Vääveldioksiid

keemiline ühend

Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.

Vääveldioksiid on normaaltingimustel värvitu gaas. Sellel on terav lõhn, mida võib tunda näiteks tuletiku süütamisel.[1]

Vääveldioksiid tekib väävli ja sulfiidide põlemisel. Vees lahustudes moodustab väävlishappe (H2SO3).[2]

Vääveldioksiidi tekib nii looduslike protsesside kui ka inimtegevuse tulemusena. Peamiseks vääveldioksiidi allikaks on vulkaanid, nende arvele langeb umbes pool loodusliku tekkega vääveldioksiidist[3]. Lisaks tekib teda metsatulekahjude ja ainevahetuse käigus. Kõik fossiilkütused sisaldavad väävlit, mistõttu moodustub vääveldioksiid nende põletamisel.[1]

Vääveldioksiid on inimesele mürgine ning teda peetakse üheks olulisemaks saastegaasiks. Vihmapiiskades lahustunud vääveldioksiid põhjustab happesademeid. Inimesele ohutuks vääveldioksiidi kontsentratsiooniks õhus loetakse 0,03 ppm.[4]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Schlager, N., Weisblatt, J., Newton D. E. & Montney, C. B. (2006). Chemical Compounds. U·X·L. Lk 819. ISBN 1414401507
  2. Karik, H. & Truus, K. (2003). Elementide keemia: ülikooliõpik anorgaanilisest keemiast. Ilo. Lk 480. ISBN 9985574990
  3. Schlager, N., Weisblatt, J., Newton D. E. & Montney, C. B. (2006). Chemical Compounds. U·X·L. Lk 821. ISBN 1414401507
  4. Schlager, N., Weisblatt, J., Newton D. E. & Montney, C. B. (2006). Chemical Compounds. U·X·L. Lk 822. ISBN 1414401507