2005

Sündinud 2005 • Surnud 2005 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | ► | ►►
Jaanuar | Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober | November | Detsember

2005. aasta (MMV) oli 21. sajandi 5. aasta.

Vasted teistes kalendritesRedigeeri

Juudi kalender: 5767, 5768
Hinduistlik kalender: 5106, 5107
Islami kalender: 1425, 1426
Iraani kalender: 1383, 1384
Sirvikalender: 10218

Sündmused maailmasRedigeeri

JaanuarRedigeeri

5. jaanuar – Michael E. Browni juhitud rühm avastas 21. oktoobril 2003 Palomari observatooriumis tehtud fotodelt kääbusplaneet Erise.
14. jaanuar – Euroopa Kosmoseagentuuri maandur Huygens laskus Titani pinnale.
18. jaanuar – Toulouse'is toimus maailma suurima reisilennuki Airbus A380 esmaesitlus.
20. jaanuar – George W. Bush alustas teist ametiaega USA presidendina.
30. jaanuar – Iraagis toimusid esimesed vabad parlamendivalimised.

VeebruarRedigeeri

10. veebruar – Põhja-Korea teatas ametlikult, et omab tuumarelva.
14. veebruar – hakkas tööle veebisait YouTube.
14. veebruar – Liibanoni peaminister Rafic Hariri hukkus Beirutis toimunud autopommiplahvatuses.
17.–27. veebruar – toimusid suusaalade maailmameistrivõistlused Saksamaal Oberstdorfis.

MärtsRedigeeri

24. märts – Kõrgõztanis kukutati Tulbirevolutsiooni käigus president Askar Akajev, kes põgenes Venemaale.

AprillRedigeeri

2. aprill – suri Poola päritolu paavst Johannes Paulus II, kes juhtis katoliku kirikut 26 aastat ja mängis olulist rolli kommunismi kokkuvarisemises Euroopas.
19. aprill – konklaavil valiti paavstiks Joseph Ratzinger, kes võttis nimeks Benedictus XVI.

MaiRedigeeri

10. mai – Saksamaa avas pealinnas Berliinis uue memoriaali natsismi ajal tapetud juutidele.
13. mai – Andijoni veresaun, Andijonis Fergana orus Usbekistanis.
21. mai – Kiievis peeti 50. Eurovisiooni lauluvõistlus.
29. mai – Prantsusmaa valijad hääletasid Euroopa Põhiseaduse Leppe vastu.

JuuniRedigeeri

1. juuni – Hollandi valijad hääletasid Euroopa Põhiseaduse Leppe vastu.

JuuliRedigeeri

7. juuli – Londonis toimusid pommiplahvatused metroos ja bussis.
22. juuli – Londonis metroojaamas tapsid politseinikud brasiilia päritolu elektriku Jean Charles de Menezesi, kelle puhul nad kahtlustasid, et too võib olla terrorist. Hiljem küll selgus, et mees oli süütu.
26. juuli – NASA taasalustas kosmosesüstiku lende, kui esimest korda pärast kosmosesüstiku Columbia katastroofi startis kosmosesüstik Discovery missioonile STS-114.

AugustRedigeeri

12. august – Cape Canaveralilt startis NASA Mars Reconnaissance Orbiter.
14. august – Kreekas kukkus alla Helios Airwaysi lend 522. Hukkus 121 inimest.
29. august – USA Louisiana, Mississippi ja Alabama osariiki räsis orkaan Katrina. Enim sai kannatada New Orleans. Tormi ja sellele järgnenud üleujutuste tõttu hukkus piirkonnas vähemalt 1417 inimest.

SeptemberRedigeeri

12. september – Gaza sektorist lahkus viimane Iisraeli sõdur. Sellega jõudis lõpule piirkonna üleminek palestiinlastele.
30. september – Taani päevaleht Jyllands-Posten avaldas nime all Muhamedi nägu 12 Muhamedi karikatuuri. Millele järgnesid islami organisatsioonide, kohati vägivaldsed, protestid üle maailma.

OktooberRedigeeri

27. oktoober – Prantsusmaal said elektrilöögist surma kaks politseinike eest põgenenud ja elektrijaamast varju otsinud noorukit. See sündmus sai ajendiks rassirahutustele algul Pariisi eeslinnades, hiljem aga ka juba mujal Prantsusmaal.

NovemberRedigeeri

22. november – Angela Merkelist sai Saksamaa esimene naisliidukantsler.

Sündmused EestisRedigeeri

9. jaanuar – 2005. aasta jaanuaritorm: torm tekitas merevee taseme tõusu ja üleujutuse Lääne-Eesti saartel ning Lääne-Eesti rannikul, sealhulgas Pärnus ja Haapsalus.
2. veebruar – Tallinna Toomkirikus pühitseti ametisse EELK peapiiskop Andres Põder.
23. veebruar – Eesti Draamateatri uueks direktoriks sai Kristian Taska.
24. veebruar – esilinastus film "Röövlirahnu Martin".
15. mai – avati Tallinna Ülikool.
18. mai – kirjutati alla Eesti-Vene piirilepingule.
19. juuni – avati Eduard Tubina monument.
27. juuni – Tartus avati Antoniuse õu.
1. juuli – Viljandi Kultuuriakadeemia ühines Tartu Ülikooliga.
10. august – Tallinna lahel kukkus helikopter merre. Hukkus 14 inimest.
8. september – asutati Sillamäe narkorehabilitatsioonikeskus
16. oktoober – toimusid kohalike omavalitsuste valimised

Asutati Kaksikdiagnoosiga Klientide Päevakeskus.

