Saudi Araabia
See artikkel räägib riigist; ansambli kohta vaata artiklist Saudi-Araabia (ansambel) |
Saudi Araabia (araabia keeles السعودية; as-Saʿūdīyah, ametlikult Saudi Araabia Kuningriik (لمملكة العربية السعودية; al-Mamlakah ʿArabīyah as-Saʿūdīyah)) on riik Lähis-Idas Araabia poolsaarel.
Saudi Araabia Kuningriik
| |||
Juhtlause |
لا إله إلا الله ومحمد رسول ال ('Lā ʾilāha ʾillāl–lāh, Muhammadun rasūl allāh') Ei ole teist jumalust peale Allahi, Muhammed on Jumala Sõnumitooja | ||
---|---|---|---|
Riigihümn | "Āsh al-Malīk" | ||
Pealinn | Ar-Riyāḑ | ||
Pindala | 2 150 000 km² | ||
Riigikeel | araabia | ||
Ametlikud keeled | araabia | ||
Rahvaarv | 33 000 000 (2018) | ||
Rahvastikutihedus | 15,3 in/km² | ||
Riigikord | absoluutne monarhia | ||
Kuningas | Salmān | ||
Peaminister | Muḩammad bin Salmān | ||
Iseseisvus | riik moodustati 23. septembril 1932 | ||
SKT | 683,827 mld $ (2017)[1] | ||
SKT elaniku kohta | 20 849 $ (2017)[2] | ||
Valuuta | Saudi Araabia riaal (SAR) | ||
Ajavöönd | maailmaaeg +3 | ||
Tippdomeen | .sa | ||
ROK-i kood | KSA | ||
Telefonikood | 966 |
Saudi Araabia pindala on ligikaudu 2 150 000 km², mis teeb sellest geograafiliselt suurima iseseiseva riigi Lähis-Idas, Alžeeria järel teine suurima Araabia maa, suuruselt viienda riigi Aasias ja kaheteistkümnda kogu maailmas. Põhjas piirneb riik Jordaania ja Iraagiga, kirdes Kuveidiga, idas Qatari, Bahreini ja Araabia Ühendemiraatidega, kagus Omaani ja Lõunas Jeemeniga. Saudi Araabia on ainuke riik, mille rannikualad ulatuvad Punasest merest (läänes) Pärsia laheni (idas). Riigis elas 2018. aasta seisuga umbes 33 000 000 inimest, kellest ligi pooled on alla 25 aasta vanad[3].
Tänapäeva Saudi Araabia territoorium koosnes ajalooliselt neljast piirkonnast: Al-Ḩijāz, Najd, Al-Aḥsāʾ ja ‘Asīr.[4] Tänapäevase Saudi Araabia ajaloo alguspunktiks võib lugeda Saudi Araabia Kuningriigi asutamist 1932. aastal, mil ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd ehk Ibn Saudina liitis 1902. aastal alanud vallutustega kõik neli piirkonda ühtseks riigiks. Kuningriigis kehtib islamistlik absoluutne monarhia ja seda valitseb Saudi dünastia.
Riigis asuvad kaks islami kõige pühamat paika: Meka Suur mošee (al-Masjid al-Ḥarām) ja Prohveti mošee (Masjid al-Nabawi). Ametlikuks riigikeeleks on araabia keel.
Saudi Araabiat peetakse rahvusvaheliselt nii regionaalseks kui ka keskmiseks võimuks.[5] Riik on 2017. aasta seisuga USA järel maailma teine suurim naftatootja[6] ja 2014. aasta seisuga maailma suurim nafta eksportija[7] ja perioodil 2015–2019 maailma suurim relvaimportija (12%). Saudi Araabia on ÜRO, Islami Koostöö Organisatsiooni, G20, Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu ja OPEC-i liige.
Rahvastik
muudaReligioon
muudaRahvastikust 85% on sunniite, šiiite on 15%.
