tuntud galla suguharu Keenias. Gallade kohta oli see esimene trükis Venemaal, noot selles raamatus aga gallade rahvamuusika esimene üleskirjutus üldse. Kui 1868. aastal loodi Alu vallakool, tuli Hans Tiismann Aafrikast sinna koolmeistriks. Kümmekonda keelt valdav, palju käinud-näinud mees oli tollaste külakoolmeistrite seas muidugi haruldus ja seetõttu väga kuulus. Kooli toodi õpilasi isegi teistest kihelkondadest. Paraku ei meeldinud laia silmaringiga õpetaja kohalikele mõisasakstele ja 1874. aastal pani ta ameti maha. Seejärel oli Hans Tiismann 10 aastat kirikuõpetaja Saksa asunduses Brasiilias, kust naasis Eestisse veidi enne surma.
Hans Tiismanni reisidelt kaasa toodud eksootilisi esemeid on Eesti Ajaloomuuseumi ja Mahtra muuseumi kogus. Tema elu on huvi pakkunud paljudele uurijatele, kõige põhjalikumalt on tema eluloo kirja pannud TÜ ajalooprofessor Olaf-Mihkel Klaassen (1987, käsikirjas).[viide?]
Mälestuse jäädvustamine
muudaHans Tiismanni sünnikohaa on paigaldatud mälestustahvel.[viide?]