Heino Gustavson

Eesti ajaloolane

Heino Gustavson (23. jaanuar 1923 Tallinn27. veebruar 2005 Tallinn) oli eesti aja- ja koduloolane.

Ta tegeles eelkõige Eesti tervishoiu ja farmaatsia ning toiduainetetööstuse, ent vägagi põhjalikult ka kindlusehitiste ajalooga ja kodu-uurimisega.

Tema kirevasse elulukku kuulus töö Saksa sõjaväevelskrina, katse põgeneda Rootsi, vangistus Kolõmal ja palju muud.

Hariduskäik

muuda

Ta õppis aastatel 1942–1944 Tartu Ülikoolis ja 1944. aastal Giesseni Ülikoolis arstiteadust.

Lõpetas 1955. aastal Tallinna Meditsiinikooli. 1974. aastal lõpetas kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli germaani-romaani filoloogia eriala. Diplomitöö oli "Die deutsche Gutsnamen in den ehemaligen Kreisen Harrien und Jerwen" (Endise Harju- ja Järvamaa saksakeelsed mõisanimed).[1] 1984. aastal kaitses ta Eesti NSV Teaduste Akadeemias kandidaadiväitekirja "История медицины г. Таллина до октябрьского перида (XIII век – 1917 г.)" (Tallinna linna meditsiini ajalugu Oktoobri-eelsel perioodil (XIII saj – 1917)) ja sai kandidaadikraadi.

Teoseid

muuda
  • 1969 – "Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816. a." (eessõna: Voldemar Miller), Valgus, Tallinn 1969, 208 lk
  • 1972 – "Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a.", Valgus, 1972, 244 lk
  • 1973 – "Raeapteek", Eesti Raamat 1973, 32 lk
  • 1976 – "Aegna" (matkajuht), Eesti Raamat 1976, 64 lk;
  • 1978 – "33 puhkepäevamatka tallinlasele" (koos Sulev Künnapuuga), Eesti Raamat 1978, 116 lk
  • 1979 – "Keila", Eesti Raamat 1979, 64 lk
  • 1979 – "Prangli" (kaasautorid Rainer Malmsaar ja Einart Talström), Eesti Raamat 1979, 64 lk
  • 1979 – "Meditsiin Tallinnas XIX sajandist kuni 1917. a." (monograafia), Valgus 1979, 238 lk
  • 1981 – "Igal kohal oma lugu" (kohamuistendeid, illustreerinud Edgar Valter), Eesti Raamat 1981, 183 lk
  • 1982 – "Pajatusi pruulikojast" (ülevaade õlle tootmisest minevikust tänapäevani), Valgus 1982, 81 lk
  • 1982 – "Iru" (tutvustaja), Eesti Raamat, 1982, 48 lk
  • 1985 – "Kehra" (tutvustaja), Eesti Raamat, 1985. 44 lk
  • 1985 – "Karastusjoogid: allikaveest limonaadini", Valgus 1985, 80 lk.
  • 1986 – "Tallinna Vabariiklik Haigla, 1785–1985". Kaasautor Väino Tuppits, eessõna: Väino Rätsep. Valgus 1986. 52 lk
  • 1987 – "Saagem tuttavaks – tootmiskoondis "Leibur"". Eesti Raamat, 1987. 30 lk
  • 1988 – "Lihatööstus Eestis XIX sajandi teisest poolest kuni 1917. aastani", Valgus 1988, 140 lk
  • 1989 – "Linna- ja alevitapamajad Eestis, 1918–1940", Valgus, 1989, 76 lk
  • 1990 – "Mõnda kroonikapidamisest: metoodilisi juhiseid tööstusettevõtete kroonikapidajatele". Eesti Piima- ja Lihatööstuse Arenduskeskus, 1990, 34 lk
  • 1991 – "Kondiitritoodete vabrik "Kalev": vanast hansalinnast avarasse maailma". Tallinn 1991, 16 lk
  • 1991 – "Kõige vanem elukutse" (raamat prostitutsiooni ajaloost), Olion, Tallinn 1991, 112 lk; 2. trükk 2006; kättesaadav ka punktkiriväljaandena kahes köites: Eesti Pimedate Raamatukogu 2006
  • 1993 – "Merekindlused Eestis 1913–1940", Olion, 1993, 128 lk
  • 1994 – "Tallinna vanemad merekindlused (17.-19. sajand)", Olion, 1994, 104 lk
  • 1994 – "Mõnda Naissaarest" (tutvustaja), Varrak, Tallinn 1994, 64 lk.
  • 1994 – "Eraettevõtlus Eesti lihatööstuses vabariigi päevil kuni natsionaliseerimiseni 1940. aastal", Olion, 1994, 254 lk
  • 1994 – "Lühiandmeid Eesti sõjaväe tervishoiusüsteemist 1918–1940". Eesti Tervishoiu Muuseum, Tallinn 1994, 40 lk
  • 1995 – "Friedrich Reinhold Kreutzwald arstina Võrus". Eesti Tervishoiu Muuseum, 1995, 20 lk
  • 1995 – "Rapla maakonna vanemast meditsiiniajaloost. Eesti Tervishoiu Muuseum, Tallinn 1995, 30 lk
  • 1995 – "Virumaa tervishoiuajaloost aastani 1940 (lühiülevaade)". Eesti Tervishoiu Muuseum, 1995, 34 lk
  • 1996 – "Võrumaa tervishoiuajaloost aastani 1940". Eesti Tervishoiu Muuseum, 1996, 44 lk
  • 1997 – "Järvamaa tervishoiuajaloost aastani 1940". Eesti Tervishoiu Muuseum, 1997, 48 lk
  • 1998 – "Viljandimaa tervishoiuajaloost aastani 1940". Eesti Tervishoiu Muuseum, 1998, 48 lk
  • 1998 – "Valgamaa tervishoiuajaloost aastani 1940". Eesti Tervishoiu Muuseum, 1998, 36 lk
  • 1998 – "100 aastat Liviko" sünnist". Tallinn 1998, 80 lk
  • 1998 – "Aegna". Maalehe Raamat 1998
  • 2006 – "Kõige vanem elukutse" (raamat prostitutsiooni ajaloost), Olion, Tallinn 2006; 2. trükk; kättesaadav ka punktkiriväljaandena kahes köites: Eesti Pimedate Raamatukogu 2006
  • 2007 – "Lugusid siit ja sealt: kohamuistendeid kommentaaridega", Eesti Raamat, Tallinn 2007

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Tema isa oli sõjaväelane August Gustavson.

Viited

muuda

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda