ÜRO Julgeolekunõukogu

ÜRO organ

ÜRO Julgeolekunõukogu on ÜRO organ, mille ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. Julgeolekunõukogu on ainus ÜRO organ, mis saab vastu võtta täitmiseks kohustuslikke otsuseid (resolutsioone).

ÜRO Julgeolekunõukogu saal New Yorgis

Julgeolekunõukogul on viis alalist liiget (Venemaa Föderatsioon, Hiina Rahvavabariik, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa) ning kümme roteeruvat liiget. Igal alalisel liikmel on otsuste vastuvõtmise suhtes vetoõigus, mistõttu tegelikult sageli ei suudeta otsusteni jõuda.

Roteeruvad liikmed muuda

 
ÜRO Julgeolekunõukogu virtuaalne koosolek koroonapandeemia ajal 2020. aasta mais

Roteeruvad liikmed valitakse ÜRO Peaassamblee poolt kaheks aastaks. Igal aastal valitakse ümber viis roteeruvat liiget.

2007. aasta koosseisu kuulusid Belgia, Kongo Vabariik, Ghana, Indoneesia, Itaalia, Katar, Lõuna-Aafrika Vabariik, Panama, Peruu ja Slovakkia.

2008. aastal kuulusid Julgeolekunõukogusse Belgia, Burkina Faso, Costa Rica, Horvaatia, Indoneesia, Itaalia, Liibüa, Panama, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Vietnam.

2009. aasta algusest asusid Belgia, Indoneesia, Itaalia, Panama ja Lõuna-Aafrika Vabariigi asemele Jaapan, Türgi, Austria, Mehhiko ja Uganda.

2010. aasta algusest asusid Burkina Faso, Costa Rica, Horvaatia, Liibüa ja Vietnami asemele Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Gabon, Liibanon ja Nigeeria.

2011. aasta algusest asusid Austria, Jaapani, Mehhiko, Türgi ja Uganda asemele Saksamaa, Portugal, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Colombia.

2012. aasta algusest asusid Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Gaboni, Liibanoni ning Nigeeria asemele Aserbaidžaan, Guatemala, Maroko, Pakistan ja Togo.

2013. aasta algusest asusid Saksamaa, Portugali, India, Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Colombia asemele Argentina, Austraalia, Luksemburg, Lõuna-Korea ja Rwanda.

2014. aasta algusest asusid Aserbaidžaani, Guatemala, Maroko, Pakistani ja Togo asemele Leedu, Jordaania, Tšaad, Nigeeria ja Tšiili.

...

2016. aasta algusest asusid ÜRO Julgeolekunõukogusse Egiptus, Jaapan, Senegal, Ukraina ja Uruguay.

...

2019. aasta algusest on ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalisteks liikmeteks Belgia, Saksamaa, Dominikaani Vabariik, Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariik.

2020. aasta algusest asusid ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalisteks liikmeteks Vietnam, Niger, Tuneesia, Saint Vincent ja Grenadiinid ning Eesti.

Praegused roteeruvad liikmed muuda

Aasta Aafrika Aasia ja Vaikne ookean Ida-Euroopa Ladina-Ameerika
ja Kariibid
Lääne-Euroopa
ja teised
2021   Keenia   India   Mehhiko   Iirimaa   Norra
2022   Gabon   Ghana   Araabia Ühendemiraadid   Albaania   Brasiilia
2023

Alalised liikmed muuda

ÜRO asutamisel (1946) said Julgeolekunõukogu alalisteks liikmeteks Teise maailmasõja võitnud riigid: Ameerika Ühendriigid, Hiina Vabariik, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia.

Hiina kodusõda lõhestas Hiina kaheks riigiks. 1970. aastateni tunnistasid paljud maailma riigid Hiina ainsa legitiimse valitsusena Taiwanile tõrjutud Hiina Vabariigi võime. 1971. aastal tunnistas ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga number 2758 Hiina Rahvavabariigi esindajaid Hiina ainsate legitiimsete esindajatena ÜROs ja Hiina Rahvavabariik sai Julgeolekunõukogu liikmeks.

1991. aasta 8. detsembril sõlmitud Belovežje leping otsustas Nõukogude Liidu laiali saata. 25. detsembril teatas Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov viimaks, et annab võimu üle Venemaa Föderatsiooni valitsusele. Samal päeval informeeris Venemaa president Boriss Jeltsin ÜRO peasekretäri, et Nõukogude Liit on laiali saadetud ja Venemaa selle järglasriigina võtab üle Nõukogude Liidu koha ÜROs. Ükski liikmesriik ei esitanud vastuväiteid ja Venemaa omandas koos Nõukogude Liidu kohaga ÜROs Julgeolekunõukogu alalise liikme koha.

Vaata ka muuda

Välislingid muuda