Islami Koostöö Organisatsioon

Islami Koostöö Organisatsioon (inglise keeles Organisation of Islamic Cooperation (OIC), araabia keeles منظمة التعاون الاسلامي‎, prantsuse keeles Organisation de la Coopération Islamique (OCI); algselt Islami Konverentsi Organisatsioon) on islamimaailma suurim valitsustevaheline organisatsioon, mille koosseisu kuulub 2012. aasta seisuga 57 suveräänset riiki. Viis riiki ja kaheksa organisatsiooni on vaatlejate staatuses. See teeb OIC-st ühe suurema ja olulisema rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kõrval.

Islami Koostöö Organisatsioon
Organisation of Islamic Cooperation
منظمة التعاون الاسلامي‎
Organisation de la Coopération Islamique

██ Liikmesriigid ██ Vaatlejariigid ██ Liikmesus blokeeritud ██ Liikmesus peatatud
Asutatud	25. september 1969

Organisatsioon kujutab endast islamimaailma kollektiivset häält, mis püüab tagada ja kaitsta moslemite maailma huve ning edendada ka rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Ta kujutab endast rahumeelset valitsustevahelist organisatsiooni, mis ühendab ühe religiooni ja sarnase kultuuriga suveräänseid riike.

Ajalugu

Islami Konverentsi Organisatsiooni asutati 25. septembril 1969 Marokos Rabatis peetud esimesel Islami riikide tippkohtumisel, suuresti oli see vastukaaluks 21. augustil 1969 toimunud Al-Aqsa mošee rünnakule. Märtsis 1970 moodustas esimene välisministrite nõukogu istung peasekretariaadi ja pani talle ülesandeks tagada liikmesriikidevahelist koostööd ja koordineerida nende tegevust. 1972. aastal toimunud kolmandal kokkusaamisel kinnitati ka organisatsiooni põhikiri ja eesmärgid, mille esialgseteks põhipunktideks oli islamimaailma koostöö suurendamine: poliitika, majanduse, kultuuri, teaduse ja sotsiaalvaldkondades.

Kui peasekretariaat alustas tööd sisuliselt ainult kohtumiste korraldajana ja koostöö koordineerijana, siis 1981. aasta Meka deklaratsioon suurendas tema ülesandeid. Prioriteediks kujunes eelkõige majanduslik koostöö. Praegu kehtiv põhikiri ja arengusuunad on vastu võetud 2008. aastal. 2011. aasta juunis muutis organisatsioon oma nime Islami Koostöö Organisatsiooniks.

Liikmeskond

Rohkem kui 40 aastaga pärast asutamist kasvas organisatsiooni liikmeskond 25 asutajaliikmest 57 liikmeni, kes on islami usku ja järgivad riiki neljalt mandrilt, mille elanikkond ulatub ligikaudu 1,5 miljardini (umbes 1/5 kogu maailma rahvastikust), mis teeb temast suure kogukonna ja tugeva jõu.

Täieõiguslikud liikmed

Sisseastumise aasta	Uued liikmesriigid	Liikmesriikide arv
1969	Afganistan, Alžeeria, Tšaad, Egiptus, Guinea, Indoneesia, Iraan, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Liibüa, Malaisia, Mali, Mauritaania, Maroko, Niger, Pakistan,Palestiina, Jeemen, Saudi Araabia, Senegal, Sudaan, Somaalia, Tuneesia, Türgi	25
1970	Bahrein, Omaan, Katar, Süüria, Araabia Ühendemiraadid	30
1972	Sierra Leone	31
1974	Bangladesh, Gabon, Gambia, Guinea-Bissau, Uganda	36
1975	Burkina Faso, Kamerun	38
1976	Iraak, Maldiivid, Komoorid,	41
1978	Djibouti	42
1982	Benin	43
1984	Brunei	44
1986	Nigeeria	45
1991	Aserbaidžaan	46
1992	Albaania, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Turkmenistan	50
1994	Mosambiik	51
1995	Kasahstan, Usbekistan	53
1996	Suriname	54
1997	Togo	55
1998	Guyana	56
2001	Elevandiluurannik	57

Vaatlejad

Aasta	Riik	Rahvusvaheline organisatsioon	Moslemite kogukond/ühendus
1975		Araabia Liiga
1976		ÜRO
1977		Mitteühinemisliikumine, Aafrika Liit	Moro Rahvuslik Vabastamise Rinne (Moro National Liberation Front)
1979	Põhja-Küprose Türgi Vabariik
1994	Bosnia ja Hertsegoviina
1995		Majandusliku Koostöö Organisatsioon
1997	Kesk-Aafrika Vabariik
1998	Tai
2005	Venemaa

Struktuur

Islami tippkohtumine

On kõrgeim organisatsiooni poliitikat kujundav organ, mis koosneb liikmesriikide valitsuse juhtidest või riigipeadest, kes saavad kokku iga kolme aasta tagant, et määratleda organisatsiooni visioone ja suunitlusi.

Välisministrite nõukogu

Kohtuvad enamasti üks kord aastas riigipeade tippkohtumiste vahel. Kohtumisel arutletakse ja analüüsitakse riigipeade määratletud programmide teostamist ja hinnatakse nende edukust ja vajalikkust.

