Tartu Kunstimuuseum

kunstimuuseum Tartus

Tartu Kunstimuuseum (lühend Tartmus, kuni 2015. aasta märtsini TKM) on Tartu kesklinnas aadressil Raekoja plats 18 tegutsev riikliku alluvusega kunstimuuseum, Lõuna-Eesti suurim kunstimuuseum.

Tartu Kunstimuuseumi hoone Tartus, Raekoja plats 18

Tartu Kunstimuuseum loodi 1940. aastal kunstiühingu Pallas liikmete eestvedamisel, algse kogu moodustasid pallaslaste kingitud teosed.

Tänapäeval moodustavad Tartu Kunstimuuseumi kollektsiooni põhiosa eesti kunst ning Eestiga seotud välisautorite kunst 18. sajandist tänapäevani. Kogusse kuulub umbes 23 000 eksponaati. Muuseumis toimuvad ajutised näitused nii muuseumi enda kollektsiooni põhjal kui ka koostöös teiste Eesti ja välismaiste muuseumide ja galeriidega.

AjaluguRedigeeri

 
Vaade Tartu Kunstimuuseumi näituselt "Muutuv Tartu neljas vaates"

Muuseum moodustati Tartu Linnavalitsuse otsusega 17. novembril 1940. Tartu Kunstimuuseumi alusvara koosnes 121 deposiidist ja annetusest, millele järgmisel aastal lisandusid Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi 20. sajandi kunsti osa ning erinevate asutuste ja organisatsioonide deposiidid. Tollal asus muuseum aadressil Suurturg 6 (praegu Raekoja plats 6),[1] kuid kolis sõja ajal erinevatesse hoonetesse Tartus. Aastatel 1944–1991 kandis muuseum nime Tartu Riiklik Kunstimuuseum.[2] 2. mail 1946 avati muuseumina elumaja aadressil Vallikraavi tänav 14, mis koos ümber- ja juurdeehitustega jäi peamiseks näitusepinnaks 1990. aastateni. 2015. aasta seisuga asuvad selles hoones muuseumi kunstikogud, raamatukogu ja administratiivruumid. 1988. aastal avati nn viltuses majas ehk Barclay de Tolly majas aadressil Raekoja plats 18[3] Tartu Kunstimuuseumi Kivisilla pildigalerii.[4]

2014. aasta lõpus koosnes Tartu Kunstimuuseumi põhikogu 44 650 säilikust.[5] Olulise osa moodustab Kõrgema Kunstikooli Pallas pärand ja 20. sajandi Tartu kunstnike looming. Viimastel aastatel on kiirelt kasvanud 1999. aastal loodud kaasaegse kunsti kogu.[6]

2014. aastal paigaldati Raekoja platsi äärde näitusemaja ette Mare Mikoffi skulptuur "Maanaised".

Tartu Kunstimuuseumil on olnud kaks filiaali:[2]

Nõukogude ajal hõlmas muuseumi ekspositsioonist ligikaudu poole Eesti kunsti püsinäitus, millest 2010. aastatel on ruumipuudusel loobutud. Selle asemel korraldatakse muuseumis rohkem ajutisi näitusi, mis võimaldavad eksponeerida ka oma kogudest suuremat osa kui püsinäitus. Muuseumis toimuvad ka kontserdid, loengud ja muud üritused. Viimaste aastate näitustest on enim vastukaja pälvinud Eesti skandaalsemaid kunstiteoseid tutvustanud "MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU!" ja holokausti teemat Poola nüüdiskunstis kajastanud "Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest".

DirektoridRedigeeri

 
Kunstimuuseumi direktor Joanna Hoffmann Vikipeedia sõbra tiitlit vastu võtmas (2022)

TunnustusRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Mare Joonsalu. Tartu Kunstimuuseumi alusvara. Kogumikus Tartu Kunstimuuseum 60. Dialoog 2000 versus 1940. Tartu: Tartu Kunstimuuseum, 2000.
  2. 2,0 2,1 Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn, 1996. Lk 620
  3. "Tartu Kunstimuuseum : Ajalugu". Tartu Kunstimuuseumi veebileht. Vaadatud 02.10.2011.
  4. Viltune maja tartmus.ee Kasutatud 14.01.2017
  5. "Ajalugu | Tartu Kunstimuuseum". Tartu Kunstimuuseumi koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.02.2015. Vaadatud 17.02.2014.
  6. "Kaasaegse kunsti kogu | Tartu Kunstimuuseum". Tartu Kunstimuuseumi koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 14.02.2015. Vaadatud 17.02.2014.
  7. Vaike Tiik. Veerandsada aastat Tartu Riiklikku Kunstimuuseumi. Kogumikus Tartu Riikliku Kunstimuuseumi almanahh II (toim. V. Tiik). Tartu: Tartu Riiklik Kunstimuuseum, 1967, lk 5-10.
  8. "Tartu kunstimuuseumi direktoriks saab Rael Artel" Delfi, 16. november 2012 (vaadatud 18.11.2012)
  9. "Tartu Kunstimuuseumi direktoriks saab Signe Kivi". Kultuuriministeeriumi koduleht. 4. aprill 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. mai 2018. Vaadatud 3. juulil 2017.
  10. "EESTI MUUSEUMIDE AASTAAUHINDADE 2019 LAUREAADID".
  11. "Vikipeedia sõber 2021: Tartu Kunstimuuseum" Wikimedia Eesti ajaveeb, 18. jaanuar 2022

VälislingidRedigeeri