See artikkel räägib Palestiina Riigist, mille all mõistetakse siin artiklis neid piirkondi ajaloolisest Palestiinast, mis ei kuulu Iisraeli koosseisu: Gaza tsooni ja Jordani Läänekallast. Ajaloolise Palestiina kohta vaata artiklit Palestiina (ajalooline)

Palestiina (ametlikult Palestiina Riik, araabia keeles دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on osaliselt tunnustatud riik Aasias Lähis-Idas Vahemere idakaldal. 2022. aasta aprilli seisuga on Palestiinat tunnustatud 138 riiki ÜRO 193-st liikmesriigist.[5]

Palestiina Riik


araabia دولة فلسطين
Dawlat Filasţīn
Palestiina asendikaart
Riigihümn Fida'i ('Minu lunastus')
Pealinn presidendi residents Rām Allāh's, pealinnaks soovitakse Jeruusalemma
Pindala 6020 km² [1] Muuda Vikiandmetes
Riigikeel araabia
Rahvaarv 5 227 193 (2021)[2] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 868,3 in/km²
President Maḩmūd ‘Abbās
Peaminister Muḩammad Ishtayya
Iseseisvus 1948; 1988
SKT 14,498 mld $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 2867 $ (2015)[4] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik Egiptuse nael, Jordaania dinaar, Iisraeli seekel
Usund muslimid
Ajavöönd maailmaaeg +2
Tippdomeen .ps
ROK-i kood PLE
Iisrael, Palestiina riik ja Jordaania Hašimiidi Kuningriik

Riiklus muuda

 
Palestiina iseseisvust tunnistanud riigid

Palestiina riiklust on 1. novembri 2018 seisuga tunnustanud 136 ÜRO liikmesriiki ning Vatikan, kuid enamik Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika riike pole Palestiinat iseseisva riigina tunnustanud. Samas tunnustavad paljud riigid Palestiina Omavalitsust Palestiina elanike esindajana. Eesti pole samuti Palestiina riiklust tunnustanud. ÜRO kavatses Palestiina riigi rajada 1947. aasta otsuse alusel 1948. aastal koos Iisraeli moodustamisega, kuid iseseisvuse väljakuulutamist takistas naaberriikide sissetung Iisraeli ja puhkenud sõda. Palestiina Vabastusorganisatsioon kuulutas Palestiina iseseisvuse välja 15. novembril 1988 Alžeeria pealinnas Alžiiris. 23. septembril 2011 taotles Palestiina Omavalitsus ÜRO Peaassambleelt riigi tunnustamist 1967. aasta Kuuepäevase sõja eelsetes piirides.[6]

2012 sai Palestiina ÜRO vaatlejaliikme staatuse ning sama aasta lõpus kinnitas ÜRO, et organisatsiooni ametlikus dokumentatsioonis hakatakse haldusüksust nimetama Palestiina Riigiks. 3. jaanuaril 2013 võttis Palestiina Omavalitsus kasutusele Palestiina Riigi nime. ÜRO liikmesuse taotlemisel on vaja ka ÜRO Julgeolekunõukogu heakskiitu, kuid Ameerika Ühendriigid on lubanud sellise otsuse vetostada.

Nimi muuda

Palestiina nimi on araabia keeles فلسطين‎ Filasţīn. Nimi tuletub heebreakeelsest sõnast 'vilistid' (פְּלִשְׁתִּים pelištīm) ja tähendab 'vilistite maad.'

Asend muuda

Palestiina Omavalitsuse hallatav ala jaguneb kaheks üksteisest eraldatud territooriumiks: Gaza tsooniks ja Jordani Läänekaldaks. Gaza tsoon asub Vahemere idakaldal, piirnedes lõunas ja edelas 13 kilomeetri ulatuses Egiptusega ning kirdes, idas ja kagus 1950 kehtestatud vaherahu alusel 59 kilomeetri ulatuses Iisraeliga.[7] Jordani Läänekallas piirneb üldjoontes 330 kilomeetri ulatuses põhjas, läänes ja lõunas Iisraeliga ning idas 148 kilomeetri ulatuses piki Jordani jõge ja Surnumerd Jordaaniaga.[8] Hiljuti rajatud juudi uusasunduste tõttu on Iisraeli ja Palestiina piir Läänekaldal vastastikku määratlemata. Palestiina riigi rannajoone kogupikkus on 40 kilomeetrit. Palestiina riigi koosseisu ei kuulu Jeruusalemm.

