Moldova

(Ümber suunatud leheküljelt Moldova Vabariik)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib riigist; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Moldova (täpsustus)

Moldova, ametliku nimega Moldova Vabariik (rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis tuntud ka kui Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas. Valdavalt rumeeniakeelne ja õigeusku Moldova piirneb põhjast, idast ja lõunast Ukrainaga ja läänes lahutab Moldovat Rumeeniast Pruti jõgi. Moldova territooriumil Dnestri vasakkaldal paikneb ka end iseseisvaks kuulutanud rahvusvaheliselt tunnustamata Transnistria. Moldova pealinn ja suurim keskus on Chișinău, kokku elab Moldova riigi ametlikes piires ligi 3 miljonit elanikku. Moldova majandus on suures osas põllumajanduslik ja hoolimata viimaste aastate edusammudest on Moldova üks vaesemaid riike Euroopas.

Moldova Vabariik


rumeenia Republica Moldova
Moldova asendikaart
Juhtlause Limba Noastra-i o Comoara
(Meie keel on aare)
Riigihümn Limba noastră
Pealinn Chișinău
Pindala 33 843 km²[1]
Riigikeel rumeenia
Rahvaarv 2 913 281 (2014)[2]
Rahvastikutihedus 86,1 in/km²
Riigikord Parlamentaarne vabariik
President Maia Sandu
Peaminister Natalia Gavrilița
Iseseisvus 27. august 1991
SKT 8,128 mld $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 2290 $ (2017)[4] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik leu (MDL)
Ajavöönd maailmaaeg +2
Tippdomeen .md
ROK-i kood MDA
Telefonikood 373

Tänapäevane Moldova riik on tekkinud ajaloolise Bessaraabia aladel ja välja arenenud 20. sajandil, mille jooksul oli Moldova nii Rumeenia osa kui ka Nõukogude Liidu liiduvabariik. Iseseisvuse Nõukogude Liidust kuulutas Moldova välja 27. augustil 1991 pärast augustiputši. Omariikluse saavutanud Moldova on üles ehitanud neutraalse ja parlamentaarse vabariigi, mis osaleb mitmetes rahvusvaheliste organisatsioonide (sealhulgas ka ÜRO, WTO ja OSCE) tegevuses.

LoodusRedigeeri

PinnamoodRedigeeri

Moldova asub Ida-Euroopa lauskmaa edelaosas. Riigi põhjaosa iseloomustab künklik tasandik, mis läheb risti läbi riigi loodest kagusse. Metsaga on kaetud 12% Moldova pindalast. Moldova lehtmetsad asuvad peamiselt riigi keskosas. Tuntuim neist on künklik Codru mets, kus on ka Moldova kõrgeim tipp, 430 meetri kõrgune Bălănești mägi. Maa lõunaosa iseloomustab madal stepilaadne Bugeaci tasandik, mis on kaetud uurete ja kuristikkudega.[5][6][7][8]

Moldova keskmine kõrgus merepinnast on 139 meetrit, kuid Codru metsas on keskmine kõrgus keskmiselt 350–400 m. Dnestri paremal kaldal Ida-Moldovas asub kõrgustik, mille kõrgeim tipp on 231 meetri kõrgune Dealul Vădeni küngas. Riigi kõige madalam koht on Dnestri ääres ja ulatub 2 meetrit meretasemest.[6][8][9]

VeekogudRedigeeri

Moldovas on kokku üle 3000 jõe, millest kümme on üle 100 kilomeetri pikad. Kõige olulisemad jõed on Dnestr (Moldovas 657 km) ja Prut (695 km). Suuremad jõed on veel Răut (286 km), Cogâlnic (243 km), Bîc (155 km) ja Botna (152 km). Moldovas on umbes 60 looduslikku järve ja 3000 veehoidlat. Moldova suurimad järved on Beleu, Dracele ja Rotunda. Moldova mageveevaru moodustab umbes 2200 looduslikku allikat.[5]

Moldoval merepiiri ei ole, kuigi Musta mere Dnestri lahest jääb riigil puudu vaid mõni kilomeeter. See-eest pääseb Moldova Mustale merele ligi Giurgiulești sadama kaudu Doonaul, millele ligipääsu võimaldas Moldovale alade vahetus Ukrainaga 1999. aastal. Ukraina oli valmis loovutama 450-meetrise lõigu Doonau kaldal, saades see-eest Moldovalt alasid Odessa läheduses. Kuigi Doonau jõgi voolab läbi Rumeenia ja Ukraina territooriumi, on jõgi laevatatav ning mõlemad riigid on võimaldanud Moldoval ligipääsu merekaubandusele.[10]

