1980
Aasta
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1950. aastad |
1960. aastad |
1970. aastad |
1980. aastad
| 1990. aastad
| 2000. aastad
| 2010. aastad
◄◄ |
◄ |
1976 |
1977 |
1978 |
1979 |
1980
| 1981
| 1982
| 1983
| 1984
| ►
| ►►
1980. aasta (MCMLXXX) oli 20. sajandi 80. aasta.
Sündmused maailmas
muudaJaanuar
muuda- ...
Veebruar
muudaMärts
muuda- ...
Aprill
muuda- 5. aprill – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Iirimaa lauluga "What's Another Year".
Mai
muuda- 18. mai – USAs toimus Saint Helensi vulkaanipurse, milles hukkus 57 inimest.
- 21. mai – esilinastus film "Tähtede sõda: osa V – Impeeriumi vastulöök".
Juuni
muuda- 16. juuni – Mikrobioloog Ananda Mohan Chakrabartyle väljastati Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu otsusega patent bakterile, mis oli geenmuundatult loodud ning suutis lagundada naftajääke.
Juuli
muuda- 19. juuli – Moskvas algasid XXII olümpiamängud, mida boikoteeris üle 40 riigi, protestides Nõukogude Liidu armee sissetungi vastu Afganistani.
- 20. juuli – Tallinnas avati Moskva olümpiamängude purjeregatt, mis kestis 30. juulini.
August
muuda- 2. august – Bologna pommiplahvatus: Itaalias Bologna raudteejaamas toimus pommiplahvatus, milles hukkus 85 inimest ja vigastada sai üle 200.
September
muuda- ...
Oktoober
muudaNovember
muuda- ...
Detsember
muuda- ...
Jaanuar
muuda- USA välisraadio Ameerika Hääl eesti saateis suurenes märgatavalt Eesti ajalugu ja nõukogudevastast vastupanuliikumist käsitlevate esinemiste arv[1].
Veebruar
muuda- 24. veebruar – mitmes Eesti kohas (nt Tartu Toomkiriku juures) oli välja pandud sinimustvalge lipp[1].
Märts
muudaAprill
muudaMai
muudaJuuni
muuda- Juunis ja juulis said Tallinnas teiste seas valmis ümber ehitatud Pirita magistraaltee, Pirita Olümpiaspordikeskus, hotell Olümpia, uus Tallinna lennujaama hoone[1].
Juuli
muuda- 4.–6. juuli – Tallinnas toimus XIX üldlaulupidu[1].
- 6.–13. juuli – Stockholmis toimusid III rahvusvahelised Eesti päevad[1].
- 19. juuli - valmis Linnahall Moskva 1980. aasta suveolümpiamängudeks.
- 20.–30. juuli – Moskva olümpiamängude raames peeti Tallinnas olümpiamängude purjeregatt (vaata purjetamine 1980. aasta suveolümpiamängudel)[1].
- 29. juuli – NLKP Keskkomitee võttis vastu otsuse, millega lubati tähistada 1982. aastal Tartu ülikooli 350. aastapäeva[1].
August
muudaSeptember
muuda- 1. september – selle õppeaasta algul loeti üles 539 üldhariduskooli (kokku 198 500 õpilasega), 48 õhtust üldhariduskooli, 25 kutsekeskkooli, 36 kutsekooli, 37 keskeriõppeasutust ja 6 kõrgkooli[1].
- 22. september – Tallinnas puhkesid spontaansed koolinoorte rahutused, ligikaudu 500 õpilast läks rongkäigus Dünamo staadionilt kesklinna, kus nad laiali aeti.[2]
Oktoober
muuda- 1. oktoober – organiseeritum noorte meeleavaldus suurema osavõtjaskonnaga Tallinna kesklinnas, nõuti venestamispoliitika lõpetamist; meeleavaldajad aeti jõuga laiali.
- 4. oktoober – Tallinnas Balti jaamas toimus rongiõnnetus, milles hukkus 9 ja vigastada sai 46 inimest.
- 28. oktoober – 40 haritlase avalik kiri Eesti NSV-st ajalehtedele Pravda, Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonija venestamispoliitika vastu. Adressaadid kirja ei avaldanud, kuid see ilmus Lääne trükistes ja välisringhäälingus, Eestis levis käsikirjaliselt.
- Oktoobris tähistati Tartu esmamainimise 950. aastapäeva[1].
November
muuda- 22. november – asutati Õpilaste Teaduslik Ühing[1].