Loodus muuda

 
Jordani oru maastik

Pinnamood muuda

Jordani Läänekallas on valdavalt mägine ja seal asub Palestiina Omavalitsuse hallatava territooriumi kõrgeim punkt Nabi Yunise mägi (1030 m). Surnumere kaldal asub territooriumi madalaim punkt – 408 meetrit alla merepinna.

Gaza tsoon on madala pinnamoega, mida ilmestavad liivaluited. Gaza sektori kõrgeim koht, Abu 'Awdah mägi ulatub 105 meetrit üle merepinna.

Veestik muuda

Mageveeressursside valdamine on üks peamisi probleeme Palestiina Omavalitsuse ja Iisraeli vahel. Palestiina territooriumil on vähe siseveekogusid. Läänekalda territoorium piirneb Surnumerega ja peamine mageveekogu on Jordani jõgi, kuid Oslo lepingutega on Palestiina Omavalitsusel piiratud kasutusõigus Jordani jõe veeressursside üle. Gaza tsooni peamine mageveekogu on Vahemerre suubuv HaBesori oja ja Läänekalda pikim oja on Wadi al-Far'a.

Elanikkond saab oma peamised mageveevajadused põhjavee kaudu. Palestiina territooriumi elanikkond kasutab magevee vajaduste rahuldamiseks kolme põhjavee vesikonda. Gaza tsoonis asub 273 avalikku kaevu ja 9 ÜRO Palestiina abiorganisatsiooni (UNRWA) kaevu.[9]

Taimestik muuda

Palestiina Riigi territooriumil on kirjeldatud 2500 taimeliiki, millest 40 on ohustatud.[10] Gaza tsoonis asuva HaBesori oja kaldad on võrreldes ümbruskonna maastikuga taimestikurikkad. Seal on tuvastatud 70 taimeliiki 32 perekonnast.[11] Piirkonna suurim taimeperekond on korvõielised.

Läänekaldal leidub 26 000 hektarit metsamaad, peamiselt Ţūlkarmi ja Janīni kubernerkonnas. Piirkonna peamised puuliigid on merimänd (Pinus halapensis), pistaatsia, harilik jaanikaunapuu, küpressid ja tammed.

Loomastik muuda

 
Araabia nektarilind

Palestiina asub Aafrika, Aasia ja Euroopa loodusgeograafiliste piirkondade kokkupuute alal. Gaza tsoonis on tuvastatud 3 päriskonnalise, 2 kilpkonnalise, 8 sisaliku ja 8 maoliiki.[12] Läänekaldal on tuvastatud 36 roomaja liiki.[13]

Palestiina alalt on kirjeldatud üle 520 linnuliigi. Piirkonna endeemne linnuliik on araabia nektarilind (Nectarinia osea).

Maismaaimetajatest on piirkonnas levinud nuubia kaljukits (Capra nubiana), dorkagasell (Gazella dorcas) ja mägigasell (Gazella gazella). Kiskjatest leidub riigis hunti, leopardi ja vööthüääni.[14] Gaza tsoonis on tuvastatud 15 liiki imetajaid, sealhulgas hunt, šaakal, metskass ja mangust.[15]

Keskkonnakaitse muuda

HaBesori oja märgala on üks peamisi märgalasid Lähis-Idas. Lindude rändetee läbib Gaza tsooni. Jordani Läänekaldal asub 50 loodusreservaati, samuti asub Iisraeli okupeeritud Läänekalda alal omakorda 73 loodusreservaati. Palestiina peamised looduskaitsealad on Umm al-Tuti kaitseala, Al-Hashmi kaitseala ja Wadi al-Quffi loodusreservaat

Palestiina Omavalitsuse hallatava territooriumi suuremad keskkonnaprobleemid on:[16]

  • puudulik jäätmekäitlus
  • tööstuslik reostus
  • magevee reostamine
  • põllumajandusreostus
  • urbaniseerumine
  • elanikkonna madal keskkonnateadlikkus

Kliima muuda

Palestiinas on valdav lähistroopiline vahemereline kliima, mida iseloomustavad pikk ja kuiv suvi ning lühike, aga sademeterohke talv. Palestiina Omavalitsuse hallatava territooriumi saab topograafiliselt jagada järgmisteks agroklimaatilisteks piirkondadeks: Vahemere rannik, kõrgustikuala, idapoolne kõrbeala ja Jordani jõe org. Sademeid on rohkem Läänekalda loodeosa mägedes. Talvel võib sadada lund. Enamikku territooriumi ala kimbutavad põuad.

