Mihhail Bronštein

Eesti majandusteadlane

Mihhail Bronštein (23. jaanuar 1923, Petrograd9. aprill 2022 Genf) oli Eesti majandusteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (1986).

Elukäik muuda

Sündis Petrogradis vaeses Poola juutide perekonnas. 1940. aastal lõpetas Leningradi XI Keskkooli ning astus Leningradi Keemia- ja Tehnoloogiainstituuti. Õpingud katkestas Teine maailmasõda. 1941–1946 oli ta Nõukogude armees, 1942–1945 rindel.

Aastal 1946 jätkas Bronštein õpinguid Leningradi Riikliku Ülikooli majandusteaduskonnas, mille lõpetas 1949 poliitökonoomia erialal.[1]

1949. aastal asus Bronštein tööle Tartu Riiklikus Ülikoolis, kus on läbinud ametiredeli kõik astmed kuni professorini (1967–1993) ja poliitökonoomia kateedri juhatajani (1961–1989). Alates 1993 oli ta Tartu Ülikooli emeriitprofessor.

1954. aastal kaitses Bronštein majanduskandidaadi ja 1965. aastal majandusdoktori kraadi Leningradi Riikliku Ülikooli juures, 1967 anti talle professori kutse.

24. juunil 1986 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks põllumajandusökonoomika alal, ta kuulus akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.

Aastatel 1989–1991 oli ta NSV Liidu rahvasaadik. Osales Eesti taasiseseisvumisprotsessi esimeste majandusreformide ettevalmistamisel ja läbiviimisel ning Balti majandussilla kontseptsiooni loomisel. 1992–1995 töötas ta majandussuhete konsultandina Eesti Vabariigi Venemaa saatkonnas.

Bronšteini hobid olid lugemine, teatris ja kontsertidel käimine, tervisekõnd, suusatamine.[2]

Teadustöö muuda

Tema peamised uurimissuunad olid makro- ja põllumajandusökonoomika, riikidevahelised majandussuhted ja ökoloogia. Ta on käsitlenud Eesti NSV põllumajanduse tööstuslikku arengut, looduskasutuse optimeerimist ning majandushinnangute süsteemi. Ta on loonud Eesti põllumajanduse stimuleerimise süsteemi (hinnakujundus, töö tasustamine, kooperatiivse ja eraomandi ühitamine), hinnanud Eesti põllumajanduse looduslikku potentsiaali ning kujundanud ebasoodsates oludes olevate piirkondade abistamise mehhanismi.

Ta on kirjutanud üle 400 teadustöö, sh 12 monograafiat (autori ja toimetajana) ja hulgaliselt majandusanalüütilisi artikleid ajakirjanduses.

2007. aastal sai ta Tallinna sünagoogi ehituse toetajana Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Raamatud muuda

  • Väärtus, hind ja hinnapoliitika. Tallinn, 1964. (Kaasautor H. Metsa)
  • Природно-экономические различия и стимулирование колхозного производствав. Mосква, 1968.
  • Земля и хозрасчетные отношения. Москва, 1978.
  • Экономическая оценка природных ресурсов. Таллин, 1981.
  • The Baltic Transit. Almanac. Tallinn, 1996.

Isiklikku muuda

Tema poeg Aleksandr Bronštein (sündinud 15. juunil 1954 Leningradis) on Tartu Riikliku Ülikooli lõpetanud rakendusmatemaatik, teaduste kandidaat, Venemaa alumiiniumigigandi SUAL Groupi kaasomanik, Tallinna sünagoogi ehitamise peasponsor.

Tütar Yelena Kolesnikov (sündinud 1958) on ökonomist, lõpetas 1980 TRÜ.

Tunnustus muuda

  • 1965 Orden "Austuse märk" nr 268439
  • 1982 Tööpunalipu orden nr 1160470
  • 1985 Eesti NSV teeneline teadlane
  • 1989 Tartu Ülikooli medal[3]
  • 1998 Eesti Teaduste Akadeemia medal
  • Rahvusvahelise N. Kondratjevi Ühingu medal[viide?]
  • 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk

Viited muuda

  1. Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II. 1938-1998. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia. 1998. Lk 30-31.
  2. https://www.akadeemia.ee/wp-content/uploads/2020/03/bronstein_2019.pdf
  3. TÜ nõukogus 29. detsembril : [Ülikooli medal Mihhail Bronšteinile] // Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, 1990, 12. jaanuar, nr 1 (1586), lk 2; https://dea.digar.ee/?a=d&d=universitas19900112.2.5&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA

Kirjandus muuda

  • Mihhail Bronštein : personaalnimestik = Михаил Лазаревич Бронштейн : персональный указатель литературы. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu, Tartu Ülikooli Raamatukogu, 1993.
  • Колесников, Е. Михаил Бронштейн : путешествие из Петербурга в Таллинн. Таллинн : Е. Колесников, 2012.
  • Maidla, M. Teaduste akadeemia – Eesti kollektiivne aju : 75 aastat – 75 akadeemikut. Tallinn: Incorp Holding OÜ, 2014. ISBN 9789949336623. Lk 63–72.

Välislingid muuda