Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist; ajaloolise piirkonna kohta vaata artiklit Aserbaidžaan (ajalooline piirkond); Iraani osa kohta vaata artiklit Aserbaidžaan (Iraan); laeva kohta vaata artiklit Azerbaidžan

Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal. Ta piirneb põhjas Venemaa (Dagestani Vabariigiga), lõunas Iraaniga (Lõuna-Aserbaidžaan), loodes Gruusia ja läänes Armeeniaga. Nahhitševani eksklaavil on lühike lõik ühispiiri ka Türgiga.

Aserbaidžaani Vabariik


aserbaidžaani Azərbaycan Respublikası
Aserbaidžaani lipp Aserbaidžaani vapp
Aserbaidžaani lipp Aserbaidžaani vapp
Aserbaidžaani asendikaart
Riigihümn Aserbaidžaani hümn
Pealinn Bakuu
Pindala 86 600 km²
Ametlikud keeled aserbaidžaani
Rahvaarv 9 593 000 (2015)[1]
Rahvastikutihedus 110,8 in/km²
President İlham Əliyev
Peaminister Ali Asadov
Iseseisvus taastas iseseisvuse 30. august 1991
SKT 40,748 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 4135 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik manat (AZM)
Ajavöönd maailmaaeg +4 (suvel +5)
Tippdomeen .az
ROK-i kood AZE
Telefonikood 994

Praegune Aserbaidžaani Vabariik tekkis Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. Mägi-Karabahhi ümber Armeeniaga puhkenud sõjalise konflikti tulemusena kaotas Aserbaidžaan kontrolli 16% üle oma territooriumist (Mägi-Karabahh ja sellest läände ja lõunasse jäävad alad) ning sai 800 000 sõjapõgenikku okupeeritud aladelt.

Aserbaidžaan

RiikRedigeeri

ParlamentRedigeeri

Aserbaidžaani ühekojalises parlamendis (Milli Məclis) on 125 saadikut, kes valitakse 5 aastaks.

PresidentRedigeeri

President İlham Әliyev (meil tuntud ka venepärane nimekujuga Ilham Alijev) on ametis 31. oktoobrist 2003. 2008. aasta oktoobris valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Aserbaidžaani presidendi valib rahvas 5 aastaks.

ValitsusRedigeeri

Rahvusvahelised suhtedRedigeeri

1991-94 kestis Aserbaidžaani ja Armeenia vahel Mägi-Karabahhi sõda, hilisemail aastail jätkusid madala intensiivsusega kokkupõrked. 2016. aasta aprillis algas Mägi-Karabahhi piiril taas sõjategevus Armeenia ja rahvusvahelise tunnustuseta Mägi-Karabahhi Vabariigi vastu.

2010. aastal sõlmis Aserbaidžaan Türgiga strateegilise partnerluse ja vastastikuse abi lepingu, mis muuhulgas kohustab osapooli osutama üksteisele igakülgset abi kolmanda riigi või riikide relvastatud rünnaku või agressiooni korral.

2011. aasta mais liitus Aserbaidžaan Mitteühinemisliikumisega.[4]

HaldusjaotusRedigeeri

 
Aserbaidžaani rajoonid

Administratiivne jaotus:

  • 59 rajoon (rayon),
  • 11 linna (şəhər),
  • Nahhitševani Autonoomne Vabariik (Naxçıvan Muxtar Respublikası).

Regioonid

LoodusRedigeeri

PinnamoodRedigeeri

Suure osa territooriumist hõlmab Kura-Araksi madalik, millest enamik asub allapoole maailmamere pinda. Põhjas ulatub Aserbaidžaani Suur-Kaukasus, läände jääb Karabahhi ahelik. Bakuu asub Kaspiasse ulatuval Abşeroni poolsaarel.

Madalaim punkt: Kaspia mere tase –28 m
Kõrgeim punkt: Bazardüzü mägi 4485 m

Veekogud ja märgaladRedigeeri

Aserbaidžaani suurim järv on Sarısu.