SündinudRedigeeri

30. jaanuar – Hashem bin al-Abdullah, Jordaania prints
8. aprill – Leah Isadora Behn, Norra kuningliku perekonna liige
29. aprill – Dipangkorn Rasmijoti, Tai prints
5. juuni – Irene, Hispaania kuningliku perekonna liige
7. juuni – Henry Russell, Tavistocki markii, Briti aristokraat
23. juuli – Georgina, Liechtensteini printsess
26. juuni – Alexia, Madalmaade printsess
26. juuni – Luana, Madalmaade kuningliku perekonna liige
4. oktoober – Emmanuel Leopold Guillaume François Marie, Belgia prints
15. oktoober – Christian Valdemar Henri John, Taani prints
31. oktoober – Leonor, Hispaania infanta
3. detsember – Sverre Magnus, Norra prints
13. detsember – Nicolas Casimir Marie, Belgia prints
13. detsember – Aymeric Auguste Marie, Belgia prints

SurnudRedigeeri

Pikem nimekiri leheküljel Surnud 2005

8. jaanuar – Aksella Luts, eesti filmitegija
9. jaanuar – Leo Urge, eesti jurist
21. jaanuar – Kaljo Raid, eesti helilooja
3. veebruar – Ernst Mayr, evolutsioonibioloog
3. veebruar – Sirje Kuusk, eesti ajakirjanik
3. veebruar – Zurab Žvania, Gruusia poliitik
10. veebruar – Arthur Miller, USA näitekirjanik
27. veebruar – Heino Gustavson, eesti ajaloolane
8. märts – Aslan Mashadov, tšetšeeni iseseisvuslaste juht
25. märts – Riho Laanemäe, Eesti diplomaat
26. märts – James Callaghan, Suurbritannia poliitik
28. märts – Aivo Lõhmus, eesti kirjanik
31. märts – Rein Tuus, eesti laulja
2. aprill – Johannes Paulus II, Rooma paavst
5. aprill – Saul Bellow, kirjanik
6. aprill – Rainier III, Monaco vürst
9. aprill – Andrea Dworkin, USA feminist
16. aprill – Herbert Kuurme, EELK vaimulik
20. aprill – Ea Jansen, eesti ajaloolane
24. aprill – Ezer Weizmann, Iisraeli poliitik
24. veebruar – Arkadi Vainer, Vene kirjanik
30. aprill – Kaarel Kilvet, eesti näitleja, lavastaja ja laulja
12. mai – Monica Zetterlund, rootsi laulja ja näitleja
17. mai – Eduard Vääri, eesti keeleteadlane
20. mai – Paul Ricœur, prantsuse filosoof
21. mai – Olav Neuland, eesti filmirežissöör
31. mai – Viktor Maamägi, eesti ajaloolane
4. juuni – Helju-Liidia Tauk, eesti muusik
6. juuni – Anne Bancroft, USA näitleja
10. juuni – Helle Mustonen, eesti laulja
11. juuni – Rolf Uusväli, eesti orelikunstnik
11. juuni – Vasco Gonçalves, portugali poliitik
13. juuni – Álvaro Cunhal, portugali poliitik
25. juuni – Olga Lauristin, eesti kommunistlik revolutsionäär
6. juuli – Claude Simon, prantsuse kirjanik
17. juuli – Edward Heath, Suurbritannia poliitik
25. juuli – Jaakko Kaurinkoski, Soome diplomaat
31. juuli – Wim Duisenburg, Hollandi pankur ja poliitik
1. august – Fahd, Saudi Araabia kuningas
3. august – Ruth Peramets-Püss, eesti telediktor ja saatejuht
6. august – Gunnar Kilgas, eesti näitleja ja lavastaja
6. august – Robin Cook, Suurbritannia poliitik
16. august – vend Roger, Taizé kloostri asutaja
16. august – Aleksandr Gomelski, Vene korvpallitreener
22. august – Mati Unt, eesti kirjanik ja lavastaja
27. august – Aleksander Rjabov, Eesti klarnetimängija
31. august – Jaan Kiivit juunior, eesti kirikutegelane
18. september – Michael Park, Markko Märtini kaardilugeja
20. september – Simon Wiesenthal, sõjakurjategijate jälitaja
26. september – Ain Sarv, eesti pärimusmuusika propageerija
7. oktoober – Arnold Keyserling, Austria filosoof
14. oktoober – Oleg Lundström, vene džässmuusik
18. oktoober – Aleksandr Jakovlev, Nõukogude poliitik
18. oktoober – Märt Tiru, Eesti sõjaväelane
20. oktoober – Liis Bender, eesti näitleja
24. oktoober – Rosa Parks, kodanikuõiguste eest võitleja USA-s
3. november – Aenne Burda, Saksa kirjastaja
3. november – Otto Lācis, Vene ajakirjanik
5. november – John Fowles, inglise kirjanik
17. detsember – Haljand Udam, eesti tõlkija ja entsüklopedist

Nobeli auhinnadRedigeeri

füüsika – Roy J. Glauber, John L. Hall, Theodor W. Hänsch
keemia – Robert Grubbs, Richard Schrock ja Yves Chauvin
meditsiin – Barry J. Marshall, J. Robin Warren
kirjandus – Harold Pinter
rahu – Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) ja Muḩammad al-Barāda‘ī
majandus – Robert Aumann, Thomas Schelling