Lõuna-Kaukaasia

Taga-Kaukaasia

Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani. Oli suurema osa 19.–20. sajandist Venemaa (ja Nõukogude Liidu) võimu all.

Piirkond on keeleliselt, rahvuslikult ja religioosselt väga kireva koosseisuga. Teda võib lugeda täielikult või osaliselt kuuluvaks Lähis-Itta (aluseks ajalugu, religioon, kultuur), Aasiasse (loodusgeograafia), SRÜ-sse (ajalugu, poliitika) või Euroopasse (poliitika, religioon, kultuur).

Suur-Kaukasusest põhja poole jääv Kaukaasia osa kannab nime Põhja-Kaukaasia (ka Ees-Kaukaasia).

Loodus

Pinnamood

Taga-Kaukaasia lääneosas asuvad Kolhethi madalik ja Surami ehk Lihhi ahelik, idaosas Kura-Araksi madalik ning lõunasse jääb Väike-Kaukasus ja Armeenia mägismaa kirdeosa.

Loodusressursid

• Nafta

Ajalugu

• Gruusia ajalugu
• Armeenia ajalugu
• Aserbaidžaani ajalugu

Taga-Kaukaasia 1917–1918

Taga-Kaukaasia Komissariaat

Taga-Kaukaasia Komissariaadi moodustasid novembris 1917 Gruusia esseerid ja menševikud, Armeenia dašnakid ning Aserbaidžaani mussavatistid.

Komissariaadi esimees oli 28. novembrist 1917 kuni 26. märtsini 1918 Е. P. Gegetškori.

Taga-Kaukaasia Seim

23. veebruar 1918 avatakse Thbilisis Taga-Kaukaasia Seim. Selle esimees oli 8. juunini 1918 Nikoloz Tšheidze.

Taga-Kaukaasia Demokraatlik Föderatiivne Vabariik

President oli Nikoloz Tšheidze.

Vabariik lagunes, kui Gruusia ja tema järel ka Aserbaidžaan ja Armeenia kuulutasid end iseseisvaks.

• 26. mai 1918: Gruusia kuulutatakse iseseisvaks
• 28. mai 1918: Armeenia kuulutatakse iseseisvaks
• 28. mai 1918: Aserbaidžaan kuulutatakse iseseisvaks

Taga-Kaukaasia Föderatsioon

Taga-Kaukaasia Föderatsiooni kohta (1922–1936 Nõukogude Liidus) vaata artiklit Taga-Kaukaasia SFNV.

Vaata ka

• Põhja-Kaukaasia