Grenada

Grenada on saareriik Lõuna-Ameerikast põhjas Väikeste Antillide saarestikus.

Grenada Riik inglise State of Grenada
Grenada lipp Grenada vapp
Juhtlause	Ever Conscious of God We Aspire, Build and Advance as One People
Riigihümn	Hail Grenada
Pealinn	Saint George’s
Pindala	349 km²
Riigikeel	inglise
Rahvaarv	114 299 (2023)
Rahvastikutihedus	328 in/km²
Riigikord	konstitutsiooniline monarhia
Kuningas	Charles III
Kindralkuberner	Cécile La Grenade
Peaminister	Keith Mitchell
Iseseisvus	7. veebruar 1974
SKT	1,119 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	10 451 $ (2017)
Valuuta	Ida-Kariibi dollar (XCD)
Ajavöönd	maailmaaeg -4
Tippdomeen	.gd
ROK-i kood	GRN
Telefonikood	1-473

Läänepoolkera iseseisvatest riikidest on Grenadast väiksem ainult Saint Kitts ja Nevis. Grenada kuulub Rahvaste Ühendusse. Grenada on maailma väikseim riik, millel on kahekojaline parlament.

Nimi

Nime "Grenada" päritolu pole selge, kuid ühe versiooni järgi võib see tuleneda Hispaania linna Granada nimest.

Asend

Grenada asub Põhja- ja Lõuna-Ameerika mandrite vahel Kariibi mere ja Atlandi ookeani piiril Väikeste Antillide saarestikus. Riigist itta jääb Atlandi ookean ja läände Kariibi meri. Riigist põhjas asub Saint Vincent ja Grenadiinid, kagus asub Trinidadile ja Tobagole kuuluv Tobago saar, lõunas Venezuela ja edelas Venezuelale kuuluvad saared. Grenada on Tuulepealsete saarte kõige lõunapoolsem saar.

Riigi rannajoone pikkus on 121 kilomeetrit. Pikim vahemaa riigis on linnulennult 34 kilomeetrit kirdest edelasse ja 19 kilomeetrit kagust loodesse.

Loodus

Grenada kaart

Grenada suuremad saared on Grenada, Carriacou, Ronde ja Petite Martinique. Saared on vulkaanilise tekkega. Grenada saare idaosa on madal, lääneosa mägine. Riigi kõrgeim tipp Saint Catherine mägi asub 840 meetrit üle merepinna.

Riigis leidub palju lühikesi ojasid, millest pikim on St Johnsi jõgi. Kuna ojad on väga veerikkad, põhjustavad vihmased aastaajad riigis üleujutusi. Järved on väikesed ja asuvad vulkaanide kraatrites, neist suurim on Grand Etangi järv, pindalaga 14,6 hektarit. Grand Etangi järve ümbrusse rajati 1906 Grenada esimene looduskaitseala.

Mägedes leidub troopilist vihmametsa. Grenada looduses on kirjeldatud 1068 taimeliiki.

Grenadas leidub 5 liiki kahepaikseid, neist ohustatuim on vaid Grenadas elav Pristimantis euphronides.

Grenadas pole mürkmadusid. Riigis on tuvastatud 8 liiki sisalikke ja 5 liiki madusid.

Grenadas on registreeritud 177 linnuliiki. Grenada rahvuslind on kriitilises seisundis grenada tuvi.

Grenadas on registreeritud 11 liiki käsitiivalisi. Riigi ohustatuimad imetajad on aguuti, üheksavöölane ja 2 opossumiliiki.

Grenadal valitseb troopiline kliima. Keskmine ööpäevane temperatuur on +26 °C. Vihmaperiood kestab maist oktoobrini, mil riiki võivad tabada ka orkaanid. Tõsisemaid kahjustusi põhjustas 2011 orkaan Ophelia. Riigis sajab keskmiselt aastas 1500 mm sademeid.

Riigikord

Grenadas kehtib parlamentaarne demokraatia. Riigipea on Briti kuningas Charles III, keda kohapeal esindab kindralkuberner. Valitsusjuht on peaminister.

Seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament. Ülemkotta ehk senatisse kuulub 13 liiget. Senati liikmed määratakse ametisse 5-aastaks, liikmed kinnitab ametisse kindralkuberner, 10 liiget määratakse peaministri ja 3 opositsiooniliidri soovitusel. Alamkoja ehk Esindajatekoja liikmeid on kokku 15 ja nad on ametis 5-aastase tähtajaga.

