23. jaanuar

23. jaanuar on Gregoriuse kalendri 23. päev. Juliuse kalendri järgi 10. jaanuar (1901–2099).

Sündmused

Eestis

• 1132 – Novgorodi vürsti Vsevolod Mstislavitši sõjavägi sai Klinis (в Клине), oletatavalt Vaigas, tšuudide käest lüüa.
• 1573 – Liivi sõda. Koluvere lahing rootslaste ja venelaste vahel.
• 1577 – Liivi sõda. Vene väed, mille suurus ulatus ligi 50 000 mehele, alustasid Tallinna piiramist, eesotsas vürstide Feodor Mstislavski ja Ivan Šeremetev-Koltsovi juhtimisel. Tallinna kaitsesid Rootsi vägede juhataja Eestimaal Henrik Klasson Horn ja tema poeg Karl Henriksson Horn. Piiramistegevus lõppes 13. märtsil.
• 1805 – avati Valga kreiskool.
• 1842 – Tartus pühitseti sisse Maarja kirik.
• 1861 – Venemaa keiser kinnitas määruse "Mõningatest ümberkorraldustest Tartu õpperingkonna kesk- ja alamates õppeasutustes".. Määruse järgi reorganiseeriti Tallinnas ja Tartus senised 5-klassilised gümnaasiumid 7-klassilisteks. Kuressaare ja Pärnu kreiskool reorganiseeriti progümnaasiumiks
• 1927 – Kadrioru lossis avati Eesti Kunstimuuseum.
• 1936 – toimus Eesti Olümpiakomitee korraline koosolek, kus otsustati, et Berliini olümpiale saadetakse kuni 40 sportlast. Ühtlasi valiti Eesti uueks esindajaks ROKis Joakim Puhk.
• 1936 – Karl Selter, Joakim Puhk ja Johannes Orasmaa valiti Eesti Olümpiakomitee liikmeteks.
• 1971 – Stockholmis astus kokku Rootsi Eestlaste Esinduse viies esinduskogu, esinduskogu esimeheks valiti Hans Kauri ja juhatuse esimeheks Leo Karupää
• 1991 – Tallinnas ja Narvas algasid 30. jaanuarini kestnud nõukogudemeelsete organiseeritud streigid.
• 1992 – peaminister Edgar Savisaar esitas avalduse valitsuse tagasiastumise kohta.
• 1994 – Eestisse saabus esimene partii relvi, mis olid tehtud Iisraeli riigifirmas TAAS.
• 1995 – Hiiumaal möllas torm, mis põhjustas kahjusid ligi 4,9 miljonit krooni.
• 1996 – riigikogu kinnitas kolonelleitnant Johannes Kerdi kaitseväe juhataja kohale. Kaitsejõudude peastaabi kantseleiülem Kitti Jürgens andis sisse lahkumisavalduse.
• 1997 – Oru turbakombinaadi töötajad alustasid näljastreiki.

Maailmas

• 1516 – Carlos I sai Aragóni ja Kastiilia kuningaks.
• 1517 – mamelukid alistusid Giza lähedal toimunud lahingus osmanitele ning mamelukkide sultan Tuman Bay vangistati. Egiptus läks Osmanite riigi valdusse.
• 1556 – Hiinas Gansu ja Shaanxii piirkonnas toimus suurima hukkunute arvuga maavärin. Surma sai ligikaudu 830 000 inimest.
• 1571 – kuninganna Elizabeth I avas Londoni börsi.
• 1579 – Utrechti uniooni sõlmimisega moodustati Madalmaade Vabariik.
• 1631 – Prantsusmaa ja Rootsi vahel sõlmiti Bärwalde leping.
• 1668 – Inglismaa, Rootsi ja Holland allkirjastasid Haagi liidulepingu.
• 1719 – Vaduzi ja Schellenbergi ühendamisel tekkis Liechtensteini vürstiriik.
• 1793 – Venemaa ja Preisimaa vahel toimus teine Poola jagamine.
• 1799 – Prantsuse väed vallutasid Napoli.
• 1825 – Argentinast moodustati Río de la Plata Ühendatud Provintsid.
• 1849 – Preisimaa tegi ettepaneku moodustada Saksa Liit, kuhu ei kuulunud Austria.
• 1899 – revolutsiooniliikumine Katipunan kuulutas Maloloses välja Esimese Filipiinide Vabariigi. Presidendiks sai Emilio Aguinaldo ja peaministriks Apolinario Mabini.
• 1900 – Teine Buuri sõda. Spion Kopi lahingus ei õnnestunud Briti vägedel läbi murda buuride kaitseliinidest.
• 1904 – Ålesundi tulekahju, 10 000 inimest jäi kodutuks.
• 1913 – Türgis toimus noortürklaste riigipööre Enver Pasha juhtimisel, mille käigus mõrvati sõjandusminister Nazim Pasha.
• 1919 – algas Poola-Tšehhoslovakkia piirisõda Zaolzie piirkonna pärast.
• 1920 – Holland keeldus liitlastele välja andmast Esimese maailmasõja ajal valitsenud Saksamaa keisrit Wilhelm II.
• 1936 – Soomes suleti "Sinimusta" organisatsioon.
• 1937 – Suur terror: algas Teine Moskva protsess, mille käigus tunnistasid 17 kommunistide liidrit üles vandenõu Stalini režiimi õõnestamiseks. Vandenõu liidriks olevat olnud Lev Trotski.
• 1943 – Teine maailmasõda. Britid vallutasid Tripoli.
• 1943 – Teine maailmasõda. Franklin Delano Roosevelt ja Winston Churchill leppisid Casablanca konverentsil kokku korraldada invasioon Itaaliasse ja avada teine rinne Loode-Euroopas.
• 1945 – Teine maailmasõda. Nõukogude väed jõudsid Oderi jõeni.
• 1960 – USA mereväe batüskaaf Trieste sukeldus esimest korda Vaikses ookeanis 10 916 meetri sügavusele. Allveelaevas oli 2 inimest.
• 1964 – Malaisia ja Indoneesia piirisõjas kuulutati välja relvarahu.
• 1964 – Ameerika Ühendriikides siirdati esimest korda inimesele looma elund: šimpansi süda siirdati patsiendile, kes veidi aega hiljem suri.
• 1968 – Põhja-Korea hõivas Ühendriikide sõjalaeva USS Pueblo, mille meeskonda süüdistati riigi territoriaalvetes spioneerimise eest.
• 1978 – Pariisis rööviti Belgia tööstur parun Édouard-Jean Empain, kes vabastati 26. märtsil.
• 1983 – Nõukogude satelliit Kosmos 1402 sisenes Maa atmosfääri ja kukkus India ookeani.
• 1986 – USA-s rock'n'roll'i kuulsuste halli pääsesid esimestena Chuck Berry, James Brown, Ray Charles, Sam Cooke, Fats Domino, The Everly Brothers, Buddy Holly, Jerry Lee Lewis, Elvis Presley ja Little Richard.
• 1991 – Iraagi naftaministeerium teatas lühiajalisest bensiinimüügi peatamisest.
• 1993 – Bagdad kinnitas, et Iraagi õhutõrje pole tulistanud Ameerika Ühendriikide sõjalennukeid.
• 1994 – Colombias tappis gerilja 35 inimest.
• 1995 – Euroopa Komisjoni presidendiks sai Jacques Santer.
• 1996 – Yig'al Amir tunnistas kohtus, et tappis Iisraeli peaministri Yitzhak Rabini.
• 1998 – USA-s Fairfaxis mõisteti surma pakistanlane Mir Aimal Kasi, kes oli 1993. aastal LKA peakorteri ees mõrvanud kolm ja haavanud kahte meest.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 23. jaanuaril

