Geenmuundatud organism
Geenmuundatud organism ehk geneetiliselt muundatud organism ehk geneetiliselt modifitseeritud organism ehk geneetiliselt moondatud organism[1] ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi.
Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks.
Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene.
Kriitika GMO-de vastuRedigeeri
Roheline ideoloogia on GMO-de tootmise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust: GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid.[viide?] GMO-de keskkonnariskid on seotud ökoloogilise tasakaalu ja elurikkuse võimaliku muutmisega ning selliste muutuste võimaliku pöördumatu iseloomuga.[2]
GMO-de kasutamine EestisRedigeeri
Euroopa Liidu liikmesriikides otsustatakse GMO-de kasutamise lubamine EL tasemel. Lisaks on osad liikmesriigid seadunud piiranguid oma territooriumil GMO-de kasutamisele. Eestis ei ole selliseid piiranguid seatud. Kasvatamisreegleid sätestab iga liikmesriik eraldi ja nad on paigas väga vähestes riikides, Eestis on need puudu. Kasvatamise reeglite eesmärgiks on enamasti luua tingimused mitme erineva tootmistüübi "kooseksisteerimiseks" - st. et saaks kasvatada nii geneetiliselt muundatud taimi kui tava- ja mahepõllumajanduslikke taimi nii, et tava- ja mahetaimed ei saastuks, samuti on osad liikmesriigid püüdnud töötada välja reegleid juhuks, kui saastumine siiski toimub (kes vastutab jne).
GMOsid sisaldavad tooted peavad olema EL-s märgistatud. Lubatud on toode märgistamata jätta, kui on tegu juhusliku ja tehniliselt vältimatu GMO-de sisaldusega kuni 0,9%.
Eestis on geneetiliselt muundatud organismide kasutamise reguleerimine jagatud kolme ministeeriumi vahel:
Keskkonnaministeerium vastutab geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ja geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise lubade väljastamise eest,
Põllumajandusministeerium vastutab uuendtoidu (sh geneetiliselt muundatud toidu) käitlemise ja turustamise lubade eest, seemnete ja taimse paljundusmaterjali, väetise, sööda kasutamise lubade väljastamise eest ning loomkatsete läbiviimise lubade väljastamise eest,
Sotsiaalministeerium vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest.
Eestis on kaks nõuandvat komisjoni, kes teevad geneetiliselt muundatud organismide ja nendest koosnevate või neid sisaldavate toodete kohta riskianalüüsi – geenitehnoloogiakomisjon (Keskkonnaministeeriumi juures) ja uuendtoidukomisjon (Põllumajandusministeeriumi juures), mis teeb ka geneetiliselt muundatud organismidest saadud, kuid neid mitte sisaldavate toodete riskianalüüsi.
Geenitehnoloogiakomisjoni ülesandeks on nõustada valitsusasutusi geenitehnoloogia küsimustes:
- GMO-de (kaasa arvatud geneetiliselt muundatud uuendtoidu, geneetiliselt muundatud seemnete, väetise ja loomasööda) keskkonda viimise küsimustes;
- GMO-sid sisaldavate või nendest koosnevate toodete (kaasa arvatud geneetiliselt muundatud uuendtoidu, geneetiliselt muundatud seemnete, väetiste ja loomasööda) turustamise küsimustes,
- geneetiliselt muundatud loomadega loomkatsete tegemise küsimustes,
- geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise küsimustes.
Uuendtoidukomisjoni ülesandeks on Veterinaar- ja Toiduametile esitatud uuendtoidu käitlemise loa taotluse ja sellele lisatud andmete ning dokumentide alusel anda seisukoht uuendtoidu nõuetekohasuse, uuendtoidu märgistamiseks tehtud ettepanekute ja uuendtoidu käitlemise loa väljastamise või väljastamisest keeldumise kohta.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ XI Riigikogu V istungjärk
- ↑ Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 21.10.2012)
VälislingidRedigeeri
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Geenmuundatud organism |
- Teaduse helisõnastik: Geenmuundatud organism (Andres Veske) – ERR Teadus, 18. november 2010
- Cartagena protokolli ratifitseerimise seadus
- Geneetiliselt muundatud põllukultuurid ja nendega seotud riskid - Eestimaa Looduse Fond
- GMO-vaba Eesti
- Artiklid
- Teadlased lõid vähki tõrjuva tomati Tarbija24, 27. oktoober 2008
- Anne Luik: "Millist põllumajandust arendada" Eesti Päevaleht, 16. detsember 2008
- The Organic & Non-GMO Report, USA, USA-s levib kontrollimatult GM suhkrupeet, 1. juuli 2009
- Erkki Mäeorg: "Kas võim toidu üle muutub massihävitusrelvaks?" Maaleht, 19. august 2009 (paberil Nr 34(1141), lk 17, Maailm ja meie)
- Siim Sepp: "Transgeensed kalad jõuavad söögilauale" Novaator, 16. september 2010