Peasekretariaat

Peasekretariaat on organisatsiooni täidesaatev organ, kelle pädevuses on igapäevane organisatsiooni juhtimine ning eelnevate organite otsuste rakendamise kontrollimine. Peasekretariaati juhib peasekretär, kelle välisministrite nõukogu valib neljaks aastaks ning teda tagasi valida on võimalik ainult üks kord. Peasekretär vastutab välisministrite nõukogu ees ja esitab neile aruandeid on töö kohta. Tema tööülesanded on jaotatud osakondade vahel, mida juhivad abipeasekretärid.

Peasekretärid

Peasekretär	Riik	Ametiaeg
Tunku Abdul Rahman	Malaisia	1971–1973
Hassan Al-Touhami	Egiptus	1974–1975
Amadou Karim Gaye	Senegal	1975–1979
Habib Chatty	Tuneesia	1979–1984
Syed Sharifuddin Pirzada	Pakistan	1985–1988
Hamid Algabid	Niger	1989–1996
Azeddine Laraki	Maroko	1997–2000
Abdeolouahed Belkeziz	Maroko	2001–2004
Ekmeleddin Ihsanoglu	Türgi	2005–

Alalised komiteed

Erivaldkondade tõhususe tõstmiseks, koostöö tugevdamiseks ja selle aktiivsuse tõstmiseks on loodud spetsialiseeritud alalised komisjonid, kes tegelevad kindlate valdkondadega. Enamik neist tegutseb ministrite tasandil, kuid on ka riigipeadest koosnevaid komisjone.

• ALQUDS komitee (komisjon): teostavad Islami Konverentsi Organisatsiooni või teiste selle asutusega seotud rahvusvaheliste organisatsioonide poolt vastu võetud resolutsioonide rakendamise järelevalvet; teevad koostööd ka teiste asutustega; teevad liikmesriikidele ettepanekuid, kuidas paremini resolutsioone ellu viia või rakendada; rakendavad kõiki Araabia-Iisraeli konflikti resolutsioone.
• Informatsiooni ja kultuurivaldkonna alaline komitee (COMIAC): peamised ülesanded on soodustada liikmesriikidevahelist informatsiooni vahetamist ja kommunikatsiooni; teostada selle valdkonda puudutava resolutsioone rakendamise järelevalvet; valmistada ette uusi programme ja ettepanekuid informatsiooni ja kultuurivaldkondade koostöö suurendamiseks ja nende arendamiseks.
• Majandus- ja kaubanduskoostöö alaline komitee (COMCEC): komitee tegeleb eelkõige majandus- ja kaubanduskoostöö valdkonda puudutavete resolutsioonide rakendamise jälgimisega; koostöö tõhustamise, tugevdamise ja suurendamisega ning töötab välja programme ja ettepanekuid, tõstmaks nendes valdkondades suutlikkust.
• Teaduse- ja tehnoloogiakoostöö komitee (COMSTECH): komitee jälgib nende valdkondi puudutavate resolutsioonide rakendamist; loob uusi meetmeid koostöö suurendamiseks; valmistab ette programme ja tuleviku visioone.

Allüksused

Allpool nimetatud institutsioonid on loodud Islami Koostöö Organisatsiooni riigipeade resolutsioonide raames ja kooskõlastatud välisministrite konverentsiga. Liikmesriigid peavad olema automaatselt nende asutuste liikmed ja osalema nende tegevuses.

• Islami riikide statistilise majanduse ja sotsiaalvaldkonna uuringute ja koolituskeskus (SESRIC)
• Islami ajaloo, kunsti ja kultuuri uurimiskeskus (IRCICA)
• Islami Tehnoloogia Ülikool (IUT)
• Islami kaubanduse arengu keskus (ICDT)
• Rahvusvaheline islami "Fiqh" akadeemia (IIFA)
• Islami solidaarsusfond ja selle "Wagf" (ISF)

Spetsialiseeritud üksused

Allpool nimetatud institutsioonid on loodud Islami Koostöö Organisatsiooni riigipeade resolutsioonide raames ja kooskõlastatud välisministrite konverentsiga. Osalemine nende üksuste töös on iga liikmesriigile vabatahtlik. Nende institutsioonide eelarved on sõltumatud peasekretariaadi omast.

• Islami Arengu Pank (IDB)
• Islami Hariduse, Teaduse ja Kultuuri organisatsioon (ISESCO)
• Islami Ringhäälingu Liit (IBU)
• Islami rahvusvaheline uudiste agentuur (IINA)

Muud üksused

Osalemine nende institutsioonide töös on vabatahtlik. Nende eelarved ei sõltu peasekretariaadi eelarvest. Nad on loodud eelkõige Islami Konverentsi Organisatsiooni egiidi all.

• Islami Kaubandus-Tööstuskoda (ICCI)
• Islami maailma majanduslik foorum WIEF)
• Islami pealinnade ja linnade organisatsioon (OICC)
• Islami rahvusvaheline "noorkuu" komitee (ICIC)
• Araabia-Islami rahvusvaheliste koolide ülemaailmne föderatsioon (WFAIIS)
• Laevaomanike organisatsioon (OISA)
• Islami konverentsi noorte koostöö ja dialoogi foorum (ICYF-DC)
• Islami teadusakadeemia (IAS)
• Islami pankade ja finantsasutuste üldnõukogu (CIBAFI)
• Islami riikide meteoroloogia instituut (SMIIC)