Enefit Power

Eesti ettevõte
(Ümber suunatud leheküljelt Narva elektrijaamad)

Enefit Power AS on Eesti Energia tütarettevõte, mis asutati 1999. aastal Balti soojuselektrijaama ja Eesti soojuselektrijaama baasil. Ettevõte kandis 2009. aastani nime AS Narva Elektrijaamad, aastatel 2009–2016 Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS ja 2016–2020 Enefit Energiatootmine AS.

Kaks elektrijaama ühendati ühtse juhtimise alla majandusliku efektiivsuse tõstmiseks. Loodud ettevõte kanti äriregistrisse 4. oktoobril 1999.[1]

Balti soojuselektrijaam

Lisaks Balti ja Eesti soojuselektrijaamale kuulub ettevõtte alla ka 2015. aastal tööd alustanud Auvere elektrijaam. Need on kolm maailma suurimat põlevkivil töötavat elektrijaama ning Eesti suurimad elektri- ja soojusenergia tootjad, mis annavad üle 90% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna.

Eesti soojuselektrijaam

Kõik Enefit Poweri aktsiad kuuluvad Eesti Energiale.

Juhtkond ja töötajad

muuda

Eesti Energia Narva Elektrijaamade juhatuse ainus liige oli 15. aprillist 2010 Tõnu Aas.[1]

Ettevõttes tegutseb Narva Energia Ametiühing, mille juhatuse esimees on Vladimir Aleksejev.[1]

Majandustegevus

muuda

Enefit Power varustab elektrienergiaga Eesti tarbijaid ja soojusenergiaga Narva linna. Narva elektrijaamade toodang müüakse Põhjamaade elektribörsile Nord Pool Spot.

Jagunemine

muuda

23. jaanuaril 2007 võttis Eesti Energia nõukogu vastu otsusele moodustada omaette äriühing (Eesti Energia Narva Õlitehas AS), Narva elektrijaamadele kuuluva vedelkütuseid tootva õlitehase baasil.[2]

AS Narva Õlitehas moodustati Eesti Energia Narva Elektrijaamade jagunemisel eralduva aktsiaseltsina. Narva Õlitehas on 100-protsendiline Eesti Energia tütarettevõte. Õlitehas asub Eesti Elektrijaama territooriumil umbes 25 km Narvast edelasse. Õlitehas alustas tööd 31. detsembril 1979. 7. juunist 2007 asus ASi Narva Õlitehas uue juhatuse esimehena ametisse varasem Narva Elektrijaamade finantsdirektor Igor Kond. Õlitehase juhtimise kõrval jätkas Kond ka Narva Elektrijaamade finantsdirektori ametikohal.

Ümberkorraldused ettevõttes

muuda

Aastail 2010 ja 2011 viidi mitusada Narva elektrijaamade töötajat üle Eesti Energia teistesse tütarettevõtetesse Eesti Energia Kaevandused ja Eesti Energia Tehnoloogiatööstus.[viide?]

Auvere elektrijaam

muuda
  Pikemalt artiklis Auvere elektrijaam

Auvere elektrijaam on uusim Eestisse rajatud põlevkivil ja biomassil töötav elektrijaam, mis valmis 2015. aastal. Selle võimsus on 300 MW. Auvere elektrijaam kasutab keskkonnasõbralikku keevkihttehnoloogiat ning kuni 50% ulatuses on võimalik asendada jaamas kasutatav põlevkivi biomassiga.[3]

Otsus uue kuni kahe energiaplokiga soojuselektrijaama rajamiseks võeti vastu 2009. aastal. Riigihankel uue elektrijaama ehitaja leidmiseks osalesid konsortsium Alstom Estonia AS, Alstom Power Sp. z o.o., Alstom Power System SA ning SNC Lavalin Polska.[4] Edukaimaks tunnistati Prantsuse päritolu Alstomi kontserni pakkumine ning 2011. aastal sõlmiti kontserniga esialgne leping uue elektrijaama esimese ploki ehituseks. Eesti valitsus andis heakskiidu Eesti Energia ainuomanikuna investeeringule uude energiaplokki 2011. aasta juunis.[5] Esialgne leping sisaldas optsiooni rajada lisaks esimesele energiaplokile ka teine. 20. veebruaril 2014 otsustas Eesti Energia nõukogu, et optsiooni Auvere elektrijaama veel II energiaploki rajamiseks ei kasutata.[6]

Keskkonnamõju vähendamine

muuda

2000. aastatel on Eesti Energia teinud investeeringuid, et vähendada elektritootmise keskkonnamõju.

Euroopa Liiduga ühinemisel kohustus Eesti vähendama vääveldioksiidi heitkoguseid ligikaudu 2,5 korda – kuni 25 000 tonnini aastas.[7]

Eesti Energia Narva Elektrijaamad sõlmisid 2009. aasta märtsis firmadega Alstom Estonia AS & Alstom Power Sweden AB lepingu paigaldamaks kahele Eesti elektrijaama energiaplokile vääveldioksiidi (SO2) püüdmise seadmed (deSOx). 2010. aasta jaanuaris otsustati paigaldada seadmed veel kahele plokile.[8] Projekti kogumaksumus oli 110 miljonit eurot ja selle tulemusel vähenesid väävliheitmed ligi kolm korda.[9]

2013. aastal toimus lämmastikuheitmete vähendamise katseprojekt ühel energiaplokil. Katse käigus vähenes heitmekodus filtriga energiaplokis peaaegu kaks korda. 2016. aastaks paigaldati lämmastikufiltrid Narva elektrijaamade seitsmele katlale.[10]

Põlevkivi on suure mineraalse osa sisaldusega kütus, mistõttu tuleb elektritootmise protsessis tekkivale põlevkivituhale leida kas taaskasutus või ladestada see tuhaväljale. Tuhk on kas veega segatud või kivistunud kujul, õhku tuhamäelt ühendeid ei lendu ning ka põhjavette sealt samuti midagi ei imendu 2013. aastal tehtud eriuuringud kinnitasid, et Narva elektrijaamade tuhahoidlad on keskkonnaohutud.[viide?]

