2022

Sündinud 2022 • Surnud 2022 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad | 2020. aastad
◄◄ | ◄ | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | ► | ►►
Jaanuar | Veebruar | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | September | Oktoober

2022. aasta (MMXXII) on 21. sajandi 22. aasta. See algas laupäevaga.

Vasted teistes kalendritesRedigeeri

Juudi kalender: 5782, 5783
Hinduistlik kalender: 5123, 5124
Islami kalender: 1443, 1444
Iraani kalender: 1400, 1401
Sirvikalender: 10235

PühendusedRedigeeri

Eestis:

Venemaal:

Venemaa rahvaste kultuuripärandi aasta

Sündmused maailmasRedigeeri

JaanuarRedigeeri

1. jaanuar – jõustus RHK-11 ehk täiendatud Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon
1. jaanuar – jõustus Regionaalse Avatud Majanduspartnerluse leping.
2. jaanuar – Kasahstanis algasid rahutused.
4. jaanuar – ÜRO Julgeolekunõukogu viis alalist liiget Hiina, Venemaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa tegid haruldase ühisavalduse, mille kohaselt tuleks vältida tuumarelvade levikut ja tuumasõda.^[2]
6. jaanuar – Kasahstani presidendi Kasõm-Žomart Tokajevi palvel saatsid KJLO riigid Kasahstani oma rahuvalvajad.
7. jaanuar – COVID-19 nakatunute arv ületas 300 miljoni piiri.
10. jaanuar – Baltimore'is siirdati inimesele esmakordselt sea süda.
15. jaanuar – Vaikses ookeanis toimus Hunga Tonga vulkaanipurse. Mitmeid riike tabas tsunami ja veealuste sidekaablite purunemise tõttu katkes Tongal ühendus välismaailmaga.^[3]
18. jaanuar – Microsoft teatas kavatsusest osta 68 miljardi dollari eest videomängude tootja Activision Blizzard.
23. jaanuar – Burkina Fasos toimus sõjaväeline riigipööre, millega eemaldati võimult president Roch Marc Christian Kaboré.

VeebruarRedigeeri

Ukraina toetuseks läbi viidud demonstratsioon Tartu raekoja platsil 26. veebruaril

2. veebruar – 20. veebruar – Pekingis toimusid 2022. aasta taliolümpiamängud.
3. veebruar – Ameerika Ühendriikide erivägede haarangus hukkus Islamiriigi juht Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi.
9. veebruar – Suurbritannia tuumasünteesi rajatises Joint European Torus õnnestus viis sekundit kestnud katse jooksul toota 11 megavatti energiat.^[4]
13. veebruar – Frank-Walter Steinmeier valiti teiseks ametiajaks Saksamaa presidendiks.
24. veebruar – Venemaa sissetung Ukrainasse (2022): Venemaa alustas sõjalist rünnakut Ukraina vastu.

MärtsRedigeeri

2. märts – Vene väed vallutasid Ukrainas Hersoni linna.
2. märts – ÜRO teatas, et Ukrainast on sõja eest põgenenud üle miljoni inimese.
3. märts – Vene väed vallutasid Zaporižžja tuumaelektrijaama.
7. märts – Koroonapandeemias hukkunute arv ületas 6 miljoni piiri.
10. märts – Ungari parlament valis presidendiks Katalin Nováki.
16. märts – Mariupolis hukkus teatris asunud pommivarjendile korraldatud õhurünnakus erinevatel andmetel 300-600 inimest.
31. märts – Dubais lõppes Expo 2020.

AprillRedigeeri

3. aprill – Ukraina teatas Vene vägede Kiievi lähedusest taganemise järel sõjakuritegude, sealhulgas Butša massimõrva avastamisest.
11. aprill – Pakistani parlament valis Imran Khani umbusaldamise järel uueks peaministriks Shehbaz Sharifi.
14. aprill – Mustal merel uppus ristleja Moskva, mis on suurim lahingutegevuse ajal uppunud sõjalaev pärast Teist maailmasõda.
14. aprill – Koroonapandeemia: tuvastatud nakatumisjuhtumite arv maailmas ületas 500 miljonit.^[5]
18. aprill – algas Donbassi lahing.
20. aprill – Euroopa Lõunaobservatoorium teatas mikronoova avastamisest.
22. aprill – Šveitsis taasalustas remondi järel tööd Suur Hadronite Põrguti.
23. aprill – avati 59. Veneetsia biennaal.
24. aprill – Prantsusmaal valiti teiseks ametiajaks presidendiks tagasi Emmanuel Macron.

MaiRedigeeri

12. mai – Event Horizon Telescope avaldas esimese foto Linnutee keskosas asuvast mustast august Sagittarius A*.
14. mai – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Ukraina esindaja Kalush Orchestra looga "Stefania".
20. mai – Azovstali viimased kaitsjad andsid alla ning Vene relvajõud vallutasid Mariupoli, millega lõppes Mariupoli lahing.^[6]
21. mai – Austraalia föderaalvalimised võitis Anthony Albanese juhitud Austraalia Tööpartei.