Detsember
muudaSündinud
muuda
Pikemalt artiklis Sündinud 1980
- 1. jaanuar – Elin Nordegren, rootsi modell
- 3. jaanuar – Bryan Clay, USA kümnevõistleja
- 19. jaanuar – Jenson Button, inglise Vormel 1 piloot
- 25. jaanuar – Christian Olsson, rootsi kolmikhüppaja
- 9. veebruar – Ángelos Charistéas, kreeka jalgpallur
- 13. veebruar – Sebastian Kehl, saksa jalgpallur
- 22. veebruar – Ruslan Stepanov, Eesti tantsija ja koreograaf
- 27. veebruar – Anu Mõistlik, eesti ajakirjanik
- 20. märts – Mats Larsson, rootsi murdmaasuusataja
- 20. märts – Mikk Murdvee, eesti dirigent ja viiuldaja
- 21. märts – Marit Bjørgen, norra murdmaasuusataja
- 21. märts – Ronaldinho, Brasiilia jalgpallur
- 26. märts – Sérgio Paulinho, portugali jalgrattur
- 6. aprill – Tanja Poutiainen, soome mäesuusataja
- 13. aprill - Ville Sorvali, soome muusik
- 18. aprill – Priit Võigemast, eesti näitleja
- 26. aprill – Channing Tatum, ameerika näitleja
- 30. mai – Steven Gerrard, inglise jalgpallur
- 13. juuni – Darius Vassell, inglise jalgpallur
- 29. august – David Desrosiers, kitarrist ja taustalaulja bändis Simple Plan
- 11. september – Antonio Pizzonia, brasiilia Vormel 1 sõitja
- 26. september – Patrick Friesacher, austria Vormel 1 sõitja
- 4. oktoober – Tomáš Rosický, tšehhi jalgpallur
- 21. oktoober – Kim Kardashian, Ameerika Ühendriikide tõsielustaar, modell ja ettevõtja
- 23. oktoober – Vassili Rotšev, vene murdmaasuusataja
- 27. oktoober – Tanel Padar, eesti laulja, Eurovisiooni võitja
- 12. oktoober – Ryan Gosling, Kanada näitleja
- 18. november – François Duval, belgia rallisõitja
- 27. november – Veronika Portsmuth, eesti dirigent ja laulja
- 7. detsember – John Terry, inglise jalgpallur
- 18. detsember – Christina Aguilera, Ameerika Ühendriikide laulja
- 19. detsember – Jake Gyllenhaal, ameerika näitleja
- 20. detsember – Ashley Cole, inglise jalgpallur
- 24. detsember – Maarja-Liis Ilus, eesti laulja
- 25. detsember – Reika Hashimoto, jaapani modell ja näitleja
- 26. detsember – Ardo Ärmpalu, eesti korvpallur
- 30. detsember – Eliza Dushku, ameerika näitleja
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 1980
- 3. jaanuar – Joy Adamson, looduskaitsja
- 4. jaanuar – Marju Mutsu, eesti graafik
- 5. jaanuar – Uno Naissoo, eesti helilooja
- 26. jaanuar – Justas Paleckis, leedu ajakirjanik, Nõukogude riigitegelane
- 2. märts – Jarosław Iwaszkiewicz, poola kirjanik
- 10. märts – Karl Mihkla, eesti kirjandus- ja keeleteadlane
- 18. märts – Erich Fromm, psühhoanalüütik
- 25. märts – Roland Barthes, prantsuse kirjandusteoreetik, kriitik ja semiootik
- 31. märts – Jesse Owens, USA kergejõustiklane
- 15. aprill – Jean-Paul Sartre, prantsuse kirjanik
- 19. aprill – Arnold Seppo, eesti kirurg-traumatoloog
- 24. aprill – Alejo Carpentier, Kuuba kirjanik
- 24. aprill – Alfred Vaga, eesti kunstiajaloolane ja -kriitik
- 29. aprill – Alfred Hitchcock, Briti filmilavastaja
- 4. mai – Josip Broz Tito, Jugoslaavia poliitik
- 9. mai – Paul Krigul, eesti muusikapedagoog, koorijuht ja organist
- 15. mai – Anatoli Mitt, eesti füüsikapedagoog
- 28. mai – Rolf Nevanlinna, soome matemaatik
- 7. juuni – Henry Miller, ameerika kirjanik
- 28. juuni – Ago Saller, eesti näitleja
- 4. juuli – Gregory Bateson, Briti antropoloog
- 6. juuli – Mart Raud, eesti kirjanik
- 21. juuli – Olga Mikk-Krull, eesti laulja
- 24. juuli – Peter Sellers, briti koomik ja näitleja
- 25. juuli – Vladimir Võssotski, vene näitleja ning bard
- 27. juuli – Moḩammad Reẕā Pahlavī, Iraani šahh
- 25. juuli – Artur Koit, eesti balletitantsija ja ballettmeister
- 6. august – Aino Bach, eesti graafik
- 20. august – Joe Dassin, prantsuse laulja
- 26. august – Miliza Korjus, laulja
- 16. september – Jean Piaget, Šveitsi psühholoog
- 17. september – Anastasio Somoza, Nicaragua poliitik
- 24. september – Theodor Luts, eesti filmioperaator ja -lavastaja
- 24. september – Jakov Gabovitš, Eesti matemaatik
- 25. september – Marie Under, eesti luuletaja
- 9. oktoober – Jüri Garšnek, eesti filmioperaator
- 17. oktoober – Johannes Võerahansu, eesti maalikunstnik
- 21. oktoober – Hans Asperger, Austria lastearst
- 26. oktoober – Marcello Caetano, Portugali poliitik
- 7. november – Steve McQueen, USA filminäitleja
- 22. november – Mae West, USA näitleja
- 2. detsember – Romain Gary, kirjanik
- 4. detsember – Stanisława Walasiewicz, jooksja
- 5. detsember – Ago Aaloe, eesti geoloog
- 5. detsember – Ernst Idla, eesti võimlemispedagoog
- 8. detsember – John Lennon, inglise muusik
- 9. detsember – Konstantin Treffner, eesti haridustegelane
- 24. detsember – Karl Dönitz, Saksamaa sõjaväelane ja poliitik
- 24. detsember – Aleksei Kossõgin, Nõukogude Liidu poliitik
- 31. detsember – Marshall McLuhan, Kanada kommunikatsiooniteoreetik