Haldusjaotus
muudaSaudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks:
Õigussüsteem
muudaÕiguses juhindutakse esmajoones Koraani ja Sunna õpetustest tuletatud islami šariaadist.[8] Saudi Araabia on tänapäevaste moslemiriikide seas ainulaadne selle poolest, et šariaat ei ole kodifitseeritud ja puudub kohtupretsedentide süsteem, mis võimaldab kohtunikel kasutada otsuse tegemiseks sõltumatut õiguslikku põhjendust. Seega tekivad lahknevad kohtuotsused ka näiliselt identsete juhtumite puhul, mis muudab õigusliku prognoositavuse keeruliseks.[9][10] Saudi Araabia kohtunikud kalduvad järgima Hanbali jurisprudentsi koolkonna (fiqh) põhimõtteid, mis on leitavad eelmodernsetes tekstides, ja on tuntud Koraani ja hadithide sõna-sõnalise tõlgendamise poolest.[11] 2021. aastal teatas Saudi Araabia kohtureformidest, et kõrvaldada lahknevused.[12]
Kuninglikud dekreedid on teine peamine õiguse allikas, kuid neid nimetatakse pigem määrusteks kui seadusteks, kuna need alluvad šariaadile.[8] Kuninglikud dekreedid täiendavad šariaati sellistes valdkondades nagu töö- ja äriõigus. Lisaks on traditsioonilised hõimuõigused ja tavad endiselt olulised.[14] Šariaadivälised valitsuse tribunalid lahendavad tavaliselt vaidlusi, mis on seotud konkreetsete kuninglike dekreetidega.[15] Nii šariaadikohtute kui ka valitsuse tribunalide viimane apellatsioon esitatakse kuningale ning kõik kohtud ja tribunalid järgivad šariaadi tõendus- ja menetlusreegleid.[16]
Praktiseeritakse kättemaksukaristusi ehk qisasid: näiteks võib silma kaotanud ohvri nõudmisel süüdlaselt silma kirurgiliselt eemaldada.[17] Tapetute perekonnad võivad valida, kas nõuda surmanuhtlust või anda kurjategija poolt diyya (vereraha) tasu eest armu.[18]
Surmanuhtlus
muuda2019. aastal oli Saudi Araabia üks neljast (86% hukatutest) maaimas kõige rohkem inimesi hukkavaid riike.[19] 2024. aastal hukati Saudi Araabias 274 süüdimõistetut, neist üle saja välismaalase.[20] 2022. aastal hukati 147 inimest, 2023. aastal mõisteti näiteks surma mees ühismeediasse postitatud arvamusavalduse eest.[21]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ Glen Carey & Dana El Baltaji (25. juuni 2018). "Saudi Arabia's Shift". The Washington Post (inglise keeles). Originaali arhiivikoopia seisuga 25. märts 2019. Vaadatud 25. märts 2019.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Madawi Al-Rasheed (2013). A Most Masculine State: Gender, Politics and Religion in Saudi Arabia. lk 65. ISBN 978-0-521-76104-8.
- ↑ Barry Buzan (2004). The United States and the Great Powers. Cambridge: Polity Press. lk 71. ISBN 978-0-7456-3375-6.
- ↑ "FREQUENTLY ASKED QUESTIONS" (inglise keeles). U.S. Energy Information Administration. Vaadatud 25. märts 2019.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ "COUNTRY COMPARISON :: CRUDE OIL - EXPORTS". The World Factbook (inglise keeles). Luure Keskagentuur. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. detsember 2017. Vaadatud 25. märts 2019.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ 8,0 8,1 Viitamistõrge: Vigane
<ref>
-silt. Viide nimegaCampbell
on ilma tekstita. - ↑ Otto, pp. 161–162
- ↑ The Report: Saudi Arabia. Oxford Business Group. 2009. Lk 202. ISBN 978-1-902339-00-9.
it is not always possible to reach a conclusion on how a Saudi court or judicial committee would view a particular case [because] decisions of a court or a judicial committee have no binding authority with respect to another case, [and] in general there is also no system of court reporting in the Kingdom.
- ↑ Hefner, Robert W. (2011). Shari'a Politics: Islamic Law and Society in the Modern World. Indiana University Press. Lk 58. ISBN 978-0-253-22310-4.
- ↑ Turak, Natasha (9. veebruar 2021). "Saudi Arabia announces major legal reforms, paving the way for codified law". CNBC (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2021. Vaadatud 20. septembril 2022.
- ↑ Bowen 2007, lk 13.
- ↑ Otto, p. 157
- ↑ Esposito, John L. (1998). Islam and politics. Syracuse University Press. Lk 110–112. ISBN 978-0-8156-2774-6.
- ↑ Campbell, Christian (2007). Legal Aspects of Doing Business in the Middle East. Lulu Enterprises Incorporated. Lk 268–269. ISBN 978-1-4303-1914-6.
- ↑ "Saudi Arabian justice: Cruel, or just unusual?". The Economist. 14. juuni 2001. Originaali arhiivikoopia seisuga 8. aprill 2018. Vaadatud 20. veebruaril 2020.
- ↑ "Saudis Face Soaring Blood-Money Sums". The Washington Post. 27. juuli 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. november 2012. Vaadatud 3. septembril 2017.
- ↑ "Surmanuhtlus Euroopas ja maailmas: peamised faktid". Teemad | Euroopa Parlament. 3. juuli 2019. Vaadatud 17. novembril 2024.
- ↑ ERR (17. november 2024). "Saudi Araabia on tänavu hukanud üle saja välismaalase". ERR. Vaadatud 17. novembril 2024.
- ↑ ERR (30. august 2023). "Saudi Araabia mõistis mehe surma sotsiaalmeedia postituste eest". ERR. Vaadatud 17. novembril 2024.
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Saudi Araabia |
- Riigi ametlik koduleht (inglise keeles)