Tadžikistan

Tadžikistan (tadžiki keeles Тоҷикистон Todžikiston; ametlikult Tadžikistani Vabariik (Ҷумҳурии Тоҷикистон Džumhurii Todžikiston)) on merepiirita riik Kesk-Aasias. See piirneb põhjas Kõrgõzstani, idas Hiina, lõunas Afganistani ja läänes Usbekistaniga.

Tadžikistani Vabariik


tadžiki Ҷумҳурии Тоҷикистон
(Džumhurii Todžikiston)
vene Республика Таджикистан
(Respublika Tadžikistan)
Tadžikistani asendikaart
Juhtlause Истиқлол, Озодӣ, Ватан (Istiklol, Ozodi, Vatan)
("Iseseisvus, vabadus, kodumaa")
Riigihümn Surudi Milli
Pealinn Dušanbe
Pindala 143 100 km²
Riigikeel tadžiki keel
Ametlikud keeled tadžiki keel, vene keel
Rahvaarv 10 033 860 (2022)[1]
Rahvastikutihedus 70,1 in/km²
Riigikord presidentaalne vabariik
President Emomali Rahmon
Peaminister Kohir Rasulzoda
Iseseisvus 9. september 1991
(Nõukogude Liidust)
SKT 7,146 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 801 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Rahaühik somoni (TJS)
Usund islam
Ajavöönd maailmaaeg +5
Tippdomeen .tj
ROK-i kood TJK
Telefonikood 992

Riigi pealinn ja suurim linn on 860 000 elanikuga Dušanbe. Teised suuremad linnad on Hudžand, Kulob ja Bohtar.

LoodusRedigeeri

GeoloogiaRedigeeri

Tadžikistan on kaetud kõrgmäestikega: üle kahe kolmandiku riigi pindalast on kõrgmäestik. Peaaegu pool riigi territooriumist asub vähemalt 3000 m kõrgusel. Riigi idaosas domineerivad Pamiiri mäestik ja suurem osa Pamiiri kõrgustikust. Seal asub ka riigi kõrgeim mägi, 7495 m kõrgune Ismoili Somoni mäetipp (varasema nimega Kommunismi mäetipp). Riigi põhjaosas asub Alai ahelik. Zarafšoni ahelikust lõuna pool asub Fanni ahelik. Ainult kõige põhjapoolsemas osas Tadžikistanis on madalik, osa Fergana orust, mida niisutab riigi suurim jõgi Sõrdarja ja mida saab intensiivselt maaviljeluse jaoks kasutada. Enamikus riigis on kõrguse ja reljeefi tõttu võimalik ainult loomakasvatus.

KliimaRedigeeri

Tadžikistan asub kuivas lähistroopilises kliimavööndis. Kliima on äärmiselt mandriline, talv on külm ja suvi kuum. Välja arvatud orgudes ja vesikondades, kus valitseb niiskem kliima, võib suvekuudel õhutemperatuur kuni 45 °C tõusta. Riigi madalamate ja kõrgemate piirkondade vahel on suured temperatuurierinevused. Aastane sademete hulk on suhteliselt väike, mistõttu domineerib stepitaimestik. Fergana valgalas on sademete hulk vaid 140 mm aastas. Ainult Hissari mäestiku lõunapoolsed nõlvad on sademeterikkad, 1700 mm aastas.

RiikRedigeeri

Vabaühenduse Freedom House aruandes "Freedom in the World"[4], mis kaardistab riikide demokraatia olukorda, oli Tadžikistani indeks 2017. aastal 100 punktist 11, millega liigitati riik "mittevaba" kategooriasse.[5]

SisejulgeolekRedigeeri

Tadžikistani sisejulgeolekuasutuste ühenduse moodustavad: Tadžikistani Julgeolekunõukogu, riigikaitse teenistus, Rahvuslik Julgeolekuteenistus, Tadžikistani siseministeerium, narkootikumide kontrolli agentuur jt.