KliimaRedigeeri

Moldova kliima on mõõdukalt kontinentaalne. Moldova talved on lühikesed ja pehmed ning suved on pikad ja kuumad. Seetõttu on külmavaba periood Moldovas lühike ning sademete hulk suvel tagasihoidlik. Aasta keskmine sademete hulk kõigub riigi põhja- ja keskosas 600–650 millimeetri vahel ning lõunas ja kagus 500–550 millimeetri vahel.[5][7] Keskmine temperatuur talvel jääb –1 ... –2°C vahele, suvel on keskmine temperatuur vahemikus 25–30 °C.[11] Kõrgeim registreeritud temperatuur on Chisinaus 39,4 °C ja madalam temperatuur −35,5 °C Põhja-Moldovas (Balti ja Soroca ilmajaamas).[12]

RahvastikRedigeeri

Nõukogude ajal tõusuteel olnud Moldova rahvastik on iseseisvumisest peale olnud pidevas kahanemises. Kui 1989. aastal elas Moldovas umbes 4,3 miljonit elanikku, siis 2007. aasta alguses elas riigis 3,4 miljonit inimest[13] ja 2022. aastaks on Moldova elanike hinnanguline rahvaarv 2,9 miljonit elanikku.[14] Kui arvestada vaid Moldova hallatavadel aladel elavaid inimesi, siis 2021. aasta seisuga elas riigis 2 597 100 inimest.[15] Moldovlaste mediaanvanus on 37,7 eluaastat ja elanike arvu toob alla nii sündimusest (10,19 sündi 1000 elaniku kohta) kõrgem suremus (12,47 surma 1000 elaniku kohta) kui ka suur väljaränne riigist (–8,87 migranti 1000 elaniku kohta).[6] Viimane ametlik rahvaloendus toimus 2014. aastal ja ei kaasanud Transnistria andmeid.[16]

 
Moldova rahvastikupüramiid

Umbes 3/4 rahvast peab ennast moldovlasteks (75,1%). Suurimad rahvusvähemused on rumeenlased (7%), ukrainlased (6,6%), gagauusid (4,6%), venelased (4,1%) ja bulgaarlased (1,9%). Alla protsendi (0,8%) rahvastikust on pärit muudest rahvustest. Rahvastikust 80,2% räägib emakeelena rumeenia keelt, kuigi 56,7% elanikest nimetab oma emakeelt moldova keeleks. Lisaks sellele kõneleb 9,7% rahvastikust vene keelt, 4,2% gagauusi keelt, 3,9% ukraina keelt, 1,5% bulgaaria keelt ja 0,3% mustlaskeelt emakeelena. Valdav enamus rahvastikust on ristiusku. 90,1% on õigeusklikud ja 2,6% teistest kristluse harudest. Ülejäänud rahvastik ei ole oma usku määratlenud.[6]

Moldovas jätkub Nõukogude ajal hakanud linnastumine. Traditsiooniliselt elavad Moldova ajaloolised rahvad (moldovlased, ukrainlased ja gagauusid) maal ja 19. sajandist regiooni kolinud venelased ja ukrainlased peamiselt linnades, kuid aina rohkem kolivad linnadesse ka moldovlased. Sellegipoolest on linnades suures osas peamiselt suhtluskeelena kasutuses vene keel.[8] Suurimad Moldova linnad on riigi pealinn Chișinău (umbes 491 000 elanikuga), Tiraspol (149 000 elanikku) ja Bălți (144 000 elanikku).[17]

MajandusRedigeeri

Pärast iseseisvumist alustas Moldova järkjärgulist üleminekut käsumajandusest turumajandusele, erastades riigiettevõtted. Lokkav korruptsioon, vähene välisinvestorite huvi ning sisepoliitilised arengud takistasid aga kiiret ja edukat erastamist, mistõttu Moldova majandus on olnud kogu iseseisvuse perioodi väga nõrk. Kogu 21. sajandi on Moldova olnud üks vaesemaid riike Euroopas,[8] hoides pikka aega ka kõige vaesema riigi tiitlit Euroopas.[18]

