1983

1983. aasta (MCMLXXXIII) oli 20. sajandi 83. aasta.

Sündmused maailmas Redigeeri

16. veebruar – Lõuna-Austraalia ja Victoria osariiki tabanud metsatulekahjudes hävis üle 2000 km² suurune maa-ala. Hukkus 75 inimest.

8. märts – USA president Ronald Reagan nimetas Florida osariigis Orlandos peetud kõnes Nõukogude Liitu "kurjuse impeeriumiks".

4. aprill – Müügile tuli platvormimäng "Mario Bros.", "Super Mario" sarja esimene mäng.

20. mai – Aafrika Rahvuskongressi paramilitaarse tiiva uMkhonto we Sizwe korraldatud autopommiplahvatuses hukkus Pretorias 19 inimest.
20. mai – Prantsuse viroloogi Luc Montagnieri juhitud uurimismeeskond teatasid HI-viiruse avastamisest, kuid veel ei teatud, see põhjustab AIDS-i.
25. mai – Esilinastus film "Tähtede sõda: osa VI – Jedi tagasitulek"

9. juuni – Suurbritannia parlamendivalimistel valiti suure ülekaaluga tagasi Margaret Thatcheri juhitud Konservatiivne Partei. Michael Footi juhitud Leiboristlik Partei saavutas halvima tulemuse alates 1918. aasta valimistest.

13. juuni – USA kosmoselaev Pioneer 10 ületas Neptuuni orbiidi, saades esimeseks inimese valmistatud sõidukiks, mis on päikesesüsteemist väljunud.
18. juuni – Sally Ride suundus kosmosesüstik Challengeri pardal esimese ameeriklannana kosmosesse.
18. juuni – Iraanis Shīrāzis poodi üles kümme naist, kuna nad olid olnud Baha'i usku.

2. juuli – Pardal olnud tulekahju tõttu Kentucky osariigis hädamaandumise teinud Air Canada reisilennuk lahvatas uste avanedes põlema, hukkus 23 inimest.
15. juuli – Armeenia äärmusorganisatsioon ASALA korraldas pommiplahvatuse Pariisi Orly lennujaamas, tappes kaheksa ja vigastades 55 inimest.
16. juuli – British Airwaysi helikopter Sikorsky S-61 kukkus tiheda udu tõttu Keldi mere kohal alla. 26 pardal viibinud inimesest hukkus 20.
21. juuli – Antarktikas Vostoki uurimisjaamas registreeriti madalaim õhutemperatuur Maal: −89,2 °C.
22. juuli – Poola valitsus lõpetas riigis 19 kuud kestnud sõjaseisukorra, mille eesmärgiks oli olnud ametiühingu Solidaarsus mõju edasine suurenemine ja kommunistliku režiimi võimaliku langemise ära hoidmine.
27. juuli – Ameerika laulja Madonna andis välja omanimelise debüütalbumi.

18. august – Texase osariiki tabas orkaan Alicia, mille tõttu hukkus vähemalt 22 inimest ja mis tekitas üle miljardi dollari väärtuses kahju.
21. august – Manila lennuväljal mõrvati Filipiinide opositsiooniliider Benigno Aquino Jr., kes oli just naasnud vabatahtlikult kolmeaastasest eksiilist USA-s.

1. september – Korean Air Linesi lend 007: Nõukogude Liidu püüdurhävitaja tulistas Sahhalini saare lähedal Vaikses ookeanis alla reisilennuki. Hukkusid kõik pardal viibinud 246 reisijat ja 23 meeskonnaliiget.
19. september – Kariibi meres kuulutas end Suurbritanniast iseseisvaks Saint Kittsi ja Nevise saareriik.
23. september – Abu Nidali terroriorganisatsiooni poolt Pakistanist Karachist Abu Dhabisse teel olnud reisilennukile paigaldatud pomm tappis kõik 112 pardal olnud inimest.
26. september – NSV Liidu õhukaitsevägede kolonelleitnant Stanislav Petrov hoidis ära võimaliku kolmanda maailmasõja puhkemise.
27. september – Ameerika informaatik Richard Stallman teatas GNU projekti loomisest.

19. oktoober – Grenada saareriigis toimunud sõjaväelises riigipöördes hukati riigi peaminister Maurice Bishop.
23. oktoober – Liibanoni kodusõda: Enesetaputerroristide korraldatud rünnakus Beirutis hukkus 241 USA sõdurit, 58 rahvusvahelisse rahuvalvejõududesse kuulunud prantsuse parašütisti ja kuus tsiviilisikut.
25. oktoober – USA väed tungisid Grenadale, kus oli toimunud marksistlik riigipööre.

10. detsember – Raúl Alfonsín sai Argentina esimeseks demokraatlikult valitud presidendiks, kes astus ametisse pärast seitse aastat kestnud riigist kestnud sõjalist diktatuuri.
17. detsember – Harrodsi pommirünnak: Ajutine Iiri Vabariiklik Armee lõhkas Londonis Harrodsi kaubamaja ees autopommi, tappes kuus inimest ja vigastades veel üle 90 teist.
19. detsember – Brasiilia Jalgpalli Konföderatsiooni vitriinkapist varastati originaalne Jules Rimet' karikas.

Niguliste kiriku rekonstrueerimine

4. jaanuar – Võimude käsul eksmatrikuleeriti Tartu ülikoolist grupp üliõpilasi, kes 24. detsembril 1982 olid seisnud auvalves Tartus Julius Kuperjanovi haual ning põletanud mälestusküünlaid^[1].

6. aprill – Võimude käsul eksmatrikuleeriti liikumise Noor-Tartu üks liidreid Lauri Vahtre^[1].
30. aprill – Mõisakülas süüdati luteri kiriku puidust hoone. See hävis täielikult, kuid on tänaseks peaaegu taastatud.