George III (4. juuni (24. mai) 1738 London, Norfolk House29. jaanuar 1820 Windsori loss) oli esimene Inglismaal sündinud Hannoveri dünastia monarh ja Suurbritannia ja Iirimaa kuningas aastatel 17601801 ning hiljem pärast liitmisseadusi (Acts of Union 1800) Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas aastatel 18011820. Veel oli ta lisaks Hannoveri kuurvürst 17601814 ja Hannoveri kuningas 18141820.

George III
Sünniaeg 24. mai 1738 (Juliuse kalendris)
Surmaaeg 29. jaanuar 1820 (81-aastaselt)
Amet kunsti ja vanavara kogumine, poliitik
Abikaasa(d) Charlotte von Mecklenburg-Strelitz
Lapsed George IV, Prints Frederick, Yorki ja Albany hertsog, William IV, Charlotte, Edward Augustus, Kenti ja Strathearni hertsog, Printsess Mary, Gloucesteri ja Edinburghi krahvinna
Autogramm

George III valitsusajal lõi Suurbritannia Seitsmeaastases sõjas Prantsusmaad ning tõusis Põhja-Ameerikas ja Indias domineerivaks võimuks. Ameerika iseseisvussõja tõttu kaotati siiski suur osa Põhja-Ameerika kolooniaid. Tema võimu ajal sõditi ka revolutsioonilise Prantsusmaa ja hiljem Prantsuse esimese keisririigiga.

1. jaanuaril 1801 ühendati Suurbritannia kuningriik ja Iirimaa kuningriik, mille tulemusel tekkis Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik.

Aastal 1806 suri peaminister William Pitt ja uueks peaministriks sai lord Grenville, kelle valitsust hakati nimetama kõigi talentide valitsuseks. See valitsus soovitas 1807. aasta veebruaris kehtestada riigis usuvabaduse, muuseas lubades katoliiklastel sõjaväes kõiki ametikohti pidada. George III pidas niisugust soovitust ennekuulmatuks ja saatis kõigi talentide valitsuse laiali. Uueks peaministriks sai William Cavendish.

Elu lõpus jäi George III vaimuhaigeks. On arvatud, et see võis tulla arseenimürgitusest, porfüüriast või enneaegsest vanadusnõtrusest. Seetõttu asus juba 1810. aastal George III eest regendina valitsema tema poeg George IV. Abikaasa Charlotte suri 18 kuud enne George'i, aga kuna George oli oma elu lõpul pime, peaaegu kurt ja mõistuse kaotanud, ei saanudki ta sellest teada. Ta ei saanud teada sellestki, et 1814 oli Hannoveri vürstiriik kuulutatud kuningriigiks ja tema selle kuningaks.

Peale George'i surma said kuningateks ka tema pojad George IV ja William IV. Kuid kuna George IV-l ei olnud järglasi ja William IV-l olnud legitiimseid järglasi, sai peale neid kuningannaks tema neljanda poja Edwardi tütar Victoria.

Perekond

muuda

George III abiellus 8. septembril 1761 Charlotte von Mecklenburg-Strelitziga. Sellest abielust sündis 15 last, kellest 13 said täiskasvanuks, 10 abiellusid, 7 said lapsi ja 4 järeltulev sugu kestab tänapäevani.

George III ei pidanud armukesi, erinevalt oma vanaisast ja poegadest.

Sugupuu

muuda
George III esivanemad
George III
(1738–1820)
Frederick, Walesi prints
(1707–1751)
Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst
George II
(1683–1760)
Suurbritannia ja Iirimaa kuningas ning Hannoveri kuurvürst
George I (1660–1727)
Braunschweig-Lüneburgi printsess
Sophie Dorothea (1666–1726)
Brandenburg-Ansbachi printsess
Caroline
(1683–1737)
Brandenburg-Ansbachi markkrahv Johann Friedrich (1654–1686)
Saksi-Eisenachi printsess Eleonore (1662–1696)
Saksi-Gotha printsess
Augusta
(1719–1772)
Saksi-Gotha-Altenburgi hertsog
Friedrich II
(1676–1732)
Saksi-Gotha-Altenburgi hertsog Friedrich I (1646–1691)
Mõlema Sitsiilia printsess Antonietta (1851–1938)
Anhalt-Zerbsti printsess
Magdalena Augusta
(1679–1740)
Anhalt-Zerbsti vürst Karl Wilhelm (1838–1894)
Saksi-Weissenfelsi printsess Sophie (1654–1724)
Eelnev
George II
Suurbritannia kuningas
17601801
Järgnev
Act of Union
Eelnev
George II
Iirimaa kuningas
17601801
Järgnev
Act of Union
Eelnev
Act of Union
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas
18011820 (1811)
Järgnev
George IV
Eelnev
Georg II
Braunschweig-Lüneburgi kuurvürst
17601806
Järgnev
-
Eelnev
Viini kongress
Hannoveri kuningas
18141820
Järgnev
Georg IV