Riigikord muuda

 
Palestiina president Maḩmūd ‘Abbās
  Pikemalt artiklis Palestiina Omavalitsus

Palestiina Omavalitsuse juht on president, kellele kuulub täidesaatev võim ja kelle määrab ametisse Palestiina Vabastusorganisatsiooni kesknõukogu. President määrab ametisse peaministri.

Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele Palestiina Seadusandlikule Nõukogule, kus on 132 kohta. 2006. aasta parlamendivalimiste järel sai Hamas 74, Fatah 45, Palestiina Rahvarinne 3, Kolmanda Tee liikumine 2 ja Palestiina Rahvuslik Initsiatiiv 2 kohta. Lisaks pääses parlamenti veel 2 väiksemat parteid ja 4 sõltumatut kandidaati.

Palestiinas kehtib mitmeparteisüsteem, kuid populaarsemad parteid on Fatah ja Hamas. Läänekallas ja Gaza tsoon on alates 2006 parlamendivalimistest eraldi valitsemise all: Läänekallast valitseb Fatah ja Gaza tsooni Hamas. Hamas pole pärast 2016 Gaza tsoonis enam peaministrit ametisse määranud. Oktoobris 2017 sõlmisid Fatah ja Hamas Palestiina ala valitsemise osas kokkuleppe, mis peaks kehtima järgmiste parlamendivalimisteni.

Riigi tähtsaimad alusdokumendid on Palestiina iseseisvusmanifest 1988, Palestiina rahvuslik leping ja Palestiina põhiseadus.

Haldusjaotus muuda

Palestiinlaste Omavalitsuse territooriumide halduskeskus on Rām Allāh' linn, kus asuvad palestiinlaste võimuorganid. Palestiina Riigi ametlik pealinn on Jeruusalemm, kuid Palestiina Omavalitsusel puudub kontroll Jeruusalemma üle. Palestiina Riik jaguneb ametlikult 16 kubernerkonnaks (muḩāfaz̧at), millest 11 asub Läänekaldal ja viis Gaza sektoris.

 
Palestiina kubernerkonnad
Läänekalda kubernerkonnad
Nimi Pindala
(km²)
Rahvaarv In/km² Keskus
Janīn 583 311 231 534 Janīn
Ţūbās 402 64 719 161 Ţūbās
Ţūlkarm 246 182 053 740 Ţūlkarm
Nablus 605 380 961 630 Nablus
Qalqīlyah 166 110 800 668 Qalqīlyah
Salfīt 204 70 727 347 Salfīt
Rām Allāh ja Al-Bīrah 855 348 110 407 Rām Allāh
Jeeriko ja Al-Aghwār 593 52 154 88 Jeeriko
Jeruusalemm 345 419 108 1215 Jeruusalemm
Petlemm 659 216 114 928 Petlemm
Hebron 997 706 508 709 Hebron
Gaza sektori kubernerkonnad
Nimi Pindala
(km²)
Rahvaarv In/km² Keskus
Põhja-Gaza 61 362 772 5947 Jabāliyā
Gaza kubernerkond 74 625 824 8457 Gaza
Dayr al-Balaḩ 58 264 455 4560 Dayr al-Balaḩ
Khān Yūnis 108 341 393 3161 Khān Yūnis
Rafaḩ 64 225 538 3524 Rafaḩ

Riigikaitse muuda

Palestiina tõsisemad julgeolekuprobleemid on terrorism ja konflikt Iisraeliga. Mitmed Palestiina poliitilised organisatsioonid on välja kasvanud sõjalistest üksustest. 1994 moodustati Palestiina riiklikud julgeolekujõud, mida on kimbutanud vastuolud Hamasi ja Fatah vahel.

Rahvastik muuda

Palestiina piirkond on ajalooliselt paljurahvuseline. Sageli on allikates keeruline mõista, kas palestiinlaste all mõeldakse Palestiina ala elanikke või Palestiina araablasi. Palestiina araablaste koguarv on 12,3 miljonit, kellest Palestiina Omavalitsuse hallataval territooriumil elab umbes 4,8 miljonit inimest. Suured palestiinlaste põgenike diasporaad on Jordaanias (2 miljonit inimest), Iisraelis (1,75 miljonit inimest) ja Süürias (560 000 inimest).

2017 rahvaloenduse järgi elas Palestiina Omavalitsuse hallataval territooriumil 4 793 781 inimest.[17] Läänekaldal elas 2 881 957 inimest, kellest 1 470 293 olid mehed ja 1 411 664 naised. Gaza tsoonis elas 1 899 291 inimest, kellest 962 903 olid mehed ja 936 388 naised.