Viimased parlamendivalimised peeti 13. märtsil 2018.

Riigi suurimad parteid on Grenada Ühendatud Töölispartei, Rahvus-demokraatlik Kongress ja Uus Rahvuslik Partei. 2018. aasta valimiste järel on alamkojas esindatud ainult Uus Rahvuslik Partei.

Grenada esimene põhiseadus jõustus 1967. Praegune põhiseadus kehtib 1974. aastast, kuid 1979–1983 kehtis teine põhiseadus. Riigi kõrgeim kohtuorgan on Ida-Kariibi ülemkohus.

Haldusjaotus

Grenada haldusjaotus

Grenadas on kuus valda ja üks sõltkond (Lõuna-Grenadiinid). Grenada pealinn on Saint George's.

1. Saint Andrew
2. Saint David
3. Saint George
4. Saint John
5. Saint Mark
6. Saint Patrick

Rahvastik

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Grenadas 103 328 inimest. 2011. aasta rahvaloenduse andmed pole kättesaadavad.

Grenada rahvastik paikneb valdavalt rannikul, umbes kolmandik rahvastikust elab pealinnas. Enamik Grenada elanikest on Aafrika juurtega. 1857–1885 asustati Grenadale rahvast Indiast, kelle järglased moodustavad praegu riigis suurima rahvusvähemuse. 2001 rahvaloenduse andmetel elas Grenadal ka 125 kariibi.

Pea pool rahvastikust on katoliiklased. Lisaks tegutseb riigis ka anglikaane ja nelipühilasi. 1956 rajati Saint George'si katoliiklik piiskopkond. 2014 tegutses piiskopkonnas 7 ilmikpreestrit ja 16 regulaarvaimulikku.

Riigikaitse

Grenada praegused kaitsejõud koosnevad politseijõududest ja rannavalvest. 1979–1983 toimis Grenadal oma sõjavägi.

Majandus

Grenada tähtsaim majandusharu on turism. Tähtsal kohal on riigi majanduses ka ehitussektor.

Grenada põllumajandust laastasid tõsiselt 2004 ja 2005 orkaanid. Riigis on oluline muskaatpähkli kasvatus. Samuti kasvatatakse kakaopuud, banaane, tsitrusi ja puuvillapõõsast.

Transport

Grenada teedevõrgu kogupikkus on 1127 kilomeetrit, millest kattega teid on 687 kilomeetrit. Riigis kehtib vasakpoolne liiklus.

Riigis on kolm lennuvälja. Peamine sadam on Saint George's.

Ajalugu

USA merejalaväelaste invasioon Grenadasse 1983

Grenada oli asustatud juba enne eurooplaste saabumist. Sel ajal elasid saarel kariibid, kes olid saare põlisasukad, rahumeelsemad aravakid minema ajanud.

Christoph Kolumbus avastas Grenada 1498. aastal oma kolmandal reisil Uude Maailma. Ta nimetas selle saare La Concepcióniks.

Osaliselt kariibide sõjakuse tõttu jäi Grenada rohkem kui sajandiks pärast avastamist koloniseerimata. Kõigepealt proovisid koloniseerimist inglased, aga ebaõnnestunult. Alles 1650 ostis kardinal Richelieu asutatud ettevõte Grenada inglastelt ära ja rajas saarele väikese asunduse. Kariibidega tekkis kohe sõjaline konflikt, aga prantslased tõid Martinique'ilt lisajõude ja hävitasid kariibid viimseni, sest need keeldusid alla andmast ja end ristida laskmast.

Grenada jäi Prantsusmaa võimu alla kuni 1762, mil Inglismaa selle Seitsmeaastase sõja käigus vallutas. Järgmisel aastal sõlmitud Pariisi rahuleping kinnitas saare ülemineku. 1779 vallutas Prantsusmaa saare tagasi, kuid Versailles' rahuleping (1783) andis saare taas inglastele. 1795 puhkes saarel ülestõus, mille eesmärgiks oli ühinemine Prantsusmaaga, kuid see ebaõnnestus ja Grenada jäi inglastele kuni koloniaalperioodi lõpuni 1974.

