Thbilisi

See artikkel räägib linnast; koori kohta vaata artiklit Thbilisi (koor).

Thbilisi

[ thb'ilisi ]

gruusia თბილისი
(Tbilisi)

Thbilisi vapp

Thbilisi lipp

Pindala: 1420 km²

Elanikke: 1 082 400 (2016)^[1]

Koordinaadid: 41° 43′ N, 44° 47′ E

Koduleht: http://www.tbilisi.gov.ge/

Thbilisi vanalinn

Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis kasutatakse ka nimekuju Tiflis) on Gruusia pealinn.

Thbilisi asub Kura (Mtkvari) jõe mõlema kalda terrassidel Ida-Gruusia keskel.

Linna ISO 3166 kood on GE-TB.

Sisukord

RahvastikRedigeeri

Elanike arv on 1999. aasta andmetel 1,345 miljonit, nende hulgas on ligi 80 000 sõjapõgenikku Abhaasiast.

Aastal 1989 (enne Nõukogude Liidu lagunemist) oli linna elanike seas grusiine 66%, armeenlasi 12%, venelasi 10%, osseete 3%, kurde 2% ja kreeklasi 2%.

2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Thbilisi elanikest grusiine 84,2%, armeenlasi 7,6%, venelasi 3,0%, kurde 1,6%, aserbaidžaanlasi 1,0%, osseete 0,9%, kreeklasi 0,4%, ukrainlasi 0,3% ja teistest rahvustest inimesi 0,6%.

NimiRedigeeri

Linna on nime saanud gruusiakeelsest sõnast thbili 'soe' kuumaveeallikate järgi, mille juurde linn (legendi järgi just nende allikate pärast) rajati ning millele omistati ravitoime. Allikatel on juba sajandeid kümbluskohad, kus on vänge väävlilõhn.

Abhaasi Kharth (К̩арт̩), korea keeles 트빌리시 [T(h)bil-lishi], kreeka Tiflída (Τιφλίδα), vene Тбилиси, türgi Tibilisi, vana nimi (kuni 1936) Tiflis.

AjaluguRedigeeri

Thbilisi asutajaks peetakse 5. sajandil pKr elanud Kharthli kuningat Vahtang I Gorgasalit. Ta valis selle koha uueks kuninga residentsiks Iveria vana pealinna Mtshetha asemele. Kindlus oli seal olemas arvatavasti juba 4. sajandil eKr.

Thbilisi on olnud mitmete Gruusia riikide pealinnaks, kuid ka araablaste, türklaste ja teiste võõrvallutajate võimu all. 1801–1917 oli linn Venemaa Kaukaasia piirkonna peamiseks administratiivseks ja kaubanduslikuks keskuseks. Alates 1845. aastast valitses Venemaa siit Põhja-Kaukaasiat ja Taga-Kaukaasiat.

Esimest korda tegi Thbilisist kogu Gruusia pealinna David Ehitaja 1122. aastal.

1918–1921 oli Thbilisi iseseisva Gruusia pealinnaks. 1921 vallutas linna Punaarmee ja Thbilisist sai aastani 1936 Taga-Kaukaasia SFNV ja aastani 1991 Gruusia NSV pealinn. 4.–10. märtsini 1956 toimus veretöö, milles hukkus hinnanguliselt 106–800. 9. aprillil 1989 toimus Thbilisi veretöö.

HaridusRedigeeri

Thbilisis asub Thbilisi Riiklik Ülikool, mis asutati 26. jaanuaril 1918. Gruusias puudus selle ajani kõrghariduse omandamise võimalus, kuigi hariduse andmise traditsioonid ulatuvad kaugetesse aegadesse. Ülikooli avas Ivane Javahhišvili poolt juhitud haritlaste grupp kohe pärast Gruusia iseseisvuse väljakuulutamist. Kuigi Gruusia sai iseseisev olla ainult kolm aastat, jätkus heatasemelise hariduse andmine ülikoolis ka Nõukogude perioodil. Tol ajal rajati ka ülikooli poolt Gruusia Teaduste Akadeemia.

Ülikooli esimeseks rektoriks valiti keemik Petre Melikišvili. Avamise ajal oli õppejõude kokku 18, üliõpilasi 369 ning vabakuulajaid 89. Praegu õpib ülikoolis üle 30 000 üliõpilase. Õppeasutust juhivad professorite nõukogu ja rektorile alluvad ametnikud. Praegu on rektoriks filosoofiaprofessor Roin Metreveli.

ArhitektuurRedigeeri

Linna arhitektuuris peegeldub hommiku- ja õhtumaade kultuuri segunemine. Vanalinnale annavad keskaegse armosfääri käänulised tänavad, basaarid ja lamedate katustega madalad majad rohkelt kaunistatud rõdudega.

Uuemad linnaosad on euroopalikud.

Linna ümbritsevad metsade, aedade ja viinamägedega kaetud mäenõlvad.