2005. aastal avas ettevõte kaks uut keevkihttehnoloogial energiaplokki – ühe Eesti ja ühe Balti elektrijaamas. Projekt läks maksma ligikaudu 244 miljonit eurot. Keevkihtkatla põlemistemperatuurid on madalamad kui tolmpõletuskatla puhul ning põlevkivi põletamisel toimub märkimisväärne väävli sidumine, mille tõttu on vääveldioksiidi heitmed neis kateldes minimaalsed.[11][12]

Keskkonnanõuete ja muud rikkumised

muuda

2024. aasta auditis tuvastati Eesti Energia, Elektrilevi ja Enefit Poweri tegevuses mitmeid puudusi – riskimaandamis- ja tuletistehingud, jaotusvõrgu töökindluse tagamine ning selle kontsernisisest valitsemist –, kuid kõige tõsisema probleemina toodi esile keskkonnanõuete rikkumised.[13][14]

Enefit Poweri õlitehastes Enefit 140 ja Enefit 280 ületatakse jätkuvalt keskkonnakompleksloas määratud saasteainete piirväärtuseid. Lisaks ületatakse ka Enefit Poweri elektrijaamades jätkuvalt KKL-is lubatud saasteainete piirväärtuseid. Kolmandaks ilmnes, et Enefit Poweri juhatus on koostanud ja Eesti Energia juhatuse liikmed Enefit Poweri ainuaktsionärina ka kinnitanud majandusaasta aruanded, mille tegevusaruanded sisaldavad valesid andmeid Enefit Poweri keskkonnaauditite kohta.[13][14]

Saasteainete piirväärtuste ületamine võib kaasa tuua väärteomenetluse ning rahatrahvi kuni 400 000 eurot. Rikkumiste jätkumise tõttu on võimalik Enefit 140 ja 280 ning elektrijaamade töö peatamine keskkonnaameti otsusel ning sellega kaasnevat majandusliku kahju tekkimist. Lisaks on võimalik kriminaalmenetluse algatamine juhul, kui tuvastatakse ohu põhjustamine inimese elule või tervisele või olulise kahju ohu põhjustamine keskkonnale.[13][14]

Ebaõige sisuga majandusaasta aruannete kinnitamine näitab auditi autorite hinnangul, et Enefit Poweri tegevus ei vasta Eesti Energia keskkonnapoliitika põhimõtetele, millega kaasneb mainekahju oht ja oht kaotada koostööpartnerid, kes hindavad keskkonnavastutustundlikku käitumist.[13][14]

Kõige kergemad keskkonna-alased rikkumised: Enefit Power rikkus Balti ja Eesti elektrijaamades puidujäätmete ladustamisel korduvalt ladustamisplaane ja kasutas elektritootmises korduvalt raskemetallide ja halogeenide piirnorme ületavaid puidujäätmeid, eirates nõudeid ning rikkudes Auvere elektrijaama puidujäätmete sisseveoks väljastatud veoluba. Samuti olid biokütuse kasutamise suurendamisega kaasnevad riskid Eesti Energia kontsernis aastatel 2020– 2021 juhtimata ning 2021. aasta alguses lekkis Eesti elektrijaama mahutist õlist vett.[13][14]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 Äriregistri päring seisuga 20. juuli 2011.
  2. "Eesti Energia nõukogu kinnitas kontserni struktuurimuudatused". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. juuni 2008. Vaadatud 6. juunil 2008.
  3. Valmisid Auvere elektrijaama elutähtsad süsteemid, Eesti Energia pressiteade, 10. september 2014
  4. Narva uue elektrijaama ehitamiseks esitati kaks pakkumust, Delfi, 02. juuli 2010
  5. Eesti Energia sõlmis lepingu uue elektrijaama ehituseks, ERR uudised, 14. jaanuar 2011
  6. Äripäev 20.02.2014 "Eesti Energia nõukogu kinnitas Auvere II plokist loobumise"
  7. Directive 2001/80/EC of the European Parliament and of the Council of 23 October 2001 on the limitation of emissions of certain pollutants into the air from large combustion plants
  8. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. juuli 2014. Vaadatud 9. juulil 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  9. Postimees 07.04.2013 "Eesti Energia väävliheitmed on kümne aastaga vähenenud kolm korda"
  10. Postimees 3.04.2014 Eesti Energia paigaldab Narva elektrijaamade kateldele lämmastikufiltrid
  11. Eesti elektrijaama renoveeritud ploki pidulik esitlus 22.04.2005
  12. "Horisont 2/2011 "Energeetika: juhtmeid pidi põlevkivi küljes", Andres Siirde". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. mai 2014. Vaadatud 9. juulil 2014.
  13. 13,0 13,1 13,2 13,3 13,4 ERR (21. november 2024). "Eesti Energia erikontroll tõi välja Enefit Poweri tööd ohustavad puudused". ERR. Vaadatud 22. novembril 2024.
  14. 14,0 14,1 14,2 14,3 14,4 "EESTI ENERGIA AS-I, ELEKTRILEVI OÜ, ENEFIT AS-I JA ENEFIT POWER AS-I JUHTORGANITE TEGEVUSE HINDAMISE ERIKONTROLL PERIOODIL 01.01.2020-31.12.2023" (PDF). 20.11.2024. Vaadatud 22.11.2024.