Adamson-Ericu muuseum

Adamson-Ericu muuseum on Eesti Kunstimuuseumi filiaal Tallinna vanalinnas (Lühike jalg 3).

Adamson-Ericu muuseum (2012)

Adamson-Ericu muuseum avati Adamson-Ericu 15. surma-aastapäeval, 2. detsembril 1983. Muuseumi avamiseks andis tõuke see, et Adamson-Ericu lesk Mari Adamson oli kinkinud Eesti Kunstimuuseumile enam kui 800 kunstiteost.

Adamson-Ericu muuseumi direktor on Ülle Kruus.

Hoone

muuda

Lühikese jala ja Rüütli tänava nurgal asunud kodanikumaja (ning selle juurde kuulunud kivist aitasid ja väikest maja Lühikese jala ääres) mainitakse 1542. aasta ürikutes. Keskajal asusid selles kinnistus käsitööliste töökojad. Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid, 20. sajandi alguses rautati sisehoovis hobuseid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis.[1] "Ehitustööde käigus lammutati hulgaliselt hilisema päritoluga vaheseinu, maja läbinud kangialune muudeti vestibüüliks. Säilinud on mitmeid keskaegse päritoluga ehitusdetaile, näiteks kaarjas portaal muuseumi garderoobis, paekivivõlvid ja müüritreppide suudmed keldrikorrusel jm. Hoone juurde kuulub väike intiimne sisehoov."[2]

Adamson-Ericu kogu

muuda

Adamson-Ericu muuseumis asub Adamson-Ericu kunstikogu. Muuseumi põhikogusse kuulub 1543 taiest ning ta jaguneb maalikoguks ja tarbekunstikoguks.[3] Muuseumi kogule pani aluse kunstniku lese Mari Adamsoni kingitus Eesti Kunstimuuseumile. Aastate jooksul on teadlik kogumistöö ning annetused suurendanud kogu nii arvuliselt kui ka ajalise ülevaatlikkuse osas. Adamson-Ericu muuseumi kollektsioon annab ülevaate kunstniku kogu loomepärandist aastatel 1924–1968.

Näitusetegevus

muuda

Adamson-Ericu muuseumis on kaks peamist ekspositsiooniruumi: teisel korrusel asetseb püsiekspositsioon ja esimesel korrusel eksponeeritakse vahetatavaid näitusi. Püsiekspositsioon annab ülevaate Adamson-Ericu loomingust. Vahetatavaid näitusi on aastas kolm-neli.

Haridustegevus

muuda

Ajutiste näituste ja püsiekspositsiooniga seoses korraldatakse muuseumis haridusprogramme, kontserte ja loenguid. Muuseumi keldris toimib kunstikelder, mis ühtib temaatiliselt ajutiste näituste programmiga.

Tunnustus

muuda
  • 2006 Väike Muuseumirott (näitus "Kavandist kostüümini. Rahvusooper Estonia 100")
  • 2007 Suur Muuseumirott (näitus "Iluraam – raami ilu")
  • 2008 Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukiri Eesti Kunstimuuseumile

Trükised

muuda
  • Mai Levin. "Eduard Wiiralti sõjajärgsed estambid Sven-Alur Reinansi kogust" 1994.
  • Anne Lõugas. "Adamson-Ericu muuseum" 1995.
  • Helga Roht Poznanski, Ülle Kruus. "Helga Roht Poznanski akvarellid" 2000.
  • Ülle Kruus, Kersti Koll. "Adamson-Eric 100" 2002
  • Mai Levin. "Leili Muuga. Valge valgus" 2003
  • Kersti Koll, Jaan Undusk. "Ahvenamaa fenomen. Noor-Eesti kunstnike ja kirjanike loomereisid Ahvenamaale 1906–1913" 2006.
  • Mai Levin. "Eduard Wiiralt. Armastus Strasbourgis. Joonistusi ja graafikat Soome helilooja Juhani Komulaineni kogust" 2006.
  • Kersti Koll. "Herman Talvik 100" 2007.
  • Ülle Kruus, Enn Lillemets "Ann Audova. Kumisev valgus" 2007.
  • Alar Nurkse, Sirje Säär, Ülle Kruus "Iluraam – raami ilu" 2008.
  • Ülle Kruus, Kersti Koll "2 + 2 = 5: Urve Küttner, Katrin Pere, Lorilea Jaderborg, Karin Röh" 2009.
  • Kōkyō Hatanaka, Taimi Paves "Kōkyō Hatanaka. Aasia minu südames. Jaapani klassikaline maal nihonga" 2009. (Valiti 2009. aasta Eesti 25 kaunima raamatu hulka)
  • Dace Lamberga "Klassikaline modernism. Läti maalikunst 20. sajandi alguses" 2009. (Valiti 2010. aasta Eesti 25 kaunima raamatu hulka)
  • Kjell Ekström, Kersti Koll "Naiskunstnikud Ahvenamaa Önningeby kunstnike koloonias" 2011. (Valiti 2011. aasta Eesti 25 kaunima raamatu hulka)

Viited

muuda
  1. "Adamson-Ericu muuseumi kodulehe alamleht "Muuseumist"". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. jaanuar 2013. Vaadatud 10. detsembril 2012.
  2. Anne Lõugas. "Adamson-Ericu muuseum", Tallinn: Eesti Kunstimuuseum – Adamson-Ericu muuseum, 1995
  3. Eesti Kunstimuuseumi kogud

Välislingid

muuda