RahvastikRedigeeri

2000. aasta rahvaloenduse andmetel olid 79,9% elanikest tadžikid, 15,3% usbekid, 1,1% venelased, 1,1% kirgiisid.

Tadžikistani statistikaameti andmetel elas 2010. aastal 27% elanikkonnast linnades.[6]

Ligi 98% elanikest on islamiusku. Neist omakorda 87%–95% on sunniidid.

HaldusjaotusRedigeeri

 
Tadžikistani haldusjaotus

Tadžikistan jaguneb halduslikult neljaks piirkonnaks – kaheks vilajetiks (vilojat), üheks autonoomseks vilajetiks (vilojat muhtor) ja vabariikliku alluvusega rajoonideks (keskusega Dušanbes). Riikliku alluvusega on 13 rajooni ja 5 linna.

  1. Hatloni vilajett
  2. Mägi-Badahšani autonoomne vilajett
  3. Sugdi vilajett
  4. Vabariikliku alluvusega rajoonid

MajandusRedigeeri

 
Riik on väga mägine ja teatud piirkondadesse ligipääsemiseks võib helikopteri kasutamine olla ainuke võimalus.

Tadžikistan on endise Nõukogude Liidu ja Kesk-Aasia vaeseim riik. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta oli 2005. aastal 1388 USA dollarit, millega riik oli maailmas 159. kohal. Sisemajanduse kogutoodang kokku oli samal aastal 8,802 miljardit USA dollarit.

Riigi peamisteks ekspordiartikliteks on puuvill ja alumiinium. Ekspordiartiklite vähesuse tõttu on majandus väga haavatav. Siiski on riigi majandus pärast kodusõja lõppu 2001. aastal kiiresti kasvanud. Keskmine majanduskasv aastatel 20002004 oli 9,6 protsenti aastas, tunduvalt rohkem kui teistel Kesk-Aasia maadel.

Üle 95% Tadžikistanis toodetud elektrienergiast tuleb hüdroelektrijaamadest. Pea igal talvel tabab riiki energiakriis. Leevendust loodetakse saada uute hüdroelektrijaamade ehitamisest. 2010. aastal viidi riigis läbi ehitamisel oleva Roguni hüdroelektrijaama aktsiate müügikampaania, mille käigus riigi kodanikke väidetavasti sunniti aktsiate ostule paljudel juhtudel väevõimuga. Hüdroelektrijaamade ehitamise kava vastu on allavoolu paiknevad riigid, eriti Usbekistan.

Tadžikistani saabuvad raudteeveosed läbivad Usbekistani territooriumi. Alates 2009. aastast blokeerib Usbekistan raudteeliiklust, lubades üle piiri vaid mõne vaguni päeva kohta. Samuti on tõstetud tariife Tadžikistani suunduvatele veoautodele. Usbekistan ei luba Tadžikistanil kasutada oma territooriumil asuvaid, Nõukogude Liidu ajal ühiseks kasutamiseks rajatud ülekandevõrkusid elektrienergia transpordiks Tadžikistani piirkondade vahel.

Oluliseks sissetulekuallikaks on töömigrantide poolt koju saadetud teenistus. 2010. aasta esimese 9 kuuga sõitis migratsiooniteenistuse andmetel Venemaale 844 000 Tadžikistani kodanikku, Venemaalt lahkus 252 640.[7]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Tajikistan Population (2022) – Worldometer". worldometers.info.
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. Freedom of the World Freedom House (vaadatud 2017) [link veebiarhiivile]
  5. "Inimõiguste olukord Tadžikistanis". 2017.
  6. "За десять лет население Таджикистана выросло 1 миллион 438 тысяч человек". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. juuni 2011. Vaadatud 26. mail 2011.
  7. http://www.ferghana.ru/news.php?id=15837

KirjandusRedigeeri

  • Olev Remsu, Islam ja diktatuurid. Venemaa ja Kesk-Aasia, Go Group 2010

VälislingidRedigeeri