Eesti muuseumide aastaauhinnad

iga-aastased auhinnad Eesti muuseumispetsialistidele

Eesti muuseumide aastaauhinnad (ka Muuseumirotid) on alates 2004. aastast igal aastal konkursi tulemusel välja antavad auhinnad, millega tunnustatakse parimaid muuseumispetsialiste ja tuuakse esile muuseumitöö eri tahke. Auhindu annavad välja Kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu ja Eesti Muuseumiühing koostöös Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseametiga.

Muuseumide aastaauhindu antakse välja alates 2004. aastast. Mitterahalise auhinna eesmärk on muuseumide igapäevatöö ühe osa – näitusetegevuse – tunnustamine, väärtustamine ja seeläbi ka muuseumide laiem tutvustamine.

Iga auhinna juurde kuulub alates 2010. aastast stipendium, mida rahastab Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital.[1][2] Lisaks saavad kõik võitjad väikesed Muuseumiroti kujud (skulptor Tiiu Kirsipuu). Rändauhinnana ringlevad kaks Suurt Muuseumirotti püsinäituse ja ajutise näituse auhinna võitjale.

AjaluguRedigeeri

Aastal 2004 loodud iga-aastast tunnustusauhinda (Suur Muuseumirott) anti esialgu möödunud aasta parimale väljapanekule Eesti muuseumis. Kuni aastani 2008 antigi igal aastal välja üks tunnustusauhind ehk rändav Suur Muuseumirott, mis jäi võitnud muuseumile kuni uue võitja selgumiseni. Muuseumile jäi igaveseks Muuseumiroti väike vend. Kui žürii märkas mõnda eriti nutikat lahendust, siis anti välja ka eriauhindu. Hinnati eelkõige loovust, värskeid mõtteid, näituse atraktiivset teostust ning vastavust museoloogia põhimõtetega.

Alates 2009. aastast hakati andma välja veel ühte tunnustusauhinda (Suurt Muuseumirotti) uuele või renoveeritud muuseumile.

Alates 2010. aastast saavad Suure Muuseumiroti auhinna võitnud muuseumid võimaluse lähetada võitnud näituse kuraator või muuseumi esindaja Euroopa Muuseumifoorumi poolt auhinnatud parimasse muuseumisse Euroopas. Teiste auhindade (v.a eripreemiate) võitjatel on võimalus osaleda rahvusvahelisel konverentsil "The Best in Heritage", mis toimub iga aasta septembris Dubrovnikus Horvaatias. Põhjendatud taotluse korral saab auhinnareisi summas 1300 eurot asendada mõnel muul erialasel sündmusel osalemisega. Auhinnafondi toetab Eesti Kultuurkapital. Aastast 2011 toetab auhindu ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes annab välja kõige turistisõbralikuma muuseumi tiitlit.

Alates 2013. aastast on Eesti muuseumide aastaauhindade konkursi eesmärk tunnustada parimaid muuseumispetsialiste ning tuua avalikkuse jaoks rohkem esile muuseumitöö eri tahke.

Alates 2014. aastast ringlevad rändauhinnana Suured Muuseumirotid näituse ja püsinäituse auhinna võitjale. Ühtlasi on 2014. aastast ühtlustunud kategooriad, milles auhindu välja antakse.

Auhinnakategooriad alates 2014. aastastRedigeeri

 
Muuseumirott (skulptor Tiiu Kirsipuu)
  • parim püsinäitus (Suur Muuseumirott)
  • parim ajutine näitus (Suur Muuseumirott)
  • parim koguhoidja / muuseumikogu arendaja
  • parim konserveerimistöö
  • parim muinsuskaitsja muuseumis
  • parim muuseumihariduse edendaja
  • parim teadustrükis
  • parim teadusüritus
  • parima turundustööga muuseum ehk turunduse MuuSa auhind
  • muuseumiarendaja

Eriauhinnad, mh:

  • EAS turismiarenduskeskuse eriauhind
  • muuseum-kultuurimälestise restaureerimise eriauhind

LaureaadidRedigeeri

2004Redigeeri

Suur Muuseumirott (rändauhind)

  • Tartu mänguasjamuuseum püsikollektsioon

Väike Muuseumirott

  • Sagadi metsamuuseum, "Vana hall"

Suurim üllataja

  • Viru-Nigula koduloomuuseum, "Viru-Nigula kolhoos 1949-1993"

2005Redigeeri

Suur Muuseumirott (rändauhind)

  • Eesti Maanteemuuseumi püsiekspositsioon “Tee ajalugu!”

Väike Muuseumirott

  • kõige vaatajasõbralikum terviklahendus sobivas interjööris - Tallinna Raekoja näitus “Soolale ehitatud linn. Kaubandus Hansaaegses Tallinnas”
  • parim teemanäitus - Mahtra talurahvamuuseumi “Lambalugu”
  • parimal moel museoloogia põhimõtteid väärtustav näitus - Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi näitus “Arhiiv. Näitused 1982-2004”
  • parimaid pedagoogilisi võimalusi pakkuv näitus - Harjumaa muuseumi näitus “Harju elu”
  • olulise panuse eest muuseumide visuaalse kvaliteedi tõstmisel - disainibüroo Laika, Belka & Strelka

2006Redigeeri

Suur Muuseumirott (rändauhind)

  • Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum - näitus “Klassikud. Leili Kuldkepp“

Väike Muuseumirott

  • suurepäraselt näituseks, raamatuks ja teaduskonverentsiks vormitud teaduslik uurimus-Eesti Ajaloomuuseumi näitus “Võsaklaasist kristallini. Johannes Lorup – Eesti rahvusliku klaasitööstuse rajaja”
  • tunnustus silmapaistva tasemega koostöö eest konservaatoritega ja säilitusnõuete eeskujuliku realiseerimise eest näitusel - Eesti Rahva Muuseumi väljapanek “Valge pluus ja must pluus, “Käsitööleht” 1907 – 1914”
  • A. H. Tammsaare Muuseumi näitus “Tõde on inimeses” - julgelt uuenduslike ideedega interaktiivneväljapanek, mis täiendab kaasaegsete vahenditega kirjaniku autentse interjööriga kodu
  • teatraalselt lavastatud ja huvitavate, näituse teemat hästi avavate töötubadega ning vestlusõhtutega rikastatud näitus - Adamson-Ericu Muuseumi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja rahvusooperi Estonia koostöönäitus “Kavandist kostüümini. Rahvusooper Estonia 100”

2007Redigeeri

Suur Muuseumirott (rändauhind)

Väike Muuseumirott

  • Kadriorus asuv A. H. Tammsaare muuseum - näitus“Poiss ja liblikas. Mati Unt Tammsaare juures” (kui elegantnetäiendus püsinäitusele)
  • Eesti Ajaloomuuseum - näitus "Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki", milles on kasutatud professionaalseid multimeedialahendusi Eesti ajaloo avastamisel
  • Tartu Linnamuuseum - näituse“Minu Tartule, minu Eestile. Arhitekt Arnold Matteus”, mille puhul pälvis kiidusõnu näituse ja näitusekataloogi suurepärane graafiline disain ning huvitav lähenemisnurk teemale: soe ja sõbralik pilk Tartule läbi arhitekti mõtete

2008Redigeeri

Suur Muuseumirott (rändauhind)

  • Kadriorus asuv A. H. Tammsaare Muuseum - näitus “Viiuldaja karussellil. Gailit Tammsaare juures“ (püsinäituse õnnestunud rikastamise eest ning August Gailiti elu meeleoluka ja sisutiheda esituse ning minimalistlik-leidliku kujunduse eest)

Väike Muuseumirott

  • Ringhäälingumuuseum saab tiitli näituse “Hetki ja helisid Raadioteatri kaheksast aastakümnest” kui nappide vahenditega saavutatud leidliku ja julge näituslahenduse eest
  • Eesti Rahva Muuseum saab auhinna näituse “Siga seebiks. Traditsioonilised töövõtted kaasajal” ning silmapaistva tasemega näitusekataloogi eest
  • Kadrioru Kunstimuuseumi Mikkeli Muuseumi ning Ennistuskoja Kanut näitus “Ennistatud Eesti. Eesti Vabariigi 1920.–1930. aastate kultuuripärandi restaureerimine” saab preemia näituse virtuaalversiooni loomise ja kättesaadavaks tegemise eest internetipõhises virtuaalmuuseumis (www.virtuaalmuuseum.ee)
  • Kadrioru Kunstimuuseumi Mikkeli Muuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi ja Pekka Erelti erakogu ühisnäitus “Kadunud aegade aarded. Egiptuse, Kreeka, Vana-Ida ja Kolumbuse-eelsete Ameerika kultuuride muistised Eesti muuseumides ja erakogudes” sai preemia muuseumide ja erakogu omaniku uudse koostöö ning haridusprogrammi ettevalmistamise eest. Koolide õppekaval põhinev programm valmis koostöös ajalooõpetajaga.

2009Redigeeri

Suur Muuseumirott (rändauhind)

  • Kumu Kunstimuuseum - näitus „Ülo Õun. Kunstnik katkeval avastusrajal“. Näituse kuraator on Juta Kivimäe(Ülo Õuna loojanatuuri ja loomingut põhjalikult tutvustava ülevaatenäituse emotsionaalselt mõjuv kujundus, suurepärased haridus- ja filmiprogrammid ning kõrgetasemeline kataloog)

Suur Muuseumirott uuele või renoveeritud muuseumile (rändauhind)

  • Tallinna Linnamuuseumi filiaal Muuseum Miia-Milla-Manda ekspositsiooniga „Sõber“(professionaalselt kujundatud atraktiivne ekspositsioon, mis võimaldab vahetut suhtlemist sihtgrupiga läbi mängu ja haridusprogrammide).Muuseumi kujundas Maile Grünberg

Väike Muuseumirott

  • Rannarahva Muuseumi näitus „Võrgu ilu“ sai auhinna parima kuraatoritöö eest. Põhjaliku kogumis- ja uurimistöö tulemusena valminud näitus tutvustab ühte rannarahva olulisemat töövahendit – kalavõrku. Võrgu elutsükkel kajastub suurepärases kujunduses, näitust rikastab hea haridusprogramm
  • Eesti Rahva Muuseumi näitus „Meie siin maal“ pälvis preemia innovaatilisuse poolest. Terviklik välinäitus Raadi mõisa pargis annab külastajale kunstilise ja informatiivse elamuse läbi eestimaalaste portreede, mis on saanud muuseumikogu osaks. Ekspositsiooni täiendab suurepärane originaalmuusika
  • Sihtasutus A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel sai näituse „Vargamäelt igavikku ja tagasi“ eest väikse muuseumiroti, näituse puhul hinnati terviklahendust. A.H. Tammsaare elu ja loomingut tutvustav näitus on lahutamatu osa muuseumi tervikust. Mitmetasandilise atraktiivse ekspositsiooni loomisel on kasutatud kaasaegseid tehnoloogilisi ja kujunduslikke võimalusi

2010Redigeeri

Suur Muuseumirott (rändauhind), ka Aasta Muuseumirott

  • Tallinna Tehnikaülikooli Muuseumi näitus „Vulkaan – looja ja hävitaja“

Suur Muuseumirott uuele või renoveeritud muuseumile (rändauhind), ka Muuseumirott

  • sai EestiPõllumajandusmuuseumi püsinäitus "Põllumajanduse ja maaelu areng Eestis läbi sajandite"

Väike Muuseumirott

  • aasta koguhoidja: Merilis Roosalu Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossist, kes pälvis preemia veebikataloogi „Soolapaberfotod Eesti Ajaloomuuseumi fotokogus“ koostamise eest
  • aasta konservaator: Jolana Laidma, kes sai preemia Eesti Ajaloomuuseumi eksponaadi – Egiptuse kassimuumia sarkofaagi – konserveerimistöö eest Ennistuskojas „Kanut“
  • aasta muinsuskaitsja muuseumist: Tarmo Saaret Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumist, kes pälvis preemia tähelepanuväärse panuse eest muuseumide ja muinsuskaitse lähendamisel
  • aasta muuseumihariduse edendaja: Jelena Tšekulajeva Eesti Kunstimuuseumi Kumu kunstimuuseumist, kes pälvis auhinna 4K meetodil juhitud kaasaegse kunsti haridusprogrammi eest
  • aasta teadusauhind trükise kategoorias: Aleksandra Murre, Kadi Polli, Mart Kalm, Jüri Kuuskemaa, Eesti Kunstimuuseumi publikatsiooni „Kadriorg. Lossi lugu“ eest
  • aasta teadusauhind ürituste kategoorias: Marge Rennit Tartu Linnamuuseumist, 28. linnaajaloo päeva "Rahvused Tartus läbi ajaloo" korraldamise eest
  • aasta tootearendaja: Eesti Maanteemuuseum ja kollektiivi juht Mairo Rääsk projekti „Teeaeg“ eest
  • aasta turundaja: Eesti Nuku- ja Noorsooteatri Nuku muuseum ja kollektiivi juht Meelis Pai

Eriauhinnad

  • teaduskomisjoni eriauhinnad: Ülle Reimets ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kollektiiv ajaloosarja "Elavik" väljaandmise eest
  • näitusekomisjoni eriauhinnad: Vikerraadio lastesaadete toimetaja Kadri Tiiselile Eestimaa muuseumides toimuvate näituste tutvustamise eest

2011Redigeeri

Suur Muuseumirott (rändauhind), ka Aasta Muuseumirott

  • Eero Heinloo Tartu Linnamuuseumis korraldatud näituse "Poriveski kõrts" eest

Suur Muuseumirott uuele või renoveeritud muuseumile (rändauhind), ka Muuseumirott

  • Sirje Karis, Inge Laurik-Teder, Tõnis Liibek, Mariann Raisma Eesti Ajaloomuuseumi püsinäituse "Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu" eest

Väike Muuseumirott

  • aasta koguhoidja: Vaike Reemann Eesti Rahva Muuseumist, kes pälvis tunnustuse Eesti Rahva Muuseumi vaibakogu veebipõhise andmebaasi (vaibad.erm.ee) eest
  • aasta konservaator: Hilkka Hiiop Eesti Kunstimuuseumist,  tunnustuse tõi talle näitus "Simson ja Deliila. Itaalia maali lugu" ning multimeediaprojekt Kadrioru kunstimuuseumi näitusel "Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge"
  • aasta muinsuskaitsja muuseumist: Sirje Karis Eesti Ajaloomuuseumist,  tunnustuse pälvis Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone restaureerimisprojekti eest, mis valmis koostöös Eesti Ajaloomuuseumi, KOKO Arhitektid OÜ-ga, Produktsioonigrupp OÜ-ga, AS-iga Restor, Tarrest Ehitus OÜ-ga
  • aasta muuseumihariduse edendaja: Maarja Kõuts Tallinna Linnamuuseumist, Muuseumi Miia-Milla-Manda muuseumitunni "Väikesed sõpruse sõlmed" eest
  • aasta teadusauhind trükiste kategoorias: Eesti Ajaloomuuseumi väljaande "Tallinna suurgild ja gildimaja" eest peatoimetaja Tõnis Liibekning autorid Ivar Leimus, Rein Loodus, Anu Mänd, Marta Männisalu ja Mariann Raisma
  • aasta teadusauhind sündmuste kategoorias: Greta Koppel Eesti Kunstimuuseumist, rahvusvahelise tehnilise kunstiajaloo uurimisprojekti "Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge" eest
  • aasta muuseumiarendaja auhind ehk Arenduse MuuSa: Maie Urbas Sihtasutusest Virumaa Muuseumid Palmse mõisa arendamise eest
  • aasta turundaja ehk Turunduse MuuSa: Kadi Polli Eesti Kunstimuuseumist seoses Kadrioru kunstimuuseumi näitusega "Bosch & Bruegel. Ühe maali neli jälge"

Eriauhinnad

  • kujundusauhind: Lunge & Ko OÜ Eesti Spordimuuseumi Otepää Talispordimuuseumi kui talispordi valdkonna innovaatilisele ja laiale sihtgrupile suunatud näitusekujunduse eest
  • eriauhind: Külli Rikas Saaremaa Muuseumi püsinäituse "Saaremaa aastail 1950-1993" eest. Tegu on parima kogukonna ajalugu tutvustustava näitusega 2011. aastal, mis sobitati oskuslikult ajaloolisse hoonesse
  • teadusauhinna eriauhind: Aleksandra Murre Eesti Kunstimuuseumist, kataloogi "Eesti ikoonikunst" kui parima näitusega seotud teadustrükise eest
  • MuuSA eriauhind: Marge Kõiv Eesti Kunstimuuseumist, Eesti Kunstimuuseumi filiaalide muuseumipoodide arendamine eest
  • aasta muinsuskaitsja muuseumist eriauhind: Riina Aasma Sihtasutusest Rannarahva Muuseum, 2012. aasta kalendri "Muinsuskaitse all olevad Eesti tuletornid" eest
  • Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) üllatusauhind "Turistisõber 2011": Eesti Kunstimuuseum

2012Redigeeri

Suur Muuseumirott (rändauhind), ka Aasta Muuseumirott

  • Eha Komissarov ja Berit Teeäär Eesti Kunstimuuseumi Kumu kunstimuuseumist näituse „Mood ja külm sõda“ eest, näituse kujundasid Siiri Vallner ja Indrek Peil, graafiline disain oli Tuuli Aulelt

Suur Muuseumirott uuele või renoveeritud muuseumile (rändauhind), ka Muuseumirott

  • Ott Sarapuu Eesti Meremuuseumist Lennusadama püsinäituse "Meretäis põnevust" eest, kujundajaks Andrus Kõresaar

Väike Muuseumirott

  • aasta koguhoidja: Kai Lobjakas Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist, talle tõi tunnustuse disainiajaloo kaardistamine vastavalt muuseumi kogumispoliitikale ning eseme- ja arhiivikogu täiendamine aastatel 2010–2012
  • aasta konservaator: Risto Lehiste Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, keda tunnustati 1817. aastal valmistatud L. Ehrig haamerklaveri konserveerimisprojekti juhtimise eest
  • aasta muinsuskaitsja muuseumist: Joosep Metslang Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskusest, kes pälvis tunnustuse käsiraamatu „Vana maamaja“ eest, mis on valminud koostöös Heiki Pärdi, Elo Lutsepa, Andres Tali, Kaari Metslangi ja kirjastusega Tammerraamat OÜ
  • aasta muuseumihariduse edendaja: Pille Maffucci Tallinna Linnamuuseumi filiaalist Eduard Vilde Muuseum, teda tunnustati muuseumitunni „Punane sokk ja näpitsprillid“ eest
  • aasta teadusauhind trükiste kategoorias: Elnara Taidre Eesti Kunstimuuseumi Kumu kunstimuuseumist väljaande „Tõnis Vint ja tema esteetiline universum“ eest, trükise valmimisse andsid oma panuse ka Virve Sarapik, Sirje Helme, Eha Komissarov ja Tuuli Aule
  • aasta teadusauhind sündmuste kategoorias: Pille Runnel Eesti Rahva Muuseumist rahvusvahelise aastakonverentsi „Püsinäituse kureerimine ja kujundus“ eest, korraldustoimkonda kuulusid ka Kristel Rattus, Reet Ruusmann, Agnes Aljas
  • turunduse MuuSa ehk aasta turundaja: Liina Pulges SA-st Teaduskeskus AHHAA ning teda tunnustati AHHAA turunduse eest 2012. aastal
  • arenduse MuuSa ehk aasta muuseumiarendaja: Urmas Dresen Eesti Meremuuseumist, kellele tõi tunnustuse Lennusadama arendamine kaasaegseks muuseum-külastuskeskuseks.

Eriauhinnad

  • aasta muinsuskaitsja muuseumist: Helme Koduloomuuseum järjepideva, kindlameelse  ja tulemusrikka töö eest piirkondliku pärandi hoidmisel
  • ime tabamise eriauhind uudse lähenemise eest isiku- ja kirjanikemuuseumide valdkonnas: Tallinna Linnamuuseumi Eduard Vilde Muuseuminäitus „Vildest naljaga pooleks. Eesti naljakirjandus Vildest Kivirähkini“
  • eriauhind rahvusvahelise dimensiooni toomise eest kohalikku muuseumi: Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi näitus „“Kevade“ teatrilavadel"
  • teadustöö komisjoni eriauhind: Heli Nurger Padise Muuseumi SA ja Padise Vallavalitsuse koostööprojekti "Keskaja sild Padise ja Vantaa vahel" eest
  • Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) üllatusauhind "Turistisõber 2012": Eesti Meremuuseumi Lennusadam

2013Redigeeri

Suur Muuseumirott (rändauhind), ka Aasta Muuseumirott

  • parim näituseprojekt: Inge Laurik-Teder, Tõnis Liibek, Maria Mang ja Herke Vaarmann Eesti Ajaloomuuseumist näituse „Siin me oleme! Eesti filmi esimene sajand“ eest

Väike Muuseumirott

  • aasta konserveerimistöö: Mariliis Vaks Eesti Rahva Muuseumist viie kohtukulli konserveerimise eest
  • aasta koguhoidja: Riina Reinvelt Eesti Rahva Muuseumist väärismetallist museaalide digiteerimise, muuseumide infosüsteemis MuIS kirjeldamise ja hoiutingimuste parandamise eest
  • aasta muinsuskaitsja muuseumis: Elo Lutsepp Eesti Vabaõhumuuseumist „Pärandiralli“ projekti vedamise eest
  • aasta muuseumihariduse edendaja: Helin Haga AHHAA Teaduskeskusest teisele kooliastmele mõeldud keskkonnateemaliste teaduslaagrite eest
  • aasta teadusauhind trükiste kategoorias: Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreem Eesti Kunstimuuseumi Kadrioru kunstimuuseumist raamatu „Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost“ eest
  • aasta teadusauhind ürituste kategoorias: Sille Sepmann ja Merli Sild Eesti Põllumajandusmuuseumist rahvusvahelise konverentsi „Põllumajanduse ja maaelu muuseumid kui maakultuuripärandi säilitajad ning nende roll rahvusvahelise turismi arendamisel“ eest
  • turunduse MuuSa ehk aasta turundaja: Riin Alatalu, Hannele Känd ja Triin Männik kultuuripärandi aasta raames toimunud muuseumide ja Edelaraudtee ühisprojekti „Rööpad viivad pärandini“ eest
  • arenduse MuuSa ehk aasta muuseumiarendaja: auhind jäi komisjoni otsusel välja andmata

Eriauhinnad

  • Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) üllatusauhind "Turistisõber 2012": Eesti Politseimuuseum
  • kultuuripärandi aasta läbiviijate auhind: AS Edelaraudtee, tänu kellele sai kultuuripärandi aastal üle 6000 koolilapse muuseumidesse tasuta sõita

2014Redigeeri

Suur Muuseumirott (rändauhind)

  • parim näitus: Rannarahva Muuseumi „Hõbevalgeim. Rävala hiilgeaeg“, mille loomisse panustasid Riina Aasma, Kadi Karine, Külvi Kuusk, Maivi Kärginen, Mauri Kiudsoo, Mart Meri ja Jüri Lõun
  • parim püsinäitus: Haapsalus asuva Iloni Imedemaa ekspositsioon Ilon Wiklandi elust ja tööst „Olen alati siin. Ilon“

Väike Muuseumirott

  • konserveerimistöö auhind: Jaan Märss Tallinna Linnamuuseumist e-väljaande „Lukud, võtmed ja sulgurid“ eest
  • parim koguhoidja: Liisa Kaljula, Annika Räim ja Helen Volber Eesti Kunstimuuseumist, kes viisid läbi suuremõõtmelise interdistsiplinaarse kunsti musealiseerimise, võttes Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kogusse Timo Tootsi installatsiooni „Soodevahe muuseum“
  • parim muinsuskaitsja muuseumis: Joosep Metslang, kelle eestvõttel korraldas Eesti Vabaõhumuuseum Narva-Jõesuus rahvusvahelise dokumenteerimislaagri Estonian VERNADOC, kus jooniste, fotode ning tekstidena dokumenteeriti hääbuva ehituspärandi näitena 19. sajandi lõpul valminud ja toretseva puitdekooriga Pantelejevi villat
  • muuseumihariduse edendaja: Kirsten Simmo Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist lavastuse „Laborant Viiding“ eest, mille lavastas Heidi Sarapuu teatrist Varius
  • parim teadustrükis: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja Krista Sildoja „Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi“
  • parim teadusüritus: Tartu Ülikooli muuseum, kus Janet Laidla juhtimisel toimus XXXIII Teadusinstrumentide komisjoni sümpoosion
  • parima turundustööga muuseum ehk turunduse MuuSa: Eesti Meremuuseum Lennusadamas toimunud näituse „Titanic: lugu, leiud, legendid“ eest
  • muuseumiarendaja: Tallinna Linnamuuseum projekti Telliskivi pop-up muuseum eest

Eriauhinnad

  • EASi turismiarenduskeskuse eriauhind: Eesti Meremuuseumi Lennusadam
  • muuseum-kultuurimälestise restaureerimise eriauhind: Energia avastuskeskus, mis tegutseb endises elektrijaama hoones

Muuseuminõukogu näitusekomisjoni eriauhinnad

  • uudne lähenemine näitusele kui osalusprojektile: Eesti Rahva Muuseumi näitus #niisamalinnas, autoriteks Ehti Järv, Kadri Kallast ja Pille Runnel
  • parimal moel sisu toetav kujundus: Tartu Ülikooli muuseumi näitus „PEA ASI: maailm õlgadel“, autorid Andres Labi, Janno Roos ja Tuuli Aule
  • püsinäituselahendus, mis töötab eri vanuses laste jaoks parimal moel: Eesti Loodusmuuseumi „Avastuste ruum“ – loodud Ly Vetiku eestvõttel

2015Redigeeri

Suur Muuseumirott (rändauhind)

  • parim püsinäitus: Eesti Tervishoiu Muuseum, püsiekspositsiooniga inimese anatoomiast „Avameelselt sinu kehast“. Kuraator: Ülle Kask, kujundasid Liis Lindvere, Raili Paling, Kadri Kaldam, Indrek Mikk (KOKO Arhitektid OÜ), graafilise kujunduse tegid Marko Ausma ja Maris Kaskmann (Produktsioonigrupp OÜ), projektijuht oli Teele Siig (Produktsioonigrupp OÜ), meeskonda kuulusid veel Kärt Mikli, Margus Jurkatam ja Kalju Paju
  • parim ajutine näitus: Eesti Loodusmuuseumi „Öised tiivulised“, mis tutvustas ööliblikate ja kakkude salapärast maailma. Näituse loomisesse panustasid Anne-Ly Nurmõtalo, Aare Lindt ja Evelin Reimand. Näituse kujundas Pult OÜ.

Väike Muuseumirott

  • konserveerimistöö auhind: Ruth Paas Eesti Vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanutist Eesti Kunstimuuseumi lehvikute konserveerimise eest
  • parim koguhoidja: Kristiina Hiiesalu, Anne Ruussaar, Ene Heimvell ja Merike Neidorp Tallinna Linnamuuseumist projekti „Keraamikakogu fajansi ja portselani avahoidla“eest
  • parim muinsuskaitsja muuseumis: Tõnu Sepp Saaremaa Muuseumist projekti “Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine” eest
  • aasta muuseumihariduse edendaja: Jane Meresmaa-Roos Eesti Kunstimuuseumist koolituskavaga „Kunst kõnetab kõiki. Puuetega inimesed kunstimuuseumides“ koos skulptuuriprogrammiga „Käegakatsutavad kangelased“
  • parim teadustrükis: Tiina Jürgeni Viljandi Muuseumist trükise „Mulgi rahvarõivad“ eest. Peatoimetaja: Ave Matsin, kujundaja: Kristjan Mändmaa ning väljaandjad: Viljandi Muuseum ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.
  • parim teadusüritus: Eesti Kunstimuuseum, kus Anu Allase juhtimisel toimus Kumu kunstimuuseumi sügiskonverents “Jagatud praktikad: kunstiliikide põimumised sotsialistliku Ida-Euroopa kultuuris”, mis oli pühendatud Teise maailmasõja järgsele kunstile Ida-Euroopa kontekstis.
  • parim turundustöö: Muuseumiöö korraldusmeeskond, koosseisus Külli Lupkin, Laura Kipper, Triin Männik ja Margus Palu. 2015. aasta muuseumiöö „Öös on muusikat“ lõi kõikide aegade publikurekordi, tuues ühel õhtul viie tunni jooksul muuseumidesse üle Eesti 110 000 inimest.
  • muuseumiarendaja: Eesti Vabaõhumuuseum projektiga „Eesti Vabaõhumuuseumi setu ja peipsivene teema külastuskeskuse ja parklate ehitus“, mille eestvedajateks olid Merike Lang ja Jaak Kõiva.

Eriauhind

  • EASi turismiarenduskeskuse eriauhind: Eesti Vabaõhumuuseum turistisõbralikkuse ja klienditeekonna mugavuse eest

2016Redigeeri

Suur Muuseumirott (rändauhind)

  • parim püsinäitus: Eesti Rahva Muuseum - näitus „Uurali kaja“. Väljapaneku idee autor on Art Leete, juhtkuraator Svetlana Karm ning kuraatorid Piret Koosa, Indrek Jääts, Nikolai Kuznetsov ja Madis Arukask. Arhitektuurilise lahenduse tegi JANKEN Wisespace, disainis disainibüroo Velvet, multimeedia lahendused valmistasid Keijo Kraus, Pärtel Vurma, Reimo Unt, fotopanoraamid Peeter Laurits, helikujunduse Taavi Tulev, valgusjõe Marko Erlach ning produtsent oli Mart Lankots.
  • parima näitus: Eesti Tervishoiu Muuseumi näitus „Loomulik surm“. Kuraator on Ülle Kask, kujundas Kristiina Kuus ja graafilise kujunduse tegi Britta Benno, meeskonda kuulusid ka Kärt Mikli ja Taavi Kuri.

Väike Muuseumirott

  • konserveerimistöö auhind: Karl-Erik Hiiemaa Eesti Rahva Muuseum püsinäituse „Kohtumised“ vitriinide „Hõbeaare“ ning „Võim ja vallutus“ esemete konserveerimise ja kinnituslahenduste väljatöötamise eest.
  • parim koguhoidja: Virge Lell Tartu Ülikooli muuseumist. Avakogu „Kingitud hobuse suhu ei vaadata“ eest.
  • parim muinsuskaitsja muuseumis: Maris Meus Tartu Ülikooli muuseumist Tartu Ülikooli kultuuriväärtusliku vara kaardistamise, muinsuskaitseregistrisse kuuluvate esemete nimekirja korrastamise, elektroonilise andmebaasi loomise ning kultuurivara haldamise- ja säilitamispõhimõtete väljatöötamise ning elluviimise eest.
  • aasta muuseumihariduse edendaja: Annika Pindis, Arle Puusepp ja Mairo Rääsk Tartu Ülikooli muuseumist 1.-3. klassi õpilastele suunatud Hullu Teadlase II teaduskonverentsi „Muld kui kuld“ korraldamise eest.
  • parim teadustrükis: Garel Püüa, Tõnu Sepp ja Ragnar Nurk Saaremaa Muuseumist. Autorid said auhinna trükise “Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses“ eest.
  • parimateadusüritus: Eesti Kunstimuuseum, kus Hillka Hiiopi eestvedamisel viidi läbi projekt „Rode altar lähivaates“.
  • parim turundustöö: Tartu Ülikooli muuseumi meeskond, koosseisus Kerttu Palginõmm, Mairo Rääsk, Jaanika Anderson, Janet Laidla, Karoliina Kalda, Urmet Paloveer, Terje Lõbu, Pilvi Käiro ja Marianne Sokk, kes viisid läbi projekti „Koostöö Tartu linnafestivalidega“.
  • muuseumiarendaja: Karel Zova Tallinna Linnamuuseumist projektiga „Tallinna Linnamuuseumi virtuaalekspositsioon Google Arts & Culture platvormil“.

Eriauhind

  • EASi turismiarenduskeskuse eriauhind: kõige külastajasõbralikum muuseum: Seto Talumuuseum

2017Redigeeri

Suur Muuseumirott (rändauhind)

  • parim püsinäitus: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi näitus „Lood ja laulud.
  • parim näitus: Eesti Rahva Muuseumi näitus „Rahvarõivas on norm“

Väike Muuseumirott

  • konserveerimistöö auhind: Merily Paomets ja Sirje Säär Eesti Kunstimuuseumist Tõenäoliselt 1760ndate lõpust pärineva ovaalse pärgamendil pastellmaali „Tütarlaps koeraga“ ja teose raami konserveerimise eest.
  • parim muuseumikogu arendaja: Jaanika Anderson ja Ester Oras Tartu Ülikooli muuseumi projekti Muumiate interdistsiplinaarsed uuringud ja tulemuste tutvustamine erinevatele sihtgruppidele eest.
  • parim muinsuskaitsja muuseumis: Aune Mark Eesti Vabaõhumuuseumist seminarisarja materjalidest konstruktsioonist ja sõlmedest vana maja spetsialistidele eest.
  • muuseumihariduse edendaja: Toomas Koitmäe, Siim Randoja ja Luize-Ingrid Klimova Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumist interaktiivsete õppematerjalide „Kõik liikuma!“ eest.
  • parim teadustrükis: Oliver Orro, „Kopli sonaat. Vene-Balti laevatehas“.
  • parim teadusüritus: Tartu Ülikooli muuseum. Tunnustuse pälvis rahvusvaheline konverents „Vene impeeriumi piiril: Tartu saksa ülikool ja tema esimene rektor Georg Friedrich Parrot“.
  • parim turundustöö: Helena Haller ja Evelin Värk Eesti Vabaõhumuuseumist algatuse „Koo end ajalukku“ eest.
  • muuseumiarendaja: Sander Olot ja Kairi Põldsaart Eesti Loodusmuuseumist virtuaalreaalsuse filmi „Müstiline ürgmeri“ eest.

Eriauhind

  • EASi turismiarenduskeskuse Visit Estonia kõige külastajasõbralikuma muuseumi auhind „Rotilõks“: Tartu Ülikooli loodusmuuseum.

2018Redigeeri

Suur Muuseumirott (rändauhind)

  • parim püsinäitus: Eesti Ajaloomuuseumi näitus „Minu vaba riik“. Peakuraatorid Krista Sarv ja Inge Laurik-Teder ning projektijuht Laura Kipper.
  • parim ajutine näitus: Eesti Kunstimuuseumi näitus „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“.

Väike Muuseumirott

  • parim Konserveerimistöö: Eesti Kunstimuuseumi projekt Ivan Aivazovski maali “Stseenid antiikelust” konserveerimine ja selle töökäigu dokumenteerimine ja näitusel esitamine
  • parim muuseumikogu arendaja: Eesti Põllumajandusmuuseumi projekt Muuseumikogude avatud hoidla „Avasta imesta“ I ja II etapp
  • parim muuseumihariduse edendaja: Eesti Kunstimuuseumi projekt „Kunst „nähtavaks“!“
  • parim teadustrükis: Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi „Eesti spordi lugu“
  • parim teadusüritus: rahvusvaheline sümpoosion „Michel Sittowi elu ja kunsti lood. Faktid ja väljamõeldised“
  • kogukonna sõber: Valga Muuseumi projekt Säde Aiapidu
  • muuseumiarendaja: Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe ajalookeskus

Eriauhind

  • Muuseumiroti eriauhind: MOMU Mootorispordi muuseumi eestvedaja Arno Sillat
  • EASi turismiarenduskeskuse Visit Estonia kõige külastajasõbralikuma muuseumi auhind „Rotilõks“: Eesti Kunstimuuseum

2019Redigeeri

Suur Muuseumirott (rändauhind)

  • parim püsinäitus: Eesti Arhitektuurimuuseumi näitus “Uuri ruumi”
  • parim ajutine näitus: Tartu kunstimuuseumi näitus “Pallas 100. Kunstikool ja kultus” ja kõrvalprojekt “Pallaslased Eesti kodudest”

Väike Muuseumirott

  • parim muuseumikogu arendaja: Tiina Kivits ja Reele Kuuse Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi projektiga  “Meie keiser, kes sa oled kaugel!”
  • parim konserveerimistöö: Isabel Aaso Zahradnikova ja Aleš Zahradnik – SA Eesti Kunstimuuseum “Maie Männiku skulptuuride pikaajaline restaureerimine näituse jaoks KUMUs.” Eesmärgiks oli anda eesti rahvale tagasi nimeka väliseesti skulptori looming.
  • kogukonna sõber: Kristi Paatsi, Tuuli Silber, Laura Jamsja, Triin Siiner, Reti Meema – Tallinna Linnamuuseum “Kalamaja muuseumi eevalmistamise protsess”
  • muusemihariduse edendaja: Sireli Uusmaa, Aive Peil, Sander Jürisson – Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu “Vabamu pere e-giid”
  • parim teadustrükis: Mai Levin – SA Eesti Kunstimuuseum “Johann Köler”. Raamat sisaldab põhjalikku artiklit Johann Köleri elu- ja loometeest ja kunstniku praegu teadaolevate teoste illustreeritud kataloogi, mille koostamisel on autor kaasanud arvukalt publitseerimata arhiivmaterjale.
  • parim teadusüritus: Piret Hiie-Kivi – SA Saaremaa Muuseum Konverents “MÄSSU KAUDU VABASSE RIIKI: 100 aastat 1919. aasta Saaremaa mässust”

Eriauhind

  • Hellar Lill, Patrick Rang, Anu Viltrop, Siim Õismaa, Margus Kasterpalu, Toomas Kiho, Tiit Pruuli, Jaanus Rohumaa – Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum “Soomusrong nr 7 “Wabadus””

Parim muuseumiarendus

  • Kaire Tooming – SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid “Haapsalu linnuse rekonstrueerimine”

ViitedRedigeeri