18. sajandil toimus Granada majanduses pööre. Varem olid kõik Lääne-India saared pühendunud suhkru tootmisele orjatööjõu abil, aga saart tabasid loodusõnnetused, mis ajendasid saarele sisse tooma teisi kultuure. 1782 hakkas George III botaanikanõunik Joseph Banks saarel kasvatama muskaatpähkleid. Grenada pinnas sobis taime kasvatamiseks. Muskaatpähkli- ja kakaopuukasvatus soosis väiksemaid talusid ja saare maad jagunesid peatselt väikemaaomanike vahel.

1833 määrati saarele kuberner, kes aga kunagi saarel ei elanud, sest oli kõigi Briti Tuulepealsete saarte peale ühine. 1834 kaotati Grenadal orjus.

1958 kaotati Briti Tuulepealsete saarte valitsus ja Grenada ühendati Lääne-India Föderatsiooniga. See lagunes juba 1962. Suurbritannia püüdis tulutult leida sobivat valitsusvormi, misjärel 1967 anti Grenadale laialdane autonoomia assotsieerunud riikluse raames ja 7. veebruaril 1974 täielik iseseisvus.

Pärast iseseisvuse saavutamist võttis Grenada üle Briti parlamentaarse süsteemi, kus monarhi asemel on Suurbritannia monarhi esindav ja tema määratud kindralkuberner ning peaminister on ühtlasi valitsuserakonna juht. Riigi esimeseks peaministriks sai Eric Gairy.

13. märtsil 1979 toimus Grenadas revolutsioon. Gairy kukutati ja võimule tuli marksistlik Rahva Revolutsiooniline Valitsus, mis lõi tihedad sidemed Kuuba, Nicaragua ja teiste sotsialismimaadega. Kõik ülejäänud erakonnad keelustati, põhiseaduse toimimine peatati ja neli aastat ei toimunud saarel valimisi. Valitsust juhtis Maurice Bishop.

25. oktoobril 1983 vallutas USA sõjavägi Grenada. Ronald Reagani sõnul põhjustas sissetungi asjaolu, et Grenada kujutas endast ohtu USA riiklikule julgeolekule. Operatsiooni ettevalmistamise ja läbiviimise ajal ei konsulteerinud USA Grenada riigipea Elizabeth II, ÜRO ega Rahvaste Ühendusega. Maurice Bishopi surnukeha on siiani leidmata.

1984 peeti Grenadal üldvalimised, millel parlamendi 15 kohast 13 võitis Uus Rahvuslik Partei Herbert Blaize'i juhtimisel, kes juhtis valitsust kuni surmani 1989. Pärast valimisi taastati saarel 1974. aasta põhiseadus. Kõik tähtsamad tänapäeva Grenada erakonnad pärinevad Uuest Rahvuslikust Parteist eraldunud rühmitustest, kuid sellest hoolimata võitis Uus Rahvuslik Partei 1999. aasta valimistel kõik 15 kohta. Erakonda juhib Keith Mitchell.

7. septembril 2004 hävitas 4. kategooria orkaan Ivan 85% saare ehitistest, sealhulgas vangla ja peaministri residentsi. Surma sai 39 inimest ja peaaegu kogu muskaatpähklisaak hävines. Orkaan Ivani hävitustöö tabas ka saare loodust ja haruldasemate loomaliikide täpset seisu ei teata siiani.

Eesti ja Grenada suhted

Eesti sõlmis Grenadaga diplomaatilised suhted 12. mail 2006.

Haridus

Grenada haridussüsteem jaguneb põhihariduseks, keskhariduseks ja kõrghariduseks. Põhikool kestab 7 ja keskkool 5 aastat. Koolikohustus algab viieaastaselt.

Kirani James 2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel

Riigis asub Lääne-India ülikooli kampus ja 1976 rajatud St. George'si eraülikool.

Kultuur

Grenada tuntumad kultuuriüritused on karnevalid. Riigis asub Spice Basketi teatrihoone ja kinopalee. 1976 rajati Grenada riiklik muuseum.

Riigi populaarseim spordiala on kriket. Grenada osales esimest korda 1984. aasta suveolümpiamängudel Los Angeleses. Riigi tuntuim sportlane on sprinter Kirani James, kes võitis kulla 2012. aasta suveolümpiamängudel Londonis ja hõbeda 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros. Riigi suurimad staadionid on 20 000 külastajat mahutavad kriketistaadion ja 10 000 külastajat mahutav Kirani Jamesi nimeline kergejõustikustaadion.

Vaata ka

• Grenada kindralkuberneride loend

Välislingid

 Grenada – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

 Grenada – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus