Chișinău
Chișinău on Moldova Vabariigi pealinn.
| Chișinău | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| [ kišin'öu ] | |||
| |||
.jpg) Triumfikaar Chișinăus | |||
|
| |||
| Pindala |
123 km² [1]  | ||
| Elanikke | 695 400 (2019) | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 47° 1′ N, 28° 50′ E | ||
  | |||
Varem oli eesti keeles tuntud venekeelse nimekuju Kišinjov all. Moldova keele kürillilises kirjaviisis oli nime kuju Кишинэу (transkriptsioonis Kišineu).
AjaluguRedigeeri
Linna on ürikus esmamainitud 1466. aastal,[2] linnaõigused sai 1712. aastal. Kuulus 16. sajandist Türgile, alates 1812. aastast, pärast järjekordset Vene-Türgi sõda, Venemaale. Linn oli Bessaraabia oblasti ja Bessaraabia kubermangu keskus. 1856. aastal oli linn Venemaa keisririigi suuruselt viies linn Peterburi, Moskva, Odessa ja Riia järel. 1918. aastal kuulutati välja nõukogude võim, kuid veel samal aastal läks linn Rumeenia võimu alla. Vahepeal, 6. veebruarist kuni 9. aprillini 1918 oli linn iseseisva riigi, Moldova Demokraatliku Vabariigi pealinn. Pärast Bessaraabia vallutamist Punaarmee poolt 1940. aastal sai linnast Moldaavia NSV pealinn. Aastatel 1941–1944 hõivasid Bessaraabia Saksa ja Rumeenia väed ja linn läks tagasi Rumeeniale. Teise maailmasõja järel jäi linn taas NSV Liidule. 1991. aastal, pärast NSV Liidu lagunemist, sai linnast Moldova Vabariigi pealinn.
RahvastikRedigeeri
2007. aastal elas Chișinăus 592 900 inimest. Koos eeslinnadega oli rahvaarv 911 400.
Moldova 2004. aasta rahvaloenduse andmetel oli Chișinău elanikest moldaavlasi 67,6%, venelasi 13,9%, ukrainlasi 8,3%, rumeenlasi 4,5%, bulgaarlasi 1,2% ja gagauuse 0,9%.
HaridusRedigeeri
Linnas on 1945. aastal asutatud Chișinău Ülikool.
TransportRedigeeri
Linnas asub Chișinău rahvusvaheline lennujaam ja Chișinău raudteejaam.
GaleriiRedigeeri
Linnavalitsuse hoone
Arheoloogia ja ajaloo muuseum
Dacia bulvar öösel
Peapostkontor
Ștefan cel Mare bulvar
.jpg)
_(28922487610).jpg)
.jpg)