Üle poole riigi maast on haritav ja enamust põlluharitavast maast kasutatakse põllukultuuride kasvatamiseks. Põllumajandus on mehhaniseeritud ja peaaegu kõik põllumajandustööd tehakse masinatega. Peaaegu kõigil maaomanikel on juurdepääs elektrile ning laialdaselt kasutatakse pestitsiide ja mineraalväetisi. Suurem osa põllukultuuride saadustest eksporditakse välismaale. Eriti olulised on viinamarjakasvatus ning puu- ja juurviljakasvatus, kuid olulisel kohal on ka tubaka ning päevalilleseemnete kasvatamine. Metsatustumise tõttu on Moldovas pidev puudus puidust ning seda imporditakse sisse Venemaalt.[8]

Moldova raudteevõrgustik liigub kahte põhiliini pidi – esimene läheb läbi Tiraspoli, Chișinău ja Ungheni ning teine läbi Tiraspoli ja Reni. Sisse tuuakse Moldovasse peamiselt kivisütt, naftasaadusi, rauda, värvilisi metalle, puitu, mineraalväetisi, masinaid ja seadmeid. Samuti toetub Moldova taristu peaaegu täielikult asfalteeritud (kuid suures osas remonti vajavale) teedevõrgule. Sõltuvalt asukohast on Moldovas oluline ka jõetransport, Dnestr on Moldova piires suures osas laevatatav ning Doonau võimaldab Moldoval ligipääsu merele. Õhutransport ühendab Moldovat teiste riikidega, peamine vabariigi lennujaam asub Chișinăus.[8] Olulisemad Moldova lennufirmad on Air Moldova, Moldavian Airlines, Nobil Air ja Tandem Aero.

HaldusjaotusRedigeeri

  Pikemalt artiklis Moldova haldusjaotus

Moldova haldusjaotus jaguneb kaheks tasemeks: kohalik tasand ning piirkondlik tasand. Kohaliku tasandi moodustavad linnad, kommuunid (comune) ja külad (sate). Linnad jagunevad veel omavalitsusega linnadeks (municipi) ning maakonnalinnadeks (orașe). Kokku on kohaliku halduse tasemel ligi 900 üksust. Omavalitsuslike üksuseid valitakse kohapeal ning neid valitakse omavalitsustesse otse. Kohalik haldus vastutab kohapealse eelarve, taristu hoolduse, kultuuriarendamise, tervishoiusüsteemi ülalhoiu ning sotsiaalsete struktuuride eest.[19]

Piirkondlikul tasandil jaguneb Moldova 2 territoriaalüksuseks (unitate teritorială), 2 keskalluvusega linnaks (municipi) ja 32 rajooniks (raion). Territoriaalüksused on autonoomsed alad, millel on õigus valida asjaajamine omas keeles ning Moldovas on neid kaks: Gagauusia ning Stînga Nistrului, millest viimase alasid Moldova de facto ei kontrolli. Keskalluvusega linnad on Moldovas Bălți ja Chișinău. Ülejäänud Moldova Vabariik on jaotatud 32 rajooniks, kus võim on kohaliku presidendi käes (presedinte). Piirkondlikud valitsused vastutavad regiooni hariduse, majanduse arendamise ja energeetika eest.[19]

AjaluguRedigeeri

VanaaegRedigeeri

Esimesed arheoloogilised jäljed tänapäevase Moldova territooriumil on pärit vanemast kiviajast ja on umbes 500 000 aastat vanad. Viienda aastatuhande lõpus ja neljanda aastatuhande alguses e.m.a. kujunes eneoliitikumi ajastul Moldova, Rumeenia ja Ukraina aladel välja Cucuteni-Tripilja kultuur, mille saavutused kunstis olid oma aja kohta väga tähelepanuväärsed. Kuuendast sajandist e.m.a. levisid Moldovas arvatavasti traakia keeli kõnelevate daaklatse ja geetide hõimud, kes püsisid tänapäevase Moldova aladel võimul kuni 1. sajandini e.m.a. Mõlemal hõimul olid sagedased kontaktid rannikul asuvate kreeklaste kolooniatega, millest olulisem oli Tyras (tänapäeval rumeenia keeles tuntud kui Cetatea Albă).[20][21] Esimesel sajandil e.m.a. suutis geedi valitseja Burebista ühendada oma ainuvõimu alla mitmed Doonau ja Dnestri kallastel, Karpaatide ja Balkani mäestikel ning Musta mere ääres elavad hõimud, olles esimene teadaolev suure hõimuliidu rajaja regioonis. Arvatavasti asus Burebista riigi keskus Sireti jõe orus Moldovas, kuhu hiljem kerkis ka tulevase Moldova vürstiriigi pealinn. Hõimuliit lagunes Burebista surma järel, kuigi Transilvaanias säilis vähendatud kujul Daakia kuningriik, mis Burebista liidust välja kasvas.[21]

