Katar
 |
See artikkel räägib riigist; usulise liikumise kohta vaata artiklit katarid |
Katar on riik Lähis-Idas Pärsia lahe rannikul. Sel on piir Saudi Araabiaga (60 km) ja riigi rannajoone pikkus on 563 kilomeetrit.
|
Katar
| |||
 | |||
| Riigihümn | Katari hümn | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Doha | ||
| Pindala |
11 437 km²  | ||
| Riigikeel | araabia | ||
| Rahvaarv |
2 639 211 (2017)[1] | ||
| Rahvastikutihedus | 230,8 in/km² | ||
| Riigikord | absoluutne monarhia | ||
| Emiir | Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī | ||
| Peaminister | Khālid ibn Khalīfah ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Thānī | ||
| Iseseisvus | 3. september 1971 | ||
| SKT |
167,605 mld $ (2017)[2] | ||
| SKT elaniku kohta |
63 249 $ (2017)[3] | ||
| Rahaühik | riaal (QAR) | ||
| Usund | islam | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg +3 | ||
| Tippdomeen | .qa | ||
| ROK-i kood | QAT | ||
| Telefonikood | 974 | ||
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Katar on maailma üks jõukamaid riike olles maailma suuruselt 57 majandus ja sisemajanduse kogutoodangult elaniku kohta maailmas suuruselt 12. riik (Aasias Singapuri järel suuruselt teine).[4] Samas on Katar rahvaarvult ja pindalalt maailma üks väiksemaid riike (rahvaarvult maailma suuruselt 137. riik).[5]
Poliitiline süsteemRedigeeri
Katar on absoluutse monarhiaga riik. Riigipea on emiir, kes teostab nii seadusandlikku kui ka enda nimetatud valitsusega täitevvõimu.[6]
2007. aastani nõustas teda ühekojaline nõuandev kogu (Majlis ash-Shura), mille 35 liiget nimetas ta ise. Põhiseadus näeb ette 45-kohalise nõuandva kogu, mille 30 liiget valib rahvas ja 15 nimetab emiir. Uue põhiseaduse järgi valiti parlament 2007. aastal. Valida võivad kõik vähemalt 18-aastased. Valitsuskabineti liikmed ja peaministri määrab emiir lähedaste perekondade liikmete hulgast. Erakondade tegevus on keelatud. Apellatsioonikohus on kõrgeim kohtuorgan, usuküsimustega tegelevad šariaadikohtud. Klassifikatsiooni alusel on Katar mittevaba riik. Korruptsiooniindeksi järgi asub Katar 32. kohal.
SümboolikaRedigeeri
Nagu Bahreini lipu nii on ka Katari lipu aluseks haridžiidide islamirühmitiste punakaspruun lipp (aastast 1971). Suurbritannia nõudmisel lisati sellele 1860. aastatel varda poole valge riba. Suurbritannia lepingu (aastal 1916) kohaselt lisati lipule 9 valget sakki, mis osutavad asjaolule, et Katar oli Pärsia lahe äärsete nn lepinguosaliste emiraatide 9. liige. Punakaspruun värv sümboliseerib sõdades valatud verd ja valge rahu. Lipuvärvides vapi (aastast 1978) keskel on traditsiooniline Araabia purjekas dau, palmisaar ja kaks ristatud mõõka. Rahvusloom on valge-orüks.
LoodusRedigeeri
Katari poolsaar ulatub lõuna-põhja suunas Pärsia lahte. Selle põhjaosas on luidetega tasandik, keskosas kivikõrb ja lõunaosas liivakünkad. Rannikut ümbritsevad korallrahud, mis on kohati 4 kilomeetri laiused. Valitseb kuum troopiline kliima.
Suvel puhuvad Araabia poolsaare kõrbealadelt kuivad kuumad tuuled, mis sageli tugevnevad liivatormideks. Alalise vooluga jõgesid ei ole, tasandikku (madalikku) liigestavad vadid.[6] Põhjaveevaru ei rahulda riigi vajadusi, seetõttu magestatakse merevett. Looduslikus taimkattes on peamiselt kuivalembesed põõsad ja poolpõõsad. Kataris on 11 liiki imetajaid, 14 liiki pesitsevaid linde ja 10 liiki roomajaid. Kaitsealasid on 15.
Kataril leidub rikkalikult naftat ja maagaasi.[6]
RahvastikRedigeeri
Ainult 20% rahvastikust moodustavad põliselanikud Katari araablased, sama palju elab riigis araabia maadest saabunuid ja nende järglasi ning Iraanist ümber asunud araablasi, Indiast ja Pakistanist tulnuid on kumbagi 18% ning pärslasi 10% Katari rahvastikust[viide?]. Suureneb tailaste, filipiinlaste ja indioneeslaste sisseränne. 91% inimesi elab pealinnas, sisemaal on püsiasustus vaid oaasides. Peale araabia keele kasutatakse ka inglise keelt. Haridust toetab tugevalt riik. Riigiusk on islam. Tervisehoiukulutused moodustavad riigi SKT-st 3%, 450 inimese kohta on 1 arst ja 570 inimese kohta on 1 haiglakoht.
MajandusRedigeeri
Katari majandus põhineb nafta- ja maagaasi ammutamisel.[6] Katari naftamaardlad avastati 1939. aastal ning naftat hakati tootma alates 1949. aastast. Katari käsutuses on maailma üks suurimaid gaasimaardlaid. Enne II maailmasõda tegeles Katari elanikkond peamiselt pärlite müümise ja kalapüügiga. Sel ajal oli Katar üks maailma vaesemaid riike. Alates 1970ndatest on Katari sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta maailma üks suuremaid.[7] Katar on üks maailma suurimaid vedeldatud gaasi eksportijaid. Kataris toodetakse ka terast ja tsementi.
Viljaka maa ja kastmiseks kasutatava vee nappus seab Katari põllumajandusele tõsised piirangud ning suur osa riigi toidust importitakse.[7]
Enne 2017. aastat importis Katar ligi kolmandiku toiduainetest Saudi Araabiast ja Araabia Ühendemiraatidest. 2017. aastal katkestasid Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Bahrein ja Egiptus Katariga diplomaatilised sidemed ning transpordilepingud, mille tõttu on Katar hakanud importima lehmi Saksamaalt, Ungarist, Hollandist, USAst ja Austraaliast. Pärast majandusliku blokaadi kehtestamist on ilmunud Katari poodidesse palju Türgi ja Iraani toiduaineid.[8]
1997. aastal alustas tööd Doha väärtpaberite börs.[7]
Riigil olulisemad sadamad on Doha ja Umm Saʿīd. Dohas asub rahvusvaheline lennujaam. Qatar Airways on Katari riiklik lennufirma.[7]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 8.04.2019.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ "GDP per capita". World Pank. Vaadatud 22.11.2022.
- ↑ "List of countries and dependencies by population". Vaadatud 22.11.2022.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 EE 4. köide, 1989.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 "Economy of Qatar". Britannica.com. Vaadatud 22.11.2022.
- ↑ Zahraa Alkhalisi, Tuqa Khalid (12. juuli 2017). "Qatar airlifts in cows after Arab embargo cuts milk supplies". CNN. Cable News Network. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. juuli 2017.
VälislingidRedigeeri
