Soojuselektrijaam
Soojuselektrijaam (lühend SEJ) ehk soojusjõujaam on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergia kas saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus.
Tavaliselt saadakse soojusenergiat orgaanilise kütuse põletamisel[1] ja seetõttu rajatakse SEJ kohta, kus kütus on suhteliselt odav. Kivi- või pruunsütt kasutavad SEJ-d ehitatakse söekaevanduspiirkonda, sest elektrit on märksa odavam transportida kui kütust.
Soojuselektrijaama elektriseadmestiku moodustavad elektrigeneraatorid, jaotusseadmed, pingekõrgendusalajaam, kontroll- ja juhtseadmed ning abiseadmed.[1]
Esimesed SEJ-d rajati 1882 New Yorgis ja Londonis.
SEJ kasutegur on 33–48%. Vastavalt termodünaamika seadustele on kasutegur piiratud turbiini siseneva ja sellest väljuva gaasi absoluutse temperatuuri suhtega. Seepärast nõuab kasuteguri suurendamine kõrgemate temperatuuride kasutamist ja järelikult suuremat rõhku. Minevikus on katsetatud muidki töövedelikke, näiteks elavhõbedat, ning vastavalt konstrueeriti elavhõbedaauruturbiin, sest elavhõbedaaur võib madalamal töörõhul omandada kõrgema temperatuuri kui vesi, aga elavhõbe ei kõlvanud kasutada mürgisuse ja halva soojusjuhtivuse tõttu.
Liigitus muuda
Kütuse oleku järgi liigitatakse tahket, vedelat, gaasilist ja korraga mitut liiki kütust tarbivaid soojuselektrijaamu.[1]
Soojusmootorite järgi eristatakse auruturbiin-, gaasiturbiin- ja diiselelektrijaamu.[1]
Väljastatava energia järgi eristatakse kondensatsiooni- ja termofikatsioonielektrijaamu.[1]
Koormuse järgi eristatakse baaselektrijaamu ja tippelektrijaamu. Baaselektrijaama koormus on aasta jooksul püsiv, tippelektrijaama koormus võib muutuda järsult.[1]
Eriliiki soojuselektrijaamad on tuumaelektrijaamad, geotermilised elektrijaamad ja päikeseelektrijaamad.[1]
Kõrvalsaadused muuda
Paljud soojuselektrijaamad saavad lisaks soojusele ja elektrile toota auru. Kõrvalsaadusi tootvaid soojuselektrijaamu nimetatakse koostootmisjaamadeks.
Maailma võimsaimad soojuselektrijaamad muuda
Nimi Riik Põhikütus Võimsus, MW Valmimisaasta Surgut-2 Venemaa maagaas 4800 1988 Hsingta Taiwan kivisüsi ja maagaas 4752 1998 Kashima Jaapan masuut 4400 1975 Castle Peak Hongkong kivisüsi 4339 1990 Belchatow Poola pruunsüsi 4320 1988 Drax Suurbritannia kivisüsi 4275 1985 Kendal Lõuna-Aafrika Vabariik kivisüsi 4116 1994 Nanticoke Kanada kivisüsi 4000 1978 Ekibastuz-1 Kasahstan kivisüsi 4000 1984
Soojuselektrijaamad Eestis muuda