Keeled muuda

Palestiina ametlik keel on araabia keel.

Religioon muuda

Palestiina araablased on moslemid, peamiselt sunniidid. 1% Palestiina Riigi elanikkonnast on kristlased.

Transport muuda

Palestiina Omavalitsuse hallatava territooriumi sillutatud teede kogupikkus on 4686 kilomeetrit.

Palestiina Omavalitsuse peamine sadam on Gaza. Läänekaldal asub 2 ja Gaza sektoris üks lennuväli.

Ajalugu muuda

  Pikemalt artiklites Lähis-Ida ajalugu, Palestiina (piirkond) ja Palestiina tunnustamine
 
Palestiina endine liider Yāsir ‘Arafāt

Palestiina on maakera vanimaid põllundus- ja karjanduspiirkondi, kust on leitud mesoliitikumi (Natufi kultuur), neoliitikumi (Jeeriko) ja eneoliitikumi aegseid asulakohti. Palestiina Riigi alal asub maailma vanim järjepideva asustusega linn Jeeriko.

Kuna Palestiina ala asub strateegiliselt olulises piirkonnas Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, on erinevad suurriigid läbi ajaloo ihaldanud kontrolli Palestiina üle.

1516–1918 kuulusid Palestiina alad Osmanite riigile. Esimeses maailmasõjas vallutasid Briti väed 1917–1918 Osmanite riigilt kogu Palestiina ja kuni 1948 oli Palestiina Briti mandaatterritoorium.

Pärast Teise maailmasõja lõppu otsustas ÜRO Peaassamblee 29. novembril 1947 resolutsiooniga nr 181 Iisraeli ja Palestiina riikide moodustamise ning alade jaotamise juutide ja palestiinlaste vahel. Palestiina Omavalitsus peab ÜRO Peaassamblee mandaati legaalseks aluseks Palestiina riigi moodustamiseks. 14. mail 1948 kuulutati välja Iisraeli Riik. Sellele vahetult järgnenud 1948–1949 aastate Araabia-Iisraeli sõjas hõivas Iisrael umbes 6700 km² araablastele määratud Palestiina osast. Palestiina ülejäänud osa liideti Jordaaniaga.

15. novembril 1988 kuulutas Yāsir ‘Arafāt Palestiina iseseisvaks. 1993. aastal lepiti Oslos kokku, et Iisraeli väed lahkuvad Gaza tsoonist ja Läänekaldalt ning luuakse Palestiina Omavalitsus. 2005. aastal tõi Iisrael oma väed Gaza tsoonist välja. 2006. aastal tuli Gazas võimule Palestiina Seadusandliku Nõukogu valimistel võitnud Hamas (saades 44% häältest ja 41% häältest sai Fataḩ), mille tulemusena puhkes taas konflikt Iisraeliga. Palestiina ja Iisraeli vahel on tüliküsimusteks ka Iisraeli uusasundused, Jeruusalemma kuuluvus ja vaidlused mageveevarude üle.

Palestiina sai 9. novembril 2012 ÜRO vaatlejastaatuse. 3. jaanuaril 2013 võttis Palestiina Omavalitsus kasutusele Palestiina Riigi nime. 2014 moodustasid Fatah ja Hamas ühisvalitsuse, kuid 2015 läks valitsus laiali. Hamasi ja Fatah vahelise Palestiina sisepoliitilise kriisi lõpetamiseks peaksid peatselt toimuma parlamendivalimised. Gaza tsoonis on Hamas alates 2007 moodustanud kolm valitsust.

Palestiina riiki on tunnustanud 138 ÜRO liikmesriiki ja Vatikan. 55 ÜRO liikmesriiki (nende seas enamus Lääneriike) ei ole Palestiina riiki ametlikult tunnustanud.

Eesti ja Palestiina Omavalitsuse suhted muuda

Eesti pole Palestiina iseseisvust tunnustanud, kuid tunnustab Palestiina Vabastusorganisatsiooni palestiina rahva esindajana rahvusvahelisel tasandil. Eesti määras esimese eriesindaja Palestiina Vabastusorganisatsiooni juurde aprillis 2014, kes resideerib Tallinnas. Palestiinat on väisanud Eesti president Toomas Hendrik Ilves 2010 ning välisministrid Urmas Paet, Marina Kaljurand ja Sven Mikser. Eestis on käinud Palestiina välisminister ning infotehnoloogia- ja kommunikatsiooniminister. 2016 eksporditi Eestist Palestiinasse turvast, kuid import Palestiinast Eestisse puudub.[18] Petlemm on Haapsalu sõpruslinn.

