Ava peamenüü

Mari Adamson (1927. aastani Marie Vassiljev, 1927–1936 Sannamees; 1. märts 1908 Volossovo3. jaanuar 2000 Tallinn) oli eesti tekstiilikunstnik ja pedagoog.

Mari Adamson
Sünninimi Marie Vassiljev
Sünniaeg 1. märts 1908
Sünnikoht Volossovo
Surmaaeg 3. jaanuar 2000 (91-aastaselt)
Surmakoht Tallinn
Rahvus eestlane
Tegevusala tekstiilikunstnik
Kunsti õppinud Riigi Kunsttööstuskool, Kõrgem Kunstikool Pallas
Auhinnad Eesti NSV rahvakunstnik (1974), Kristjan Raua preemia (1996), Valgetähe III klassi teenetemärk, 1999

Sisukord

ElukäikRedigeeri

Omandas kunstihariduse 19231927 Riigi Kunsttööstuskoolis (naiskäsitöö erialal) ja 1927–28 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas (maali alal). Täiendas end 1928–1929 Pariisi vabaakadeemiais ja rakenduskunstiateljeedes ning hiljem õpireisidel Soomes, Rootsis, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Kanadas. Töötas 1929–1931 Tallinna moeateljees "Medea" kunstnikuna, 1944–1950 Kunstitoodete Kombinaadi tekstiili- ja dekoratiivkudumisateljee kunstilise juhina.

Oluline on Mari Adamsoni roll kunstipedagoogina. Aastatel 19441977 töötas ta ERKI-s, olles peamise aja tekstiili- ja kostüümikateedri juhataja ning aastast 1964 professor.[1] Mari Adamsoni panuseks Eesti kultuurilukku on ka tema suurejooneline kingitus Eesti Kunstimuuseumile (ligi 1000 Adamson-Ericu teost), mis oli aluseks Adamson-Ericu muuseumi loomisele 1983. aastal.[1]

IsiklikkuRedigeeri

Oli abielus skulptor Ferdi Sannamehega, kellega tal oli poeg Johani (1928–1963). 1936. aastal abiellus kunstnik Adamson-Ericuga.

LoomingRedigeeri

1930ndail lõi ehisloomi ja nukke.

Mari Adamson viljeles monotüüpiat juba enne II maailmasõda ning tõsisemalt jälle 1960. aastate keskpaigast.[2] Tema monotüüpiate seas on abstraktseid kompositsioone, gobeläänikavandeid, maastikke ja rohkesti lilli.[2] Need monotüüpiad on maalilised, enamasti suhteliselt õrnatoonilised ja üle maalimata. [2]

1940ndail sundis sõjast tingitud materjalipuudus otsima uusi kunstilisi väljundeid. Adamsoni loomingus said valdavaiks vaibad. Kõige suuremat tunnustust pälvisid dünaamilise kompositsiooni ja peene materjalitunnetusega monumentaalsed seinavaibad. Tema vaiba ja mööbliriide kavandid said mitmeid preemiaid.

Alustas esinemist näitustel 1929. Kunstniku loomingut on tutvustatud rohkem kui 300 näitusel ning ta on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi autasusid.[1] 1996. aastal hinnati Mari Adamsoni elutööd Kristjan Raua nimelise preemiaga.[1]

1930–1932 ühingu "Dekoor", aastast 1932 RaKü ja aastast 1944 Kunstnike Liidu liige.

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Ants Juske Mari Adamson 90 – Eesti Päevaleht, 02. märts 1998
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Mai Levin Mari Adamson "Astrid"

VälislingidRedigeeri