Mari Adamson
Mari Adamson (1927. aastani Marie Vassiljev, 1927–1936 Sannamees; 1. märts 1908 Volossovo – 3. jaanuar 2000 Tallinn) oli eesti tekstiilikunstnik ja pedagoog.
| Mari Adamson | |
|---|---|
| Sünninimi | Marie Vassiljev |
| Sündinud |
1. märts 1908 Volossovo |
| Surnud |
3. jaanuar 2000 (91-aastaselt) Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Riigi Kunsttööstuskool, Kõrgem Kunstikool Pallas |
| Tegevusala | tekstiilikunstnik |
Elukäik muuda
Omandas kunstihariduse 1923–1927 Riigi Kunsttööstuskoolis (naiskäsitöö erialal) ja 1927–1928 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas (maali alal). Täiendas end 1928–1929 Pariisi vabaakadeemiais ja rakenduskunstiateljeedes, hiljem õpireisidel Soomes, Rootsis, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias ja Kanadas. Töötas 1929–1931 Tallinna moeateljees Medea kunstnikuna, 1944–1950 Kunstitoodete Kombinaadi tekstiili- ja dekoratiivkudumisateljee kunstilise juhina.
Oluline on Mari Adamsoni roll kunstipedagoogina. Aastatel 1944–1977 töötas ta ERKI-s, olles peamise aja tekstiili- ja kostüümikateedri juhataja ning 1964. aastast professor.[1] Mari Adamsoni panuseks Eesti kultuurilukku on ka tema suurejooneline kingitus Eesti Kunstimuuseumile (ligi 1000 Adamson-Ericu teost), mis oli aluseks Adamson-Ericu muuseumi loomisele 1983. aastal.[1]
Isiklikku muuda
Oli abielus skulptor Ferdi Sannamehega, kellega tal oli poeg Johani (1928–1963). 1936. aastal abiellus kunstnik Adamson-Ericuga.
Looming muuda
1930. aastatel lõi ehisloomi ja nukke.
Mari Adamson viljeles monotüüpiat juba enne II maailmasõda ning tõsisemalt jälle 1960. aastate keskpaigast.[2] Tema monotüüpiate seas on abstraktseid kompositsioone, gobeläänikavandeid, maastikke ja rohkesti lilli.[2] Need monotüüpiad on maalilised, enamasti suhteliselt õrnatoonilised ja üle maalimata. [2]
1940. aastatel sundis sõjast tingitud materjalipuudus otsima uusi kunstilisi väljundeid. Adamsoni loomingus said valdavaks vaibad. Kõige suuremat tunnustust pälvisid dünaamilise kompositsiooni ja peene materjalitunnetusega monumentaalsed seinavaibad. Tema vaiba ja mööbliriide kavandid said mitmeid preemiaid.
Alustas esinemist näitustel 1929. Kunstniku loomingut on tutvustatud rohkem kui 300 näitusel ning ta on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi autasusid.[1] 1996. aastal hinnati Mari Adamsoni elutööd Kristjan Raua nimelise preemiaga.[1]
Aastatel 1930–1932 oli ta ühingu Dekoor, 1932. aastast RaKü ja 1944. aastast Kunstnike Liidu liige.
Teoseid kogudes muuda
- Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
- Tartu Kunstimuuseum
- Eesti Ajaloomuuseum
- Tallinna Linnamuuseum
- Disainimuuseum, Helsingi
Tunnustus muuda
- 1974 Eesti NSV rahvakunstnik
- 1994 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
- 1996 Kristjan Raua preemia (meie tekstiilikunsti klassik, preemia kogu loomingu eest)
- 1999 Valgetähe III klassi teenetemärk[3]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Ants Juske Mari Adamson 90 – Eesti Päevaleht, 02. märts 1998
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Mai Levin Mari Adamson "Astrid"
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3220
Välislingid muuda
- Teineteisele elatud elu – Naistemaailm, 8. september 2002