Arvo Ots

Eesti insener

Arvo Ots (26. juunil 1931 Pärnu9. jaanuar 2022) oli eesti energeetikateadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige.

HaridusRedigeeri

Lõpetas 1950. aastal eksternina Tallinna 2. Keskkooli ja 1955. aastal TPI mehaanikateaduskonna soojuselektrijaamade eriala (cum laude).

Eesti Teaduste Akadeemia Energeetika Instituudi aspirant 19551958. Tehnikakandidaat 1958, (TPI) Горение сланцевой пыли; tehnikadoktor 1968 (Eesti Teaduste Akadeemia) Теплофизические и химические процессы в пылесланцевых топках. Ta on täiendanud end Moskva Üleliidulises Soojustehnika Instituudis 1971; Budapesti Tehnikaülikoolis 1974; Toronto Ülikoolis 1990, Åbo Akademis 1992.[1]

TöökäikRedigeeri

Eesti NSV TA Energeetika Instituut nooremteadur 19551960; TPI soojusenergeetika kateedri vanemlaborant 19541955; TPI õppejõud 19591960; TPI soojusenergeetika kateedri dotsent 19601966; vanemteadur 19661968; professor ja soojustehnika kateedri juhataja 19681991; soojusjõuseadmete õppetooli professor ja soojustehnika instituudi direktor 19912001; erakorraline professor 20012003; erakorraline vanemteadur 20032016; emeriitprofessor 2003.[1], [2] Tema juhendamisel on kaitstud 3 doktori- ja 20 kandidaadiväitekirja.

Clausthali Tehnikaülikooli (Saksamaa) külalisprofessor 20002001. [1], [2]

Teadustöö põhisuunadRedigeeri

Tahkekütuste põletustehnika: põlemisteooria, soojusefektid, mineraalosa käitumine põlemisel, soojusülekanne aurukatla elementides, aurukatla küttepindade saastumine, metalli korrosioon-erosiivse kulumise teooria ja arvutusmeetodid, õhku saastavate komponentide teke ja emissioon, põlevkivi energeetiline kasutamine. On osalenud põlevkivil töötavate energiaplokkide aurukatelde konstruktsioonide väljatöötamisel. Tema uurimistöö on olnud aluseks suure võimsusega põlevkivienergeetika seadmete loomisel Eesti elektrijaamades.

TöidRedigeeri

Ta on avaldanud üle 500 teaduspublikatsiooni, sh õpikuid ja õppematerjale ülikoolidele, nt "Soojustehnika" 1966, 1976, "Termodünaamika" 1972, "Soojustehnika aluskursus" 2011; monograafiaid, nt "Процессы в парогенераторах при сжигании сланцев и канско-ачинских углей" (Moskva) 1977, "Коррозия и износ поверхностей нагрева котлов" (Moskva) 1987, "Põlevkivi põletustehnika" (Tallinn) 2004, "Oil Shale Fuel Combustion" (Tallinn) 2006, "Tahkekütuse keevkihtpõletustehnika" 2016 ja artikleid teatmeteostele.

Tal on 18 autoritunnistust. [1], [2]

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevusRedigeeri

Arvo Ots on osalenud Eesti energeetikaseaduse väljatöötamisel ja Soome–Eesti energeetika koostöögrupi töös; olnud TTÜ tööstusliku soojustehnika laboratooriumi teaduslik juhendaja; NSV Liidu Kõrgema Atestatsioonikomisjoni liige; Kõrgema Atestatsioonikomisjoni poolt moodustatud doktori- ja kandidaadiväitekirjade kaitsmiskomisjoni esimees TPIs, Eesti Teaduste Akadeemia Informaatika ja Tehnilise Füüsika osakonna akadeemik-sekretäri asetäitja ; Eesti Teaduste Akadeemia Termofüüsika Elektrofüüsika Instituudi teadusnõukogu liige; Eesti Vabariigi teaduspreemiate komitee liige; AS Eesti Põlevkivi, AS Narva elektrijaamade ja AS Tallinna Soojuse nõukogu liige; ajakirja Oil Shale'i peatoimetaja asetäitja, toimetuskolleegiumi liige; rahvusvaheliste teadusajakirjade Thermotechnica ja Thermal Science'i toimetuskolleegiumi liige; AS Eesti Energia teaduslik konsultant; Eesti Teaduste Akadeemia põlevkivinõukogu esimees; Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu ja Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikanõukogu liige; osalenud Eesti energeetika arendusprogrammide koostamisel; rahvusvaheliste teaduskonverentside International Conference on Plant Conditions & Life Managementi, Advances in Engineering Heat Transferi ja Circulating Fluidized Bed Combustion Conference'i korralduskomisjoni liige. Arvo Ots on Tallinna Teadlaste Maja liige. [1]

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 288–289
  2. 2,0 2,1 2,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 3. [Tallinn], 2013, lk. 302–304

VälislingidRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.