Esimese sajandi jooksul e.m.a. sagenes ka kontakt daaklaste-geetide ning roomlaste vahel. Kontaktid olid nii poliitilised kui ka sõjalised ning esimeseks sajandiks pärast Kristust olid tavaliseks kujunenud daaklaste-geetide sõjaretked Rooma riiki. Seetõttu otsustas 2. sajandi alguses keiser Traianus hõimud oma võimu alla allutada. 106. aastal purustasid roomlased Daakia kuningriigi ja ühendasid Karpaatide ning Doonau vahel oleva maa-ala Roomaga. Vallutatud alad jagati Daakia ning Alam-Möösia provintsideks, millest viimase juurde kuulus ka Pruti ja Dnestri vahele jääv rannik ning seega ka väike osa Moldova lõunapoolsest osast.[21]

Traianus ehitas Pruti ja Dnestri vahelise ala kaitsmiseks Moldova territoorimile ka Traianuse valli, mille varemed kohati jätkuvalt Lõuna-Moldovas näha on. Hoolimata sellest ei suutnud Traianuse järglane Hadrianus kaitsta kõiki vallutatud alasid barbarite rünnakute eest, mistõttu tõmbasid roomlased välja mitmest raskemini kaitstavast territooriumist, sealhulgas loobuti tänapäeva Moldova territooriumil olevatest aladest. 273. aastal lahkusid roomlased pidevate barbarite rünnakute tõttu ka Moldova naabruses olevast Daakia provintsist. Sellegipoolest oli roomlaste mõju regioonile suur – hoolimata lühikesest kontrollist asusid regiooni elama roomlastest uusasukad, allutatud alad läbisid põhjaliku roomastamise ning ka pärast Rooma võimu taandumist jäid daaklased-geedid rääkima vulgaarladina keelt ja ääremaana Rooma maailma osaks.[21][22]

KeskaegRedigeeri

  Pikemalt artiklis Moldova vürstiriik

14. sajandi alguses ühendati Doonau ja Karpaatide vahelised Ungari kuningriigile kuulunud vojevoodkonnad Valahhia vürstiriigiks. Veidi hiljem asutati Karpaatidest idas paikneval territooriumil Moldova vürstiriik, mille 15. sajandil vallutas Osmanite riik, 1538 laiendas Türgi oma valdusi juba Kesk-Bessaraabiale ja Põhja-Bessaraabia sai Osmanite riigi vasallriigiks. Algul maksti türklastele lihtsalt makse, 18. sajandi alguses aga kaotati iseseisvus täielikult.

UusaegRedigeeri

1775. aasta sõjas kaotas Osmanite riik Moldova vürstiriigi põhjaosas asuva Bukoviina Austria ertshertsogkonnale. 1812. aastal Prantsusmaa keisri Napoleon I ja Venemaa keisri Aleksander I vahel sõlmitud mõjusfääride lepingu alusel liideti Põhja-Moldova Venemaa keisririigiga, ülejäänud praeguse Moldova territoorium sai nimeks Bessaraabia.

1856. aastal liideti Bessaraabia lõunapoolsed alad taas Moldova vürstiriigiga, mis koos Valahhiaga eraldus Osmanite riigist iseseisvaks Rumeeniaks. 1877–1878. aasta Vene–Türgi sõjas vallutas Venemaa Bessaraabia uuesti.

 
Rumeenia kuningriigi territoorium läbi 20. sajandi: purpur näitab vana kuningriiki enne 1913. aastat, oranž näitab Suur-Rumeenia alasid, mis ühinesid või annekteeriti pärast Teist Balkani sõda ja Esimest maailmasõda, kuid kaotati pärast Teist maailmasõda, ja roosa näitab alasid, mis ühinesid Rumeeniaga pärast Esimest maailmasõda ja jäid sinna ka pärast Teist maailmasõda

1917. aastal toimus Bessaraabias rahvaülestõus ja 1918. aastal kuulutas Bessaraabia parlament end Venemaast sõltumatuks iseseisvaks Moldova Rahvavabariigiks 6. veebruaril 1918. aastal ning katkestas kõik sidemed Nõukogude Venemaaga ning 9. aprillil hääletas Moldova parlament liitumise poolt Rumeenia kuningriigiga. NSV Liit asutas 1924. aastal Dnestri idakaldale väikese Moldaavia ANSV Ukraina NSV koosseisus.