Haridus muuda

Palestiinas õpivad poisid ja tüdrukud eraldi koolides.

Riigi haridussüsteem koosneb põhiharidusest, keskharidusest ja kõrgharidusest.

Riigis on üks kutsekool ja 11 ülikooli, millest vaid üks on avalik ülikool.

Kultuur muuda

 
Jeesuse Sündimise kirik Petlemmas

Palestiina on paljude kultuurilooliste ja Piibliga seotud kohtade asupaik. Seal leidub vanu mošeid ja kirikuid, nagu Rām Allāh Jamal Abdel Nasseri mošee, Wadi Qilti klooster ja Jeesuse Sündimise kirik Petlemmas.

Palestiina araablaste seas on levinud traditsiooniline käsitöö. Kaasaaja kultuurisuundadest on populaarsemad kinokunst ja kirjandus. Palestiina tuntumad filmitegijad on Michel Khleifi, Rashid Masharawi, Ali Nassar ja Elia Suleiman. 2004 avati Gazas teatrimaja.

Palestiina populaarsem spordiala on jalgpall. Palestiina jalgpallikoondis on alates 1998. aastast FIFA poolt tunnustatud. Läänekaldal tegutseb jalgpalli esiliiga, eraldi liiga on ka Gaza tsoonis. Alates 2013 peetakse Palestiina maratoni. Riigi suurim on Faisal al-Husseini rahvusvaheline staadion, mis mahutab 12 500 pealtvaatajat.

Palestiina Omavalitsuse sportlased on võistelnud olümpiamängudel alates 1996. aasta suveolümpiamängudest Atlantas. Ükski sportlane pole olümpiamängudelt medaleid võitnud.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. https://reliefweb.int/report/occupied-palestinian-territory/occupied-palestinian-territory-humanitarian-atlas-2019
  2. http://www.pcbs.gov.ps/site/881/default.aspx#Population
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 29.10.2018.
  4. http://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD
  5. Countries that Recognize Palestine
  6. Palestiina esitas ÜRO-le vastuolulise taotluse, Postimees, 23.09.2011
  7. "USA Luure Keskagentuuri ülevaade Gaza tsoonist". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. juuni 2014. Vaadatud 11. novembril 2018.
  8. "USA Luure Keskagentuuri ülevaade Läänekaldast". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuli 2019. Vaadatud 11. novembril 2018.
  9. Gaza Water Status Report 2017. Reliefweb.
  10. The Palestinian Institute for Arid Land andEnvironmental Studies (PIALES). "Palestine: country report to the FAO International Technical conference on plant genetic resources." Leipzig, 1996
  11. Abdel Fattah N Abd Rabou , Maged M Yassin, Mohammed R Al-Agha, Mohammed I Madi, Mirvat M Al-Wali, Abdel Karim S Ali, Dawi M Hamad: "Notes on some common flora and its uses in Wadi Gaza, Gaza Strip." IUG Journal of Natural Studies 16,1 2008.
  12. Abdel Fattah N. Abd Rabou; Maged M. Yassin; Mohammed R. AlAgha; Dawi M. Hamad; Abdel Karim S. Ali: "The Herpetofauna of the Gaza Strip with Particular Emphasis on the Vicinity of Wadi Gaza." The Islamic University Journal. Vol.15, No. 1, P111 -135 , 2007
  13. Elias N. Handal, Zuhair S. Amr, Mazin B. Qumsiyeh: "Some records of reptiles from the Palestinian territories." Russian Journal of Herpetology. Vol. 23, No. 4, 2016, pp. 261 – 270.
  14. "Ülevaade Palestiina loodusest". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. november 2018. Vaadatud 11. novembril 2018.
  15. "Abdel Fattah N. Abd Rabou; Maged M. Yassin; Mohammed R. AlAgha; Dawi M. Hamad; Abdel Karim S. Ali: "Wild Mammals in the Gaza Strip, with ParticularReference to Wadi Gaza." The Islamic University Journal (Series of Natural Studies and Engineering). Vol.15, No. 1, 2007: 87 -109" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 12. november 2018. Vaadatud 11. novembril 2018.
  16. The Palestinian Institute for Arid Land andEnvironmental Studies (PIALES). Palestine: country report to the FAO International Technical conference on plant genetic resources. Leipzig, 1996
  17. Palestiina statistikaamet.
  18. Eesti suhted Palestiina Omavalitsusega. Eesti välisministeeriumi koduleht.

Välislingid muuda