• 1751 – Jakob Michael Reinhold Lenz, baltisaksa päritolu saksa kirjanik
• 1783 – Stendhal (Marie-Henri Beyle), prantsuse kirjanik
• 1801 – Ludwig Friedrich Kämtz, saksa füüsik ja meteoroloog
• 1832 – Édouard Manet, prantsuse kunstnik
• 1855 – John Moses Browning, Ameerika Ühendriikide relvameister
• 1862 – David Hilbert, saksa matemaatik
• 1876 – Otto Diels, saksa keemik, Nobeli keemiaauhind 1950
• 1910 – Django Reinhardt, Belgia kitarrivirtuoos
• 1923 – Mihhail Bronštein, majandusteadlane, akadeemik
• 1923 – Heino Gustavson, eesti ajaloolane
• 1928 – Jeanne Moreau, prantsuse näitleja
• 1940 – Els Himma, eesti laulja
• 1943 – Hain Rebas, eesti ajaloolane
• 1944 – Sergei Belov, vene korvpallur
• 1946 – Ago Saller, eesti näitleja
• 1947 – Megawati Sukarnoputri, Indoneesia poliitik
• 1950 – Richard Dean Anderson, USA näitleja
• 1957 – Caroline, Monaco printsess
• 1964 – Bharrat Jagdeo, Guyana president (1999–)
• 1967 – Naim Süleymanoglu, türgi tõstja
• 1968 – Raul Olle, eesti murdmaasuusataja
• 1968 – Petr Korda, tšehhi tennisist
• 1969 – Andrei Kantšelskis, jalgpallur
• 1974 – Tiffani-Amber Thiessen USA näitleja
• 1974 – Sampsa Astala soome muusik (Lordi)
• 1975 – Thomas Brdaric, saksa jalgpallur
• 1984 – Arjen Robben, hollandi jalgpallur
• 1985 – Jevgeni Lukjanenko, vene teivashüppaja

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 23. jaanuaril

• 1944 – Edvard Munch, norra kunstnik
• 1946 – Hermann Salza, eesti sõjaväelane
• 1958 – Johannes Beermann, eesti luterlik vaimulik
• 1963 – Józef Gosławski, Poola skulptor ja medalikunstnik
• 1986 – Ingeborg Johansen, taani kirjanik
• 1989 – Salvador Dalí, kunstnik
• 1993 – Keith Laumer, ameerika ulmekirjanik
• 2004 – Helmut Newton, fotograaf
• 2010 – Viktor Palm, eesti keemik ja poliitik
• 2014 – Mille Markovic, Jugoslaavia päritolu Rootsi poksija ja kurjategija, kuninga kompromiteerija
• 2018 – Nicanor Parra, Tšiili füüsik ja luuletaja
• 2021 – Larry King, Ameerika Ühendriikide tele- ja raadioajakirjanik

Pühad

• ...

Ilmarekordid

• 2010 talve madalaim õhutemperatuur −31,5 °C Jõgeval
• 2014 talve madalaim õhutemperatuur −25,9 °C Jõhvis. Eelmine talve külmarekord oli registreeritud 18. jaanuaril 2014 Jõhvis