NSV Liit esitas Rumeeniale ultimaatumi 26. juunil 1940, 28. juunil algas Punaarmee avalik sissetung, Rumeenia kuningriik leppis ultimaatumi tingimustega ja loovutas Moldova. Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina alad lahinguteta NSV Liidule. 2. juulil 1940 loodi nendel aladel marionetlik Moldaavia NSV. Pärast Bessaraabia liidendamist NSV Liiduga läks läänepoolne osa Moldaavia ANSV-st vastloodud Moldaavia NSV koosseisu, idapoolne liideti Odessa oblastiga.

12.-13. juunil 1941 toimus Moldovast ja Põhja-Bukoviinast küüditamine, mille käigus saadeti NSV Liidu Kasahtani, Komi ANSV, Krasnojarski kraisse ja Omski oblastisse ning Novosibirski oblastisse 29 839 inimest.

Teises maailmasõjas sai Rumeeniast Saksamaa liitlane ning ta võttis 1941. aastal Bessaraabia tagasi. Aastal 1944 vallutas Nõukogude Liit Moldova tagasi.

1989. aastal tuli võimule Moldova rahvarinne, 1990. aastal võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon ja 27. augustil 1991 kuulutati välja iseseisev Moldova Vabariik. Idapoolsed Moldova alad, mis olid olnud Moldaavia ANSV osad ja olid oluliselt tugevamalt venestunumad, kartsid rahvusmeelset Moldovat ja kuulutasid välja Transnistria Moldaavia Vabariigi, mis soovis esialgu säilitada Nõukogude Liitu ja hiljem liituda Venemaaga. Moldova proovis oma võimu Dnestri vasakkaldal taas kehtestada 1992. aastal Transnistria sõjas, aga Vene armee sekkumise tõttu suutis Transnistria end kaitsta.[23]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Geography". Republic Of Moldova: Official Website. Vaadatud 06.06.2022.
  2. Rahvaarv ilma Transnistriata.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 19.10.2018.
  4. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  5. 5,0 5,1 5,2 "Geography". Republic Of Moldova: Official Website. Vaadatud 06.06.2022.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 "Moldova". CIA: The World Factbook. Vaadatud 09.06.2022.
  7. 7,0 7,1 Helen Fedor (1995). Belarus and Moldova: country studies. Library of Congress Cataloging-in-Publication Data. Lk 93-205.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 8,5 "Moldova". Britannica. Vaadatud 09.06.2022.
  9. "Dealul Vădeni". geoview. Vaadatud 09.06.2022.
  10. "Landlocked Moldova gets international port". BNE Intellinews. 20.07.2009.
  11. "Climate and Average Weather in Moldova". Weather & Climate. Vaadatud 09.06.2022.
  12. "Climate - Moldova". Climates to Travel. Vaadatud 09.06.2022.
  13. Numărul populaţiei prezente la 1 ianuarie 2007. Statistica Moldovei, vaadatud 30.04.2015.
  14. Cristian Gherasim (02.08.2021). "Moldova facing Europe's worst demographic crisis". EU Observer.
  15. MOLDOVA ÎN CIFRE 2021
  16. Quality Assessment of the Population and Housing Census 2014 in the Republic of Moldova. Genf: United Nations Economic and Social Counci. 06.10.2017.
  17. "Biggest Cities In Moldova". Worldatlas. 11.06.2020.
  18. "Moldova". People in Need. Vaadatud 09.06.2022.
  19. 19,0 19,1 "Moldova". CCRE. Vaadatud 11.06.2022.
  20. "History". Republic Of Moldova: Official Website. Vaadatud 08.10.2022.
  21. 21,0 21,1 21,2 21,3 Rebecca Haynes (19.03.2020). Moldova: A History. Bloomsbury Publishing.
  22. Indrek Jääts (15.02.1994). "Moldovast ja moldaavlastest". Päevaleht.
  23. Mihály Borsi (2007). Transnistria – an unrecognised country within Moldova. SEER: Journal for Labour and Social Affairs in Eastern Europe 10(4). Lk 45-50.

VälislingidRedigeeri