JuuniRedigeeri

14. juuni – Kanada ja Taani lõpetasid Tartupaluki saare piirivaidluse, sõlmides piirilepingu mille järgi jagatakse saar pooleks.
22. juuni – Afganistani ja Pakistani vahelises piirkonnas toimus maavärin, milles hukkus üle 1000 inimese.
27. juuni – Texase osariigis leiti mahajäetud veokist 53 migrandi surnukehad.
28. - 30. juuni – Madridis toimus NATO tippkohtumine.

JuuliRedigeeri

7. juuli – Suurbritannia peaminister Boris Johnson teatas, et astub tagasi kui ta erakond on leidnud uue peaministri.
8. juuli – Jaapanis Nara linnas hukkus atentaadis endine peaminister Shinzo Abe.
11. juuli – NASA avaldas töökorda seatud James Webbi kosmoseteleskoobi esimesed fotod, sealhulgas Webbi esimese süvavaate.
21. juuli – Itaalia president Sergio Mattarella võttis vastu peaminister Mario Draghi tagasiastumispalve, saatis parlamendi laiali ning kuulutas välja erakorralised parlamendivalimised.
23. juuli – WHO kuulutas ahvirõuged Rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks
31. juuli – Kabulis hukkus CIA korraldatud õhurünnakus terroriorganisatsiooni al-Qaeda juht Ayman al-Zawahiri.

AugustRedigeeri

4. august – Hiina korraldas Taiwani ümber suured sõjaväeõppuse, mis oli vastus Nancy Pelosi Taiwani-visiidile. Pelosi sai kõrgeimaks USA poliitikuks, kes on Taiwani ametlikult külastanud.
12. august – New Yorgis pussitati India päritolu Suurbritannia kirjanikku Salman Rushdie'd, kes sai raskelt vigastada.
18. august – Türgi ja Iisrael teatasid, et nimetasid taas mõlemasse riiki oma suursaadikud ning jätkavad diplomaatiliste suhete parandamist.^[7]
19. august – Montenegros astus pärast parlamendi umbusaldusavaldust tagasi Dritan Abazovići valitsus.
28. august – Pakistan kuulutas välja kliimakatastroofi ning palus rekordiliste üleujutustega toimetulekuks välisriikide abi.

SeptemberRedigeeri

5. september – Suurbritannia uueks peaministriks valiti Liz Truss.
5. september – Hiina Sichuani provintsi tabanud 6,6-magnituudilises maavärinas hukkus vähemalt 93 inimest.
8. september – Charles III sai pärast kuninganna Elizabeth II surma Suurbritannia kuningaks ja Briti Ühenduse juhiks.
11. september – Rootsi üldvalmised võitis paremerakondade blokk.
14. september – Tadžikistani ja Kõrgõzstani vahel puhkesid pärast aastat taas tõsisemad relvastatud kokkupõrked.

Meeleavaldused Iraanis Teheranis

16. september – Iraanis puhkesid pärast politsei poolt kinnipeetud 22-aastase iraanlanna Mahsa Amini surma meeleavaldused, milles hukkus üle 50 inimese.

Giorgia Meloni

25. september – Itaalia parlamendivalimised võitis Giorgia Meloni juhitud erakond Fratelli d'Italia.
25. september – Kuubalased toetasid referendumil samasooliste abielu legaliseerimist.
25. september – Keenia jooksja Eliud Kipchoge püstitas Berliini maratonil maratonijooksus uue maailmarekordi.
26. september – Avastati gaasilekked Nord Streami gaasitorudes.
26. september – NASA asteroidimissiooni DART käigus rammiti asteroidi Dimorphos uurimaks võimalust muuta asteroidi kurssi.
28. september – USA-s Florida osariigis maabus orkaan Ian, mis tekitas tohutuid purustusi ja mille tõttu hukkus üle 80 inimese.
29. september – Nauru presidendiks valiti Russ Kun.
30. september – Venemaa annekteeris laialt hukka mõistetud referendumite tulemusena Ukrainale kuuluvad Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastid.
30. september – Ibrahim Traore kukutas Burkina Fasos riigipöördega riigi ajutise presidendi Paul-Henri Sandaogo Damiba.

OktooberRedigeeri

1. oktoober – Kanjuruhani staadioni tragöödia: Indoneesias Jaava saarel jalgpallimängule järgnenud massirüseluses hukkus vähemalt 125 inimest.

NovemberRedigeeri

Novembrist detsembrini toimuvad Kataris 22. maailmameistrivõistlused jalgpallis.

DetsemberRedigeeri

Sündmused EestisRedigeeri

Narva tank enne teisaldamist

3. aprill – Koroonapandeemia Eestis: kaotati maskikandmise kohustus.^[8]
3. juuni – Peaminister Kaja Kallas tegi president Alar Karisele ettepaneku vabastada ametist seitse Keskerakonna ministrit ning Eesti Reformierakond tegi ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks Isamaale ja Sotsiaaldemokraatlikule erakonnale^[9]
18. juuli – Ametisse astus Kaja Kallase teine valitsus.
16. august – Narva tank teisaldati Viimsis asuvasse Eesti Sõjamuuseumi. Ühtlasi lammutati ka tanki senine postament ning teisaldati Narvast ja Narva-Jõesuust veel kuus monumenti.^[10]^[11]