KliimaRedigeeri

Suurem osa Aserbaidžaanist asub lähistroopikas. Kliimaerinevused maa eri osade vahel ulatuvad valdavast kuivast lähistroopikast (ja niiskest lähistroopikast Lənkərani madalikul) tundrale iseloomuliku kliimani Suur-Kaukasuse kõrgematel aladel (kõrgusvööndilisus). Juulis on madalikel 26 °С ja mägialadel 5 °С, jaanuaris vastavalt 3 °C ja –10 °C. Suvi on kuiv. Kura-Araksi madalikul sajab 200–300 mm (Bakuus alla 200 mm), Suur-Kaukasuse eelmäestikes 300–900 mm, mägialadel 900–1400 mm ja Lənkərani madalikul 1700 mm sademeid aastas.

LoodusvaradRedigeeri

Aserbaidžaani peamisteks maavaradeks on nafta, maagaas, rauamaak, aluniit, püriit, polümetallilised maagid, barüüt, kivisool, mineraalvesi.

RahvuspargidRedigeeri

MajandusRedigeeri

Oluline sissetulekuallikas on nafta- ja gaasieksport ning -transiit. 2008. aastal toodeti 45 miljonit tonni naftat. 2009. aastal toodeti 23,584 miljardit kuupmeetrit maagaasi.

RahvastikRedigeeri

2009. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Aserbaidžaani elanikest aserid 91,60%, lesgid 2,02%, armeenlased 1,35% (Mägi-Karabahh), venelased 1,34%, talõšid 1,23%, avaarid 0,56%, türklased 0,43%, tatarlased 0,29%, taadid 0,28%, ukrainlased 0,24%, tsahhid 0,14%, grusiinid 0,11%, juudid 0,10%, kurdid 0,07% ja muudest rahvustest inimesed 0,22%.[5]

AjaluguRedigeeri

  Pikemalt artiklis Aserbaidžaani ajalugu

Aserbaidžaan on suure osa oma ajaloost kuulunud Ahhemeniidide Pärsia, Sassaniidide, Araabia kalifaadi koosseisu. Keskajal ka Kaukaasia kristlike (Gruusia) kuningriikide, Safaviidide Pärsia riigi ja Venemaa keisririigi valdustesse.

Aserbaidžaani Vabariik on ajaloolise Aserbaidžaani põhjaosa, mis läks Pärsialt Venemaale 19. sajandi alguses 1804–1813 aastate Vene-Pärsia sõja lõpetanud Gulistani rahulepinguga 1813. aastal ning Turkmantšai rahulepinguga 1828. aastal). Lõuna-Aserbaidžaan on jagatud kaheks Iraani provintsiks – Lääne-Aserbaidžaani (pärsia keeles Āzarbāyjān-e Gharbī) ja Ida-Aserbaidžaani provintsiks (pärsia Āzarbāyjān-e Sharqī).

1870. aastatel alanud naftabuumis kasvas Bakuu Venemaa keisririigi suureks linnaks, kus sajandivahetusel toodeti mõnedel andmetel üle 50% maailma naftast. Aserid olid vaeseim ja rahulolematuim osa linna elanikkonnast.

1905. aasta Vene revolutsiooni päevil leidsid Bakuus aset aserite pogrommid armeenlaste kallal.

1918. aasta mais kuulutati Bakuus Türgi vägede toetusel välja Aserbaidžaani Vabariik. Lühidalt kaitsesid noort riiki Briti väed, mille eesmärgiks oli kindlustada naftaväljad.

1920. aasta mais tungis Aserbaidžaani Punaarmee ja kehtestas bolševike võimu.

1922. aastal loodi Taga-Kaukaasia SFNV, mille koosseisu arvati ka Aserbaidžaan. 1936. aastal jagati see föderatiivne moodustis Